JÕULUSÕIMED
Kooliõpilaste ja professionaalsete meistrite valmistatud jõulusõimed kaunistavad vanalinnas Vene, Munga, Apteegi, Kuninga ja Niguliste tänavatel kümnete kohvikute, poodide, hotellide, käsitöökode ning koolimajade aknaid. Päris suured sõimed leiab Raekoja platsist ja Peeter-Pauli kiriku hoovist.
Juba traditsiooniks kujunenud jõulusõimede väljapanek toimub Vanalinna Hariduskolleegiumi, Maarjamaa haridusseltsi ja Miikaeli Ühenduse eestvedamisel.
Stseeni, milles sõimes magava lapsukese ümber on kogunenud Maarja ja Joosep, karjased ning kindlasti ka mõned koduloomad (talled, eesel jne), tunneme me „jõulusõime" nime all. Väidetavalt on jõulusõimede tegemise komme alguse saanud keskaegselt pühakult Assisi Franciscuselt, kes 1223. aastal kujundas esimese jõulusõime eesmärgiga tuletada inimestele meelde jõulupühade usulist tähendust. Franciscus lavastas selle stseeni inimestega, hiljem tekkis komme kasutada jõulusõimede kujundamisel nukkusid.
12. sajandil elanud Püha
Franciscus tundis pärimuse järgi eriti suurt armastust Jeesuse inimsuse vastu ja
tema soov oli, et jõulusõimed, mis tol ajal olid peamiselt kirikutes, toodaks sinna, kuhu nad tegelikult kuuluvad – kodudesse. Sellest ajast peale levis see komme eriti tänu frantsisklaste ordule kiiresti üle terve Euroopa – Püha Perekond
pidi olema igas kodus, et inimesed õpiksid rohkem pühitsema oma pereelu ja
avastama, et pereelu ei ole ainult maapealne ja inimlik asi, vaid midagi, mida
Jumal õnnistab ja mis on pühitsetav. See traditsioon on tänapäevani elav, küll
rohkem katoliiklikes maades, kus sakraalkunsti realism on olnud tähtsam kui
idakirikus.
Näiteks on väga tuntud
Itaalia jõulusõimed, eriti Napoli koolkond – nad
ehitavad sõime ümber terve küla, mis ei vasta küll
täpselt ajaloole, sest me ei tea, kui kaugel oli külast
see koht, kus Issand sündis, aga igal juhul on Jeesuslaps ümbritsetud igat sorti ametimeestest, kes
kõik toovad talle kingituseks oma toodangut. Seal
ei ole mitte ainult karjased, vaid ka pagarid, käsitöölised jt inimesed, kellest Piibel ei räägi ja kes ei
pruukinud tolleaegses Petlemmas üldse tegutseda,
tänapäeval võiks nende hulgas olla ka näiteks arvutitootjaid jmt ametimehi.
Hispaanias ja Prantsusmaal aga armastatakse teha väga suuri jõulusõimi. Mäletan, et Pariisi linnavalitsuse ees oli igal aastal tohutu
suur jõulusõim, mida inimesed, eriti muidugi lapsed, imetlemas käisid. Sinna
oli tehtud terve maailm, maastik jõgede, mägede ja orgudega jne.
Poola traditsioon on aga Lääne-Euroopast üsna erinev. Nad ei kujunda küla, vaid Jeesus
sünnib hoopis lossis. Selle vaimne tähendus on, et Kristus on kuningas, sest
nagu pühakiri ütleb – Jeesuse ees põlvitavad kõik inglid ja inimesed ja kogu
loodu.
Pikk tänav, Draakoni galeriist Vaimu tänavani, muutub jõuluperioodil tõeliseks vabaõhu kunstigaleriiks.
maailma esimene avalik jõulukuusk seati 1441. aastal üles just Tallinna Raekoja platsile.
Tänavu (2020) täitub kogu Tallinn, eriti aga vanalinn ligi saja erilise valguslahendusega, millest kõige südamlikumad saavad olema neli hiigelsuurt jõululaternat, mis avanevad järgemööda igal advendil. Jõululaterna sisse saab ise pugeda ja tunda jõuluvalguste enda ümber ja sees. Jõululaternaid tasub otsida Raekoja platsilt, Musumäelt, Toompargist.
Põnevad on elusuuruses pildiraamid, mis liiguvad mööda vanalinna ja on ideaalsed Instagrami kohad, kõigi raamide elusaks taustaks on mingi Tallinnale iseloomulik koht. Kuidas oleks poseerida koos Pika Hermanniga?
Valgustuse saavad kõik keskaegsed vanalinna suubuvad väravakaared. Sooja valguslahendusega vanalinna tornid Paks Margareeta, Kiek in de Kök, Neitsitorn, Pikk Hermann ja suur osa iidset linnamüüri justkui sosistavad möödakäijale kõrva oma ja sajandeid vana lugu.
Valguskaunistused katavad nii puid kui purskkaeve, nii parke kui väljakuid. Vanalinnas ringi jalutades võib sattuda ka väikestesse valgustatud salaõuedesse või tundelistele tänavatele.
Üks uhkemaid ja fantaasiarikkamaid installatsioone on Vabaduse väljaku hiiglaslik valgust purskav purskkaev, mis vormub osade kaupa tervikuks alles neljandaks advendiks.
