Elva

•  Elanikke 5600
• Elva - rootsi k 11  - tunnuslause "Hoiame üksteist!"
• Nime päritolu: elevil, helves. Või - Rootsi päritolu aluseks olevat sõna elva, mis tähendab 'üksteist', kuna Meeri mõisnik O. Seydlitz ehitas Arbi järve ümbrusse 19. sajandi lõpul üksteist suvilat, mille ümber kujunes hiljem linn. Teine seletus on gruusia sõna, mis tähendab äikest, kuna Tartu-Riia raudteed olevat ehitanud gruusia töölised.
• Puhke- ja suvituslinn. Seda on soodustanud linna piiresse jäävad veekogud: Verevi ja Arbi järv, samuti linna läbiv Elva jõgi. Linna piiril paiknevad Vaikne järv ning Pulga oja paisjärv. 1937. aastal registreeriti suvitajaid 12 välisriigist
• Elva linna lipp koosneb valgest ja taevasinisest värvilaiust. Vapil on kujutatud mändi, künkaid ning kaht lainet, mis sümboliseerivad mõlemat Elva järve (Verevi ja Arbi).
• Elva tunnusmuusika on fraas Aleksander Lätte laulust "Kuldrannake", mille sõnad kirjutas Elva kandist pärit luuletaja Ado Reinvald. 1999. aastal korraldatud Elva tunnuslause konkursi võitis "Tule ja naudi!". 2008. aastal valiti tunnuslauseks "Hoiame üksteist!"
• Elvas on elanud rida Eesti kirjanikke, näiteks Aino Kallas, Hugo Raudsepp,  Keiti Vilms ja praegu Ain Kaalep, sealt on pärit lauljad Kerli Kõiv ning Luisa Värk. Rallimees Martin Järveoja. Alates 2006. aastast toimub Elvas Eesti Hip Hop Festival.

Elva kandideerib 2021. aasta Euroopa Spordilinna tiitlile, mida annab välja Euroopa komisjoni partnerina tegutsev mittetulundusühing ACES Europe. Euroopa Spordilinna tiitlit on Eestis varasemalt kandnud 2020. aastal Kuressaare.

Elva keskväljaku ehk linnasüdame ideekonkursi võidutööks valiti kontseptsioon nimega „Sõstrapõõsaste vahel“. Autorite kandvaks mõtteks ideelahenduse „Sõstrapõõsaste vahel“ loomisel oli pakkuda äratundmisrõõmu ja lapsepõlvemälestuste taasleidmist. Külastaja leiab end aedlinna turvalisest miljööst, justkui saabuks külla vanaema juurde. Uuendatud linnaruum on väikelinlikult tihe, kasutatud on vanaema aiast tuttavaid taimi nagu sõstrapõõsad, kirsid ja kõrrelised. Hubased meeleoluelemendid nagu võrkkiiged, romantilised pingid ja madalad pargivalgustid on modernses võtmes äratuntavad vanad. 
Keskväljakuga seoti Arbi järve äärne puhkeala, kuhu rajati platvorm ning mida ühendab linna keskväljakuga mõtteline erinevate funktsioonidega (lamamistoolide ja päikesevarjudega päevitusala, ranna- ja kohvikumajake, võrkkiikede, lauatennise, õuemale ja mudilaste mänguala) sisustatud kiir.

Huvitav on, et Elva ühel tähtsaimal ühendusteel raudteejaama ja Uderna endise postijaama vahel (tänane Kesk tänav), ei ole keskväljakut mitte kunagi asunud. Nii liikus sotsiaalne ja vaimuelukeskus tänava ühest otsast teise. Keskväljaku puudumine on pannud ka jõulukuuse rändama raudteejaama esiselt väljakult kultuurikeskuse kõrval asunud parklasse ja tagasi. Tänaseks on elvalased kokku leppinud uue linnasüdame asukoha, milleks on vastvalminud Elva keskväljak koos kaasajastatud linnasüdamega.

2002. a. septembris tähistab Elva 114 aasta möödumist siinse raudteeasula tekkest. (1888)

Sajandi eest oli praegustel Elva linna aladel ei rohkem ega vähem kui seitse elamut. Osa neist oli ehitatud tolle aja kohta suure liiklussoone Tartu—Riia postimaantee äärde, mõni keset vähekäidavat metsa. Postijaam, kõrts ja pood — nood käisid ikka suurteega seotud meluga kokku, kuid ei mõjutanud vähemalgi määral soise padriku muutumist asulaks. See on ootusvastane, aga Elva ei hakanud kasvama nende hoonete ümber, ehkki seal oli kõrgem ja lagedam maa. Tänaseni on Elva .”eelajaloolistest aegadest" säilinud vaid kunagine Uderna kõrtsihoone ( Puiestee. 1), mis ehitati 1796. a. Majad hakkasid kerkima hoopis tollest paigast põhja-, lõuna- ja läänepool. 

Tartu—Riia raudtee ehitamisega 1886.-1889. a. hakkas tollesse  mahajäetud nurka üsna äkki tulema elu. Kuna vene kroonu 25 km järel Tartust oli kavatsenud jaama, sattus selle asukoht just keset raba. Jõgi, mille lähedusse uus raudteejaam rajati, kandis Elva nime, ja üsna arusaadav, et ka jaamale anti jõe nimi. Raudtee ehitamine ja Elva jaam pani aluse siinse alevi tekkimisele. Siinse asustuse vastu hakkas huvi tundma Tartu jõukam kodanlus kui ka haritlaspere, kes siinses kaunis looduses avastas soodsaid, mugavaid suvitamisvõimalusi. 

Kuigi raudtee ja sellele uute juurdepääsuteede rajamine ei olnud kuivatanud endisi soid ja rabasid, leidus siin ometi üksikut kõrgendikku, kuhu võis vähemalt suveks kinnitada kanda. Selliseks kohaks osutus kõrge männik Väikejärve (Arbi järv) ja Verevi järve vahel, kuiv, kaunite vaadetega mets, mis kuulus Meeri mõisale. Viimase omanik von Seydiitz lasi sinna juba läinud sajandi 90-ndate aastate alul ehitada üle kümne ühetüübilise suvila, mis siitpeale igal aastal kihas lõbusaist võõrkeelseist ,,suvisakstest". 

1920. aastaks oli asulas juba ligemale tuhat elanikku, siin oli paarsada maja. Kolm aastat hiljem anti Elvale alevi õigused. 

Kolmekümnendate aastate lõpuks ulatus elanike arv kahe tuhandeni esimest korda ületati 2000 piir 1931. aastal), samapalju loendati suveks siia sõitnud ,,patisaksu". Neid polnud ainuüksi Virust ja Võrust, vaid ka Saarest ja Soomest: registreerimislehti sirvides satume Soomest, Rootsist, Taanist, Saksamaalt, Inglismaalt tulnute nimedele. 

 Veidi üle kolme aasta peremehetsesid Elvas hitlerlased. Seda sünget aega meenutab fašismiohvrite hukkamiskoht Illipalus, elvalasi oli Tartus Lemmatsi tankitõrje kraavis hukatute hulgas. Kui augustis 1944 kuulutas suurtükikanonaad lähenevat vabastamist, ajasid hitlerlased Elva ja linna ümbruse elanikud kodudest välja. Sakslased püüdsid strateegiliselt tähtsat Eestit iga hinna eest enda käes hoida. Paljukiidetud kindlus Narva jõel ei pidanud vastu, Nõukogude armee üksused tungisid ka Kagu-Eestis hoogsalt peale. Hitlerlikud kindralid üritasid Lõuna-Eestis Valga ja Tartu tugipunktile toetudes uut kaitseliini luua, selleks tuli Tartu—Valga raudteed enda käes hoida. Kui punaarmeelastel õnnestus hõivata Peedu ja Vapramäe jaama vaheline raudteelõik, paiskasid hitlerlased Elva juurde suurel hulgal lahingumasinaid, et anda pealetungijaile tugev hoop ning lüüa nad Elva linna ja Tartu—Valga raudtee juurest tagasi. 24. augustil 1944 puhkes Elva lähistel äge lahing. Kaotusi arvestamata pressisid saksa tankid meeleheitlikult peale. Et innustada oma võitlejaid, asus kaitseliinile ka Nõukogude relvajõudude 189. laskurdiviisi komandör kindralmajor Pavel Potapov. Kindral langes, kuid fašistid löödi tagasi. Lahinguväljale ligemale 40 purustatud soomusmasinat jätnud hitlerlased taandusid ja 25. augusti hommikul vabastasid Nõukogude armee üksused Elva linna. Hulk hooneid oli hävinud, saanud kannatada, elanike arv oli vähenenud poole võrra. Kui elvalased olid sõjapaost tagasi tulnud, oli linnas ajakirjanduse andmeil ligikaudu 1000 elanikku. 

Kuna Tartu on lähedal, ei hakanud Elva tühjenema nagu näiteks Mõisaküla, küll aga tugevnes kallak muutuda ülikoolilinna ,,magamistoaks": elvalasi hommikul Tartu asutustesse-ettevõtetesse tööle ja õhtul koju vedavad rongid olid puupüsti täis. Üha vähem oli noori, kes pärast õpinguid kodulinna tagasi pöördusid. 

Tasapisi hakkas taastuma suvituslinna laad. Sõjajärgsetel pingelistel aastatel olid suvitajad Elva tänavapildist peaaegu kadunud. Viiekümnendate aastate keskel aga hakkas üha rohkem Peterburi ja Moskva elanikke veetma oma suvepuhkust looduskauni Elva osoonirikastes metsades. Suvituslinnaks tunnistati Elva 1965. a. Kuid paraku ei saa me praegugi öelda, et kõik sellega seotud probleemid on lahenduse leidnud. Milliseks kujunes Elva edasi? On lisandunud mitu individuaalelamute linnaosa (Moonusel, Mahlamäel, Kulbilohus, Peedumäel). Linnaga on kokku kasvanud endise Elva sovhoosi keskus Käärdi alevik ( praegu Rõngu valla osa ). Üle pika aja sai linn tänapäevase suurelamu, uues koolihoones on ka spordikoolil korralikud töötingimused.

Tänapäeval on üha olulisemad vaba aja veetmise võimalused. Kunstikollektiivid olid viiekümnendatel aastatel veel nõus esinema pärast sajandivahetust ehitatud ,,pritsimajas". Nüüd on elvalased käinud koos endises kinomajas ja praeguses kultuurikeskuses “Sinilind”, mis 1986. a. parima ehitusobjekti konkurss-ülevaatusel sai III preemia. Kahjuks ei saanudki valmis uus kultuurihoone, kus plaanide järgi 500 elvalast võisid kaasa elada lähedalt ja kaugelt tulnud kunstiinimeste etteastetele. See uhkelt alustatud võimas hoone seisab praegu Arbi järve kaldal, tuuled lõõtsumas tumedates aknaaukudes. "Tondiloss" missugune! Elva teevad Elvaks ta kuulsad männimetsad. Et neid hoida, on linn võtnud enda alla suurema maa-ala kui mõni teine sama elanike arvuga asula. Elva linna territoorium on ca 10 ruutkilomeetrit.