Järvamaa

 Koeru lähedal Jürifarmi, Vahuküla - SirLoin;  5230732 Lauri Bobrovski  - mahelihasnäkkide tootja.  Inglise keeles tähendab sirloin välisfileed. Kui see kirjutada lahku, Sir Loin, siis võib seda mõista kui Härra Filee.

TAMSALU

Tamsalu linnast kagu pool, lubjatehase paekarjääri lähedal metsas asub suur rändrahn - Tooma Suurkivi (ümbermõõt 24,2 m, kõrgus 3,4 m). Rahvajuttude järgi maetud kivi alla varandusi, mida mitmed kergeusklikud on seda sealt ka otsinud.

2014: Eesti Vabariigi 100. juubeliks istutatavad kooliõpilased rohkem kui 30 tammeparki, -salu või –alleed. Koolide ja omavalitsuste koostöös saab iga maakond vähemalt ühe sajanditammiku. Tõrusid selleks korjati 2013 ja 2014 sügisel, pandi mulda. 
Esindustammepark  - Tamsallu sõnamaagia pärast just siia). Oma Eesti 100 tamme pargi saavad ka Tallinna Loomaaed ja Viimsi vald ja Tartu, kus tammepark rajatakse Eesti Rahva Muuseumi kõrvale. Tammealleed on plaanitud Hiiumaale Käina-Kärdla maantee äärde, Kiviõlisse, Lehola-Lembitu linnamäele viiva tee äärde Suure-Jaanis aga ka Paide linna piirist Tallinna poole. Oma tammesalu tuleb Kilingi-Nõmmele, Mulgi häärberi lähedale ja Pühajärve kanti ning samuti istutatakse tammikud Tamme-Lauri tamme juurde, Kuressaare linna serva, Lottemaa väravasse, Sindi linnaparki, Kõlleste valda, Taeblasse, Tudulinna, Kohtla-Järvele ja Narva ning Keilasse.

• Ca viie hektari suurune tammepark rajatakse Tamsalu lääneossa, kus asub hoone, mida rahvas Kukelossina tunneb. Varasemalt oli see moonakate maja ning hiljem ümber ehitatud elumajaks.
• Esindustammiku rajamiseks korraldatud konkursi võitis kavand "Sõnasalud", mille autoriteks on Allianss Arhitektide liikmed Eve Komp, Kristi Tuurmann ja Grete Veskiväli.
• londikujuline kinnistu
• tammesid ümbritsevad eesti vanasõnu kandvad "vööd", mis ühtlasi puid kaitsevad. Ka pargipinkidele on kantud vanasõnad - jutustavad Eesti lugu, saab siduda eesti keele põlistamise teemaga. Rakvere ametikooli õpilased valmistavad istepinkide puitosad.
• Algselt plaaniti parkidesse istutada puud, mille kooliõpilased ise tõrudest kasvatavad, siis Tamsalus see teoks ei saa. Siia parki pannakse kasvama 3,5 meetrised RMK Tartu puukoolist tellitud puud, sest tõrudest lühikese aja jooksul kasvatatud istikud ei ole piisavalt elujõulised.
• 13.09.2018 - esindustammepark on valmis. Maja müüride vahel on avatud lubjakivi ja lubjatöösuse ajalugu tutvustav näitus. Pooleli on skate-pargi ehitus. 
• 18.09.2018 - Kukelossis on lõhutud ringahju mudelit ja kivimüüri. 
• 23.11.2018 - trikipark on valmis. Saja tamme pargi saamisloost, maksumusest, vandaalitsemisest. 
• 24.07.2020 - vandaalid lõhkusid pargis valgusteid. 
• http://www.monument.ee/tamsalu-linn-ja-vald/tamsalu-tammepark
  Porkunis 1,7 km energiarada. 
  
  
• Tamsalus oli toidukauplus "Tulevik". Stagnaajal vaateaknal vaid vesi - et "kui praegu veel on "räim tomatis" konservi, siis tulevikus vaid vett"

Tamsalu Lubjapargi moodustavad valdavalt varemetes tööstusrajatised, mahajäetud paemurrud, väljatöötatud alade puistangud ja looduslik mets nende vahel ning neid ühendavad looduse- ja pärandkultuuuri õpperajad.

Lubjapark on looduse- ja pärandkultuuri objekt, kus mahajäetud tööstusmaastikust on kujundatud huvitav vaatamisväärsus. Lubja põletamine lõpetati siin 1980. aastal.

Tutvuda saab mitut tüüpi lubjapõletusahjudega, sh hiiglaslike ringahjudega. Õpperada on varustatud infostendidega.

E-betoon - raudbetoonelementide tootja, kuulub Euroopa juhtivaid elemenditootjaid ühendavasse kontserni Consolis SAS.

PORKUNI

1,7 km energiarada. https://www.puhkaeestis.ee/et/energiarada

Porkuni mõisaansambli nüüdishoonestus pärineb 19. sajandist. Viimane mõisnik Rennenkampff lasi 1870-1874 vana häärberi kohale ehitada uue, mida rahvas hakkas kutsuma Porkuni lossiks. Hoone ühel nurgal on gootilik tömbi telkkiivriga kaheksatahuline nurgatorn, mis jäljendab kõrval paikneva piiskopilinnuse väravatorni osa. Linnusetornis paikneb Porkuni Paemuuseum. Lossi astmikfrontooni ehib Rennenkampffide perekonnavapp. 

Ümbruskonnas võid näha säilinud mõisakompleksi kõrvalhooneid, osa neist asub väljaspool järvesaart. Mõisaparki läbib Energiarada.

Hea teada: Hoonet saad vaadata ainult väljast.

 Sauevälja mälestuskivi - kõigi aegade kõige suurem vennatapulahing Eestis - „Porkuni vennatapulahing 1944” (Hando Tamm). Saksa poolel hukkus 125 meest ja Vene poolel 73 meest. Neist 99% eestlased. Lahingu võitis kindlasti Punaarmee, täpsemalt siis Eesti Laskurkorpuse väeosad. Osalenuid oli korpuse poolel 7-8 tuhat, vastaspoolel 1500.

Porkuni ligiduses said 21. septembril kogemata kombel kokku Narva rindelt taanduvad Saksa väeosad ja Tallinna poole minevad Eesti Laskurkorpuse võitlejad. Alles lahingus avastas osa neist, et tegu on eestlastega mõlemal pool. Teises maailmasõjas oli see suurima osavõtjate arvuga lahing, kus mõlemal poolel sõdisid eestlased. Päev varem toimunud Avinurme lahingus oli sama olukord, aga osalejate ja ohvrite arv väiksem.”
Kohalik rahvas hoidis veel kuuekümnendate aastate algusel Sauevälja hauda korras. Siis aga tuli miilits, kes kalmukünka maatasa tegi. Peale seada hakkas ümbrus kiiresti metsistuma ja ajapikku ka unustusse vajuma. Mõte sõjahauad korda teha tekkis siit kandist pärit Hando Tammel 21. septembril 1984, kui ta nägi haual kahte punast roosi. Keegi oli need sinna toonud lahingu 40. aastapäeva ja siia maetute mälestuseks.

Porkuni rahvamaja kohta räägib legend, et kohalik rahvas tahtis kuuekümnendail ehitada kooskäimise kohta, aga luba ei saanud. Samas olnud ripakil üks sigala ehitamise luba. No paberite järgi ehitatudki siis sigala valmis, avatud aastal 1961. Mis sest et tegelikult oli sigala kahekorruseline, sisaldades ka 200kohalist pidusaali. Sellises kuulsas, kuid viimasel ajal pisut unustuse hõlma jäänud rahvamajas, ongi praegu kuulsust koguv Ericu burgeribaar = Retrobaar
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/73754593/ameerika-eestlane-avas-porkunis-burgeribaari

Porkuni järv koosneb 4 järvest; Küngassaar + ujuvad saared. Looduskaunis Porkuni järv võib aga  kuivaks jääda  – nii, et vetikaid täis kasvanud põhi paistab ja alles on vaid üksikud lombid. Järv on  on allikatoiteline ja kui allikad jäävad kuivaks, kuivab ka järv. Seni on järv end ise taastanud.  2006. aastal võttis järve veega täitumine paar kuud. Järve kuivamise tõttu hävineb kahjuks ka sealne kalade populatsioon. ( (viimati 1998., 2003., 2006. ja 2015. aastal).

Porkuni järve üheks omapäraks on veel ujuvad saared. Need tekivad, kui turbane kaldapinnas lahti murdub. Nii mõnigi ujuv saar on olnud kümmekonna ruutmeetri suurune, neil on kasvanud ka väiksemaid puid. Suurema tuulega on ujuvate saarte liikumine visuaalselt nähtav. Mõnel korral on ujuvad saared ka „pahandust“ teinud, ummistades väljavoolu suuremast järvest väiksemasse.

TAPA

• Enamus pärimusi Tapa nime päritolu kohta seostatakse lahingute ja langenutega. Rahvasuus liigub järjest uutele põlvkondadele anekdootlik lugu ajalehtedest Tapa Kommunist ja Tapa Edasi. Vahepeal oli sotsiaalvõrgustikes suisa kohustuslik üles riputada foto Tapa-Loobu ristis teeviida taustal.

• 1 EW ajal vorstipealinn - 16 vorstivabrikut (koos tapamajaga), sh üks ekspordile orienteeritu

• 95 a juubel tulemas, 95 a linnaõigustest (2021)

• raudteelinn, 1870 mõisnik müüs tüki oma metsmaast (küla oli enne olemas) raudteejaamast sai linna esimene maja. Tapsi mõis – siit edasi Tapa.

• auruvedur aastast 1950, sõitis alul Venemaal ringi, 1963 saabus Tapa depoosse ja hakkas siin vedama kaubaronge. 1995 kanti maha, selleks ajaks oli sõitnud üle 2 mio km, sellest ca poole Eestis. 1996 tähistas Tapa linn oma 70. sünnipäeva, selle puhul avati mälestusmärgina. Lindi lõikas läbi Tunne Kelam.

• Vaksali Trahter - kohalike hulgas hinnatud toidu kvaliteedi ja hinna suhte poolest. Kasutab võimalikult kohalikku toorainet. 

• Luteri kogudus moodustati 1921. aastal. Uusaegne historitsistlik kirik (Jakobi) valmis majanduslikult raskel ajal annetustest kogutud rahadega 1932.
  Õigeusu kirik pühitseti sisse 13. juunil 1904.

• Raudtee jagas eesti / vene linnaosaks. 

• Spordikeskus on, kuid - jaan 2021: Tapa vald ja kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) otsivad Tapa linnale spordikeskuse ehitajat. Ühine huvi on sündinud sellest, et esimese brigaadi sõduritel ja linna koolilastel pole nüüdisaegset treeningu- ja ujumisvõimalust.  Vald on ujulat plaaninud 20 aastat, kuid loodab nüüd koostöös riigiga leida arendaja. Kaitseinvesteeringute keskus kuulutas välja 13 miljoni suuruse hanke erainvestorite leidmiseks, kes koostaks projekti ja ehitaks. 

  "Erasektor ehitab selle kõik valmis, hakkab seda opereerima. Vald ja kaitsevägi hakkavad ostma teenuseid iga-aastaselt. Planeeritud periood on 15 aastat ja 450 000 eurot aastas," lausus RKIK taristu projektijuht Kaupo Kaasik.

• Erivajadustega inimeste hooldekodu kuus peremaja (aastast 2012)

• Sõjaväelinn juba 1 EW ajal - Eesti ajal soomusrongide rügement, mõisahoones peakorter, nõuk võim likvideeris selle.

• Lennuvälja hakati tegema 1939, sõjaga jäi pooleli. 

• Eesti kõige suurem sõjaväeosa, sõjaväelinnana kasvab iga päevaga. NL ajal sõjaväelinnaku pindala kuni 9 km2. Seetõttu tänagi seal eripataljonid, mis vajavad harjutamiseks suuri alasid. 

• Alates augustist 2014 asub Tapal Eesti Kaitseväe suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon, pioneeripataljon, 2018. aastast ka 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Scoutspataljon (ilma Scoutspataljonita u 1000 tegevväelast, lisaks ajateenijad). Tapal paiknevad ka enamus Eestis asuvatest liitlasvägedest – kokku on Eestis hetkel (2018) u 1650 liitlasvägede sõdurit, Tapal on neist 1000-1100.

• Tapa sõjaväelinnak on kaitseväe suurim ja moodsaim sõjaväelinnak, mis koosneb vanast ja uuest linnakust. Linnakus asub pea 300 hoonet ja rajatist. Linnaku hooned on kaitseväe ehitistele kohaselt minimalistlikud, valdavalt ühe- kuni neljakorruselised, materjalina on suures osas kasutatud betooni. Domineerivad värvitoonid on valge, hall ja pruun.

• 12. veebr 2021 - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) kuulutas välja kaitsevaldkonna esimese kunstikonkursi, mille eesmärk on leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Tapa sõjaväelinnaku väliterritooriumi kasarmute vahelistele rohealadele. Konkursi suurus on üle 150 000 euro, mis on seni kunstiteoste tellimise seaduse alusel ellu viidud konkurssidest Eestis kõige suurem. " Tapa sõjaväelinnaku betoon ja asfalt on väljaõppe seisukohalt head, aga me oleme pikalt igatsenud võimalust kõige selle keskel nautida ka kunsti ja pakkuda enda ning liitlaste sõduritele paika, kus reflekteerida ja korraks astuda välja tavapärasest kivilinnast,“... - konkursi võitis OÜ AB Ansambel maakunstiteos nimega "Õde ja vend"

Poodides iga päev näha taanlased, ameeriklased Texasest, juba hakkavad aru saama, mis pakis mis asi on.

Näd vahetuste õhtutel prantslased tahavad istuda kohalikes pitsabaarides (bussijaamas väliterrassid), paljud sõidavad ka Tallinnasse.

Saab varsti pitsapealinnaks , sest ameeriklased ja inglased ostavad 8-10 pitsat korraga, pitsamüüjad ostsid endale pitsaauto, see sõidab päev läbi sõjaväelinna vahet.

Kui taanlased olid rotatsiooni korras, siis neile väga oluline lipupäev – 799 a möödus Taani lipu saamisloost - staadionil suur möll, nende iidolid-räpparid-muusikud tulid esinema, langevarjurid lükkasid lipu taevast alla, oli nende jaoks väga harras hetk. Eestlased vaatasid niisama, näpp suus, et kuidas siis nüüd nii, lipp sajab taevast alla…

MOE

Moe lennuõnnetus toimus 19. aprillil 1977

Nõukogude Arme õhujõudude reisilennuk An-24, mis tõi sõjaväelendureid Pärnust Tapale – Tapa lennuväli oli tükk aega remondis olnud – riivas tihedas udus Moe piiritusetehase 32 m kõrgust tellisekorstnat. (Tootmise jätkamiseks ehitati purunenud korstna kõrvale metallkorsten).

Lennuki üks mootor süttis pärast lööki kohe põlema, lennuk paiskus seejärel seliliasendis lähedalolevale põllule, kuhu jäigi tossama.

Lennuõnnetuses hukkusid kõik lennukis olnud 21 inimest.

Mitte kaugel Moe piiritusevabrikust põldude vahel väikeses kuusetukas seisab kivialusel viisnurgaga lennukisaba. Hukkunuile püstitatud monument on hoolikalt korrastatud.

Pärast õnnetust otsustati sündmuskohale mälestusmärk püstitada. Alguses veeti kohale vägev karkass, millele arvatavasti kavatseti kinnitada vaat et terve lennuk. Ühel hommikul oli aga karkass kadunud. “Ju poliitbüroo leidis, et see polnud kangelastegu ja nii suurt mälestusmärki ei saa,” arvab Palmsalu. Nii tehtigi väike monument lennukisabaga – et omastel oleks kuskil koos käia.

Esimestel aastatel, kui monumenti veel polnud, mälestati hukkunuid põllul. Naised ja lapsed

tulid Tapalt jala, otse üle põldude. “Venelased käisid põllul istumas ja jätsid viina täis topkad maha. Töökoja mehed nägid seda pealt ja käisid hiljem neid tühjendamas,”

2017 tehti mälestusmärk uuesti korda, vahepeal olid metallikratid üle käinud.

Lugu, kuidas 1920.aastal viinavooris käidi.

Viinamaiad viinavooris.

Moe küla talupidajatel oli viisiks Moe mõisa vabriku viina Tapa raudteejaama vedada. Tasuks said nad hea „käraka“ ja pealt veel saja marga raha. Püüti veel vaatide kallal „operatsioone“ toime panna. Nii ka seekord, kui viinavoor Tapa raudteejaama poole liikus, asusid voornikud vaatide kallal tööle – aukusi sisse puurima, augud sees, siis kummitorukesega läbi augu viina välja imema. Seda rõõmu aga kauaks ei jagunud sest raudteepolitsei tabas viinamaiad voornikud. Kätte saadi viina ja nõusid, mille sisse kavatseti viina lasta ja peale selle veel pool tosinat puust prunti puuritud aukude kinnipanemiseks.

Oligi vooris käidud.

Viinaköök ja piirituse tootmine

Moe mõisat on esimest korda mainitud 1500. Üheks omanikuks on olnud Jacob de la Gardie (Rootsi väejuht, Eestimaa ja Liivimaa kindralkuberner 1600 pluss; talle on kuulunud veel Helme linnus+mõis+Jõgeveste+Kärstna+Tarvastu; Viljandi lossilään, Haapsalu linnus, Hiiumaal Suuremüisa ja Saaremaal Pöide). 1886 ostis mõisa ära eestlane Jakob Kurberg. Esimesed andmed käärimistööstuse kohta pärinevad 1688. aastast, eestlane arendas mõisa viinaköögist välja Eesti ühe  suuremaid piiritusevabrikuid. Hoone läänetiib kavandati piirituse tootmiseks, idatiivas pruuliti aga õlut. 

Aastal 1999 läks ettevõte AS-i Onistar kätte, 2009 pankrotti. 2010. aastal alustas uus omanikfirma, OÜ Estonian Spirit. Tehasele kuulub ka muuseum. 2017 kaitsti Euroopas kaubamärk Estonian Vodka. On ainus piiritusetootja Eestis. (Moel + Rakveres). 

PARIISI 

• Tall 2019 a suve lõpuks valmis vajaduse korral detailideks lahti võetav ja teisaldatav maneež. 22 x 64 m. "Jalgpalli on käsipalliväljakul ka võimalik harjutada, kuid võistlustel sa ei konkureeri." Praegu harrastab Pariisis huvitegevusena ratsutamist ligikaudu nelikümmend last, keda juhendab kolm treenerit.
• Küla tekkis 1870ndatel Jõepere mõisa saunakülana. Rahvapärimuse kohaselt veetud sinna kokku talude juures olnud saunad, sajandivahetuseks olnud neid juba 36, nende omanikud enamuses käsitöölised. Krundid ümbritseti roigasaedadega, nii et tekkis tänavate võrk. Tänavaid kutsuti uulitsateks. Saksi mõisnik olla öelnud, et "seal on tänavad nagu Pariisis" ja nii jäänudki külale nimi. 
• Elanikke - ca 30

Koeru lähedal mahelihasnäkkide tootja SirLoin.  Inglise keeles tähendab sirloin välisfileed. Kui see kirjutada lahku, Sir Loin, siis võib seda mõista kui Härra Filee.

KADRINA

Kadrina raudteejaam

• 2020. aasta seisuga peatus Kadrinas päevas kaheksa reisirongi.

• Jaam avati aastal 1870 seoses (Paldiski)-Tallinn – Narva raudtee rajamisega.

• Kadrina esimene jaamaülem oli Fr R Kreutzwaldi poeg Alexis Kreutzwald. (teenis raudteeametnikuna, viimased 19 aastat oli ta halvatud; lastetu abieli, maetud Kopli kalmistule)

• Esimene kahekorruseline puidust jaamahoonevalmis Kadrina lähedal asuva Palmse mõisahärra, Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni tellitud eriprojekti järgi aastal 1870. Hoone teisel korrusel olid ka Pahlenite eraruumid.

• 1890. aastatel, seoses raudtee riigistamisega, ehitati hoone oluliselt ringi ja seda võib käsitleda teise jaamahoonena, mis on säilinud tänini.

• Teine puidust jaamahoone oma ristkülikulise põhiplaani ja sümmeetrilise pikifassaadiga sarnaneb projektilt Lehtse, Kehra ja Kohtla kivist hoonetega, mis rajati samal perioodil, kuid erineb oluliselt kasutatud materjalide poolest, olles seeläbi omatüübilistest Eestis praeguseks ainuesindaja (nüüdseks ajaks ka ainus säilinu terves maailmas).

• Seda on peetud üheks kaunimaks Eesti jaamahooneks.

• Aastatel 2016-2017 oli kavas Kadrina jaamahoone täielikult renoveerida ja koos kõrvalhoonetega viia Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaadiks, EAS-i toetuse puudumise tõttu idee siiski ei teostunud.

• 2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Kadrina jaamahoone ehitiste hulka, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda.

• Kadrina jaamahoone torkab silma eriti rikkaliku puitpitsi ja dekooriga. Hoones on säilinud hulgaliselt algseid detaile – karniislaed, kiviparkettpõrand, kassaluuk, laerosetid.

Kadrina kirik

Kadrina Katariina kirikon 15. saj ehitatud pühakoda. Paksud müürid ja võlvipealsed lubavad oletada, et kirikul oli ka kaitsefunktsioon. Kiriku vanemast sisustusest on tähelepanuväärne 1490. a Saksamaalt toodud peaaegu elusuuruse Kristuse figuuriga saarepuust krutsifiks. Tegemist on ainsa meie ajani säilinud esemega, mis on ligikaudu sama vana, kui kirikuhoone ise.

Kirikus olev praegune orel osteti 1895. a Peterburist.
Kirikuaias on Vabadussõja mälestuskalju
Ettetellimisel saad kirikus kuulata orelimuusikat (Külli Erikson, tel. 53420723)

Kadrina kirik (pühitsetud Pühale Katariinale, millest ka kohanimi, varem Tõrvestevere, saksa keeles Tristfer 1596). Virumaa nooremaid ja keerukama ehituslooga hilisgooti sakraalehitisi.

Kadrina kalmistu
juurde loodud ristisalu, mis on kujundatud sealsel surnuaial enam mitte kasutatavatest metallristidest. Monument avati hingedepäeval 2019, autoriks Rakvere kuuskedega maailmakuulsaks saanud Teet Suur. On  spiraalikujulise maketi „Maa ja taeva vahel“ autor.

Emakeele ausammas

Ajalehes "Punane Täht" ilmus 1988 artikkel "Võtaks kivi ja ...", kus artikli autor, ajakirjanik Rein Sikk, teeb ettepaneku emakeeleausamba loomiseks. Tähtsad asjad tuleb tõeliselt tähtsaks teha! Miks just Kadrinasse? Aga sellepärast, et Virumaal ja eriti veel Kadrinas on tegutsenud väga mitmed kirjandusinimesed:

• 1632 annab Kadrina kirikumees Heinrich Stahl välja raamatu "Käsi- ja koduraamat" esimese osa, üle 1000 lehekülje sisaldavas kirjutises on pool saksa ja pool eesti keeles. 1637 avaldab Stahl raamatu "Juhatus eesti keele õppimiseks".
• 1637 avaldab Rainer Brockmann (hilisem Kadrina kiriku pastor) neli eestikeelset pulmalaulu. Temast saab esimene eestikeelse ilmaliku luule viljeleja.
• 1798 paneb Kadrina kiriku pastor Joachim Gottlieb Schwabe kirja esimese eestikeelse loodusluuletuse "Kewwade laulda".
• Arnold Friedrich Johann Knüpppfer kogus üle 500 rahvalaulu, lisaks lugusid muinaskangelasest Kalevipojast. Knüppfer ristis 1803. aastal  Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (rahvuseepose "Kalevipoeg"  koostaja).
• Siit on pärit kirjandusteadlane Aino Undla-Põldmäe ja siin on tegutsenud eelnimetatu abikaasa, samuti kirjandusteadlane, Rudolf Põldmäe.

Eduard Bornhöhe sünnikoht  (kodanikunimega Eduard Brunberg) - mälestuskivi - sündis Kullaaru mõisa aidamehe peres 5. veebruaril 1862. Kuna mõisa kõrvalhooned on kõik hävinenud, siis pole suudetud päris kindlaks teha, kus võis asuda kirjaniku sünnimaja.  Kui tulevane kirjanik oli kolme aastane,  koliti Inju mõisa. Ka siin oli pereisa aidameheks (lisaks ka mölder, koolmeister ja vallakirjutaja). 1870 asuti elama Tallinna. Edaspidistel aastatel elas Bornhöhe väga paljudes kohtades ja töötas erinevatel ametitel. Kirjanik suri 17. novembril 1923. Algselt maeti ta Kopli kalmistule ja 1951 maeti ümber Metsakalmistule (sugulase Eduard Vilde kõrvale).

Virumaa lemmikloomade kalmistu kui maanteelt ära keerata, siis rohkem enam teed juhatavaid tähiseid ei ole. Tuleb teada, et järgmisel ristmikul on vaja valida vasakpoolne teeots, ning mitte ehmuda, kui rada sootuks põllule suundub ja pigem kitsukest jalgrada meenutab. Seda üllatavam on pärast loksutavat sõitu jõuda kenale niidetud ja aiakesega piiratud alale, kus reas kümned pisikesed hauaplaadid.

• Maetakse kirstuga, aastast 2000, 1,6 m sügavusele (??); sageli omaksed matma ei tule, kuid ühel koeral on olnud ka terve matuserong; üks tahtnud hobust matta, seda ei lastud; toonekurg lasti; 
  https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20140913.2.16.1

Järvamaa maanaiste ühenduse juhatuse liikme Aime Kallandi 5649 0522,

Hobuteraapia 

Puhta vee teemapark Metsamõisa Priit Adler, 5132149, Metsamõisa talu, Järsi küla Lääne-Virumaa 46007

Liisi Kutkina Räpina kandis, tee tootja;

Kubja ürditalu - 73302 Karinu, Järvamaa GPS: 59.054344,25.963234 
52 37 370 Kristian Sander

1. Kubja Ürditalu OÜ Karinu küla, Järvamaa Kristian Sander 5237370

2. Metsamõisa Puhta vee teemapark, Järsi küla, Lääne-Virumaa, Priit Adler 5132149

3. Wile Farm, Pärtsaare talu, Poaka küla, Türi, Järvamaa, alpakade kasvatus 59058528

4. Kalamatsi meierei, Esna küla, Kareda, Järvamaa, kitsejuustu valmistamine 5650 5936

5. Hobukooli Park, Paide linn, Koordi küla, põhumajad, savikrohv, ratsutamisteraapia, Sven Aluste 56203777

RAKVERE

 Würtspood, Gerri Stets, Laada 14 Rakvere,  5654912  Wyrtspagar@gmail.com

VÄIKE-MAARJA lähedal
Ebavere mägi oli muinaseestlaste hiiemägi. Saarlaste suur jumal Tharapita olevat sündinud Ebavere mäel ja sealt Saaremaale lennanud. Seda seostatakse ka Kaali järve tekkelooga. Koha nimi tulevat aga legendist, mis räägib ühest küla ilusaimast Eba-nimelisest tüdrukust, kes ühel ikaldusaastal mäele ohvriks viidud. Sellest ajast hakatudki mäge Eba vereks nimetama. Levinud on lood Ebavere mäe sees asuvast linnast, Ebavere nõiast, Mäe-ja Jõevaimust.

Ebavere on hiiemägi, kus muinaseestlased käisid puidust jumalakujude juures palvetamas ja ohvriande toomas.

Matkarada 5 km, on võimalik läbida ka lühemate lõikudena.

Emakeele park on rajatud Väike-Maarja aleviku keskusesse eesti keele arendajate-hoidjate poolt.

Pargis näed 1989.a. eesti keele arendamise ja säilitamise eest välja antava F.J. Wiedemanni keeleauhinna laureaatide istutatud tammepuid. Iga tammepuu juures asub istutaja nimetahvel. Pika tänava ääres asuvasse Jakob Liivi parki on puud istutatud 1993-1996, Tamme tänava äärsesse Väike-Maarja Vabadussamba parki aastatel 1989-1992 ja alates 1997 aastast.
Pargis asuvad ka Eesti Vabariigi presidentide Lennart Meri ja Arnold Rüütli istutatud tammed ning Georg Lurichi nimipuu.

• Väike-Maarja kirik, pühitsetud Neitsi Maarjale (nn. Suur Maarja kirik paikneb Amblas).
• Virumaa nooremaid kirikuid. Kohandatud aktiivseks sõjaliseks kaitseks nagu ka Haljala kirik. Seinamüürid linnuslikult paksud (keskmiselt 2,4 m).
  
• 
  

Võru-Tartu

 Võrukivi
1930ndatel ehitatud, 60ndatel suletud tellisetehas, savi Joosu karjäärist. 

Võrukivi Tehnopargi koosseisu kuulub 14 kaasaegsetele nõuetele vastavat tootmis- ja ärimaa kinnistut koos sinna juurde kuuluvate tehnovõrkudega. (Praegu Kagu Elekter, Selista Ehitus, Estelaxe -  polüuretaantooteid valmistav ettevõte, mis on asutatud 2008 aastal ja põhineb Eesti erakapitalil., 38 töötajat - toodavad nt mootorkelkude istmeis, kinosaalide istmeid, rongiistmeid Soome, )

Heimtali Peetri kirik (varem Peetrimõisa kirik) 

• on Urvaste Püha Urbanuse kiriku abikirik. Jumalateenistused 1 x kuus igal teisel pühapäeval kl 14.
• Ehitama hakati 1937, ehitus takerdus 1939. Nõuk ajal oli kolhoosi kasutada. 
• 1993 anti Urvaste kogudusele (Villu Jürjo), 1997 tehti korda torn, siis katus, 2000 jõuti sisetöödeni, pühitseti sisse 2002. 
• Seintel Karin Kummi kootud kaltsust sõnumivaibad. 
  
• Vaatamisväärsuseeks ka Dolores Hoffmanni aknavitraažid Vaikse Nädala sündmustest (Vaikne nädal - Kristuse viimane aktiivse tegutsemise nädal (palmipuudepühast ülestõusmispühani). 
• abiellumiseks
• Heimtali küla tekkis 20. sajandi alguses Venemaalt ümberpaiknenud sakslaste asundusena. Oma jõududega ehitati koolimaja, kus oli ka palvesaal, pastoraat ja 1937. aasta 23. juulil pandi nurgakivi kirikule. Kiriku ehitus jäi alanud sõja ja sakslaste lahkumise tõttu pooleli.

Erastvere - esmamainimine 1452, 1657 läks Ungern-Sternbergide kätte ja oli seal kuni 1919 võõrandamisteni. 2005 pühitseti kalmistul uus kabel, mille raha tuli Saksamaalt U-Sternbergide käest. 
1926. aastal avati mõisas vanadekodu, kuhu juba siis paigutati psüühikahäiretega isikuid. Härrastemaja lammutati 1972. aastal ja 1976. aastal avati hooldekodu uus kahekorruseline peamaja. 
Erastvere (erihoolde)kodu likvideerimine oli üks osa üleriigilisest hooldekodude ümberkorraldamise hiidprojektist, mille käigus pidid saama 1400 hooldekoduasukat uue, väiksema ja hubasema perekodu. 14 miljonit eurot maksma läinud projekti rahastas 85% ulatuses Euroopa regionaalarengu fond. Pidid tulema sisse vanurid -st vanadekodu -? - nüüd onn selle nimi Kanepi Kodu, kuulub Lõ-Eesti Hooldekeskusele, pakub üldhooldeteenust (st vanurid).

Erastvere järvest saab alguse Ahja jõgi (suubub Emajõkke, 102 km).

Kanepi

• ca 600 elanikku,
•  esmamainimine1582 - Kanapieza küla; palju nimekujusid, kuni 1909 - Kanapää, 1923 - Kanepi; (vrdl Otepää, Kirumpää - võis olla algselt kõrisulghäälik lõpus, saksa kirjapildis "h", mis omakorda muutus saksa kirjakeelest tulenevalt pikaks täishäälikuks). Nime tähenduseks arvatakse siiski seost kanepi-taimega. 
• 
  
• 1675 moodustati Rootsi kuninga käskkirjaga Kanepi kihelkond
• Aasta enne kihelkonna moodutamist oli ehitatud puukirik; praegune kirik 1804-1808 (Friedrich Siegel); 1831 sai välgutabamusest kannatada, palju põles, enam nii ilusaks ei suudetud taastada. 1000 kohta. 
• Kanepi kiriku ehitamine polnud meeldinud mustadele jõududele ja ta kiskunud rajatud müüriosad öösel maha. Abi teadnud Piigaste tark - müüritagu 7 kanapoega kirkuseina. Nüüd jätnud vanapagan müürid rahule
• Kirikuaeda maeti ca 100  jooksul (puukiriku ajal); maakivimüür pärineb 1938 ehitatud kiriku ajast. Tänaseni säilinud hobuste kinnitamise rõngad. 
• 
  
• 1845 sündis köster Ludwigi perre poeglaps Hugo - Hugo Treffner. Ludwig oli ligi pool sajandit siin köstriks. Hugo õppis esmalt kodus, siis Võrus ja Tartus, ülikoolis alustas filoloogiaga, siis läks üle usuteaduskonda. 
• 1802 muutis Johann Philipp von Roth Kanepi Võru praostkonna keskuseks, asutas siia Võrumaa kirikuõpetajate konvendi, raamatukogu, keeleuurimusliku ringi. Kanepi kirikumõisas asus ka kihelkonnakohus. 
• 1686 asutati köstrikool (ikka Roth), 1811 alustas Kanepi vaeste tütarlaste käsitöökool - esimene Eesti talutüdrukute jaoks asutatud kihelkonnakool.  Rothi kooli õppekava erines teiste köstrikoolide omadest ulatuse ja sügavuse poolest ning sai eeskujuks teistele Liivimaa koolidele. 
• 
  
• Kanepis asub üks vanemaid seltsimaju Eestis. Laulu- ja mänguselts alustas 1868, hoone 1888, hiljem ümber ehitatud. Lisaks laulukoorile tegutsesid põllumeeste, tuletõrjujate, raamatukogu selts. 
• Hoone ees August Ludwig Weizenbergi (1837-1921) monument. Oli eesti rahvusliku skulptuuri looja. Mäe kalmistul tema monument "Lootus" kunstniku omaste matusepaigal. Siia ümber maetud 1977 ka tema enda põrm. 
• 
  
• Kanepi kihelknnas hakati 1810 talupoegadele perekonnanimesid andma - perenimi oli vaba inimese tunnus. Lõuna-Eesti teistes kohtades saadi pärisnimed alles 1819 talurhvaseaduse alusel.
• Kanepist on pärit Marie Heibergi (1890-1942) ema Miina Heiberg. 

Jõksi järv - 

• vana nimi - Hobbohollo
• kuni 25 m sügav
• järve läbib Võhandu jõgi

Saverna 

• Saverna mõis (Sawwern) on mh kuulunud eesti päritolu Liivimaa aadlikule nimega Hermann Savijärve,  kelle tütar abiellus Reinhold von Tiesenhauseniga. Sawijerwe nimi esineb Liivimaa ajalooürikutes alates aastast 1289. Arvatavasti on Savijärve perekonnanimi ja Saverna (saksa Sawwern) kohanimi omavahel seotud.
• Saverna mõis oli esimesi eestlastele müüdud suurmaavaldusi Võrumaal. Kohalik talumees Jaak Kissa ostis selle Adolf Pfeifferilt 24 000 rubla eest. 
• Siinses mõisas on viibinud ka L Koidula.
• 
  
• Külana on esmakordselt mainitud 1582 (Sawiar)
• Savernast on pärit Valdo Pant. 
• Muttiku talus on Jaan Kaplinski suvekodu
• Kiltre talu on koolmeister Mart Mitti (1833-1912) kodutalu, kohalik rahvas hindas teda ka kui ravitsjat, kes oli õpetust saanud Kreutzwaldilt endalt. 

Sulaoja 

• Kiirusemägi - omaaegne spordi suurrajatis. Ümbruskonn noormehed lõid ühe esimestest jalgrattaseltsidest Eestis - "Kiirus". Pidudest laekunud rahaga (ja peod olid siin kuulsad, isegi jumalateenistus lõpetati vrem, sest muidu oleks kirik tühjaks jooksnud) ehitati muldkehaga trekkk ja soetati võidusõidurattad. Praegugi on osa trekiovaalist säilinud. 
• Sulaojal lõikab uus maantee ära osa vasakut kätt metsa all olevast mäest.
• Veskijärv ja endine kõrtsihoone. 
  
  

Maaritsa

• küla tekkis veidi rohkem kui 100 a tagasi ehitatud Maaritsa ehk Prangli õigeusu kiriku juurde.
• Kiriku juures tegutses vene kihelkonnakool, kus on õppinud Friedebert Tuglas, Gustav Wulff-Õis  ("Õrn ööbik...") Siinseid kooliolusid kirjeldas Tuglas oma "Noorusmälestustes". Koolimaja on hävinud. 

Kambja

• Esmamainimine 1330, alevik tekkis kirikukülana kirikumõisa juurde teeristile.
• Kirik ehitati umbes 14 saj, nii Liivi sõjas kui Põhjasõjas põletasid vene väed kiriku maha. Kirik taastati 1720, 1874 suurendati. Hävis 1944 sõjatules. Oli terve nõuk aja varemetes, 1989 alustati taastamist, pühitseti 2009. 
• 1660 määrati siia ametisse kirikuõpetaja Andreas Virginus, kes tõlkis esimest korda lõuna-eesti keelde ja kirjastas "Wastse testamendi". 1686. 
• Samal aastal, 1686 asutati Kambja kool talurahvkoolina (asutajaks samuti Andreas Virginius), Eesti talurahvakooli 300. aastapäeva puhul - mälestuskivid Eesti kooli olulisematele tegelastele (Forselius, Ignati Jaak (oli Kambjas õpetajaks 1702-4), Andras Virginius,...)
• Pargis vana mõisahoone ees kaks võimsat, ca 250 a vanust lehist. Neid peetakse vanimateks lehisteks Eestis.  Pargis veel murrei mänd, hall pähklipuu, püramiidne hiina pappel, pensilvaania saar... söökla kähedal toreda võraga vana tarupuu - Kambja pedajas. Kirikuaias - Tartu ülikooli 300 juubelipidustuste ajal siin külas käinud Rootsi kroonprintsi Gustavi istutatud tamm, Kuninga tamm. 
• 1794 asutas kirikuõpetaja Heinrich Andreas Erxleben siin esimese laulukoori - Eesti koorilaulu häll. 
• Mõisa peahoones - vallavalitsus. (Stakelbergid, Knorringud)

Põhja-Eesti joad

 "Vesi on elementidest kõige võimsam. Ta leiab alati tee. Fred Jüssi on öelnud, et istudes 15 minutit voolava vee ääres, hakkad kuulama metsa sosinaid.“
Voolav vesi kaitseb inimest kurja silma eest ning hoiab energia ruumis puhtana ja muudab inimesed tasakaalukamateks.
Ükski loits, needus, kaetus või mõni muu negatiivne mõtteprogramm ei pääse läbi voolava vee informatiivsest väljast.Ööbida Vihula viinaköögis! - igast küljest voolava veega ümbritsetud. 

Tuhala nõiakaev

* "keeb" välja kuni 100 l vett sekundis
* ajutine tõusuallikas
* rahvapärimus: hakkab keema, kui nõiad kaevus vihtlevad
* võib vett keeta phest päevast kolme nädalani
* unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas: maa-alune jõgi (Tuhala karstiala) hakkab suurvee ajal üle ajama. 
* Kui Nabala karstialal plaaniti lubjakivikaevandamist, siis tõusis nõiakaev karstialal kaevandamise vastaste kampaanias kesksele kohale ja selle kaitseks koguti 65 000 allkirja. Nõuti Nabala maastikukaitseala moodustamist.
*2012. aastal läbi viidud Eesti ime valimisel võitis hääletuse Tuhala nõiakaev (2. maanteemuuseum, 3. Kaali järv; veel said rohkem hääli jääteed, Piusa koopad, Orissaare staadion).
* Ei pruugi igal aastal "töötada" - nt oli 3 a vahet (2013 -16) 

* kaevu sügavus on 2,4 m, soise päritolu tõttu vesi pruunikas

Treppoja astangud

Kokkuleppeliseks kõrguseks, millest alates veelangu hakatakse Eestis joaks nimetama, on 1 m. Joastiku puhul on kõrguseks 1,5 m. Nendele tingimustele vastab Eestis 32 veelangu, neist 29 asuvad Põhja-Eesti klindil. Enamik jugasid kukub ühelt astangult, nagu nt Keila ja Jägala. Mõni juga langeb mööda mitut astangut ja moodustab joastiku ehk kaskaadi - nagu Treppoja.
Maailma jugade ndmebaas seab nimetuse "juga" alampiiriks 5m ja seaalt peab ikka enam-vähem kogu aeg vett tulema ka. "Maailma nõuetele vastavaid veelange on Eestis 5 (Treppoja, Keila, Türisalu, Jõelähtme, Jägala, Kivioja, Kuristiku, Martsa, Ahermu, Saka, Valaste, Langevoja, Narva). 

Treppoja ise on ca 10 km pikk, ühel 150-meetrisel lõigul leab seal tervelt 6 astangut, mille kõrguste vahe lõppkokkuvõtteks on 5,56 m. 

Treppojal filmiti 1992. aastal dr Enn Vetemaa märkmete põhjal uurimusfilm "Eesti näkid", kus naiadoloogia professor viib vaatajad naiadoloogia ajalukku ja tutvustab Eesti põhilisi näkiliike. 
Treppojal on filmitud ka Hortus Musicuse muusikafilm "Kann allikal" (1988). 

Ainulaadne Treppoja kaskaad on looduskaitse all.

KÕLTSU MÕIS

e Wellenhof (lainte mõis) kujundati Põllküla mõisa maadele 1806. 

Šveitsipärane, liigendustega puitarhitektuur; ehitada lasi paruniproua Benedicte von Üksküll (Otto voon Ükskülli lesk). Proua suvitas siin 20ndate aastateni. 

Proua rajas ka uhke iluaia.

Värvikat venepärase puitpitsdekooriga eklektilist laudvooderdusega hoonet troonib sihvakas kiivriga 1891. aastal valminud torn. Historitsistlik puidust peahoone on ühekorruseline liigendatud ehitis.

Pärast II MS - Klooga pioneerilaager.

Taastamine 2007-2010. Renoveeriti uksed, kaunite puitkaartega aknad, kaks kahhel-kaminaahju, peasaali parketi tuulteroos. Imelised vitraažid verandal, sepistatud väravad - EKA õppejõudude töö. 

Maastikuarhitekt Ülle Grišakovi jooniste järgi tehti kõlakoda, kus on antud palju kontserte ja etendusi. Aias viiuldaja ja saksofonisti pronksskulptuurid (Seaküla Simson, Paul Mänd). 

Aiamiljöö läheb sujuvalt üle metsapargiks, kus hooldatud teerajad viivad üle kaarsildade saarekesele tjärvesilmas ja sealt edasi mereni. 

Taavi Rõivas võõrustas siin Angela Merkelit. 

Mõisa omanikud: 2001 ostis Urmas Sõõrumaa, müüs edasi Toomas Annusele (Eesti rikaste TOPi kolmas), sealt edasi läks Toomas Annuse õe Tiina Annuse kätte.

Pille Lukin-Kangur (mõisa elu korraldaja, Guido Kanguri abikaasa) Tel: +372 51 46 625

Praegu on Eestis ca 1200 mõisat, umbes 400-500 on selliseid, mille puhul saame rääkida mingisugustest hoonetest, millel katus peal. Nendest ca 100-150 on eraomanduses ja sama palju valla vms munitsipaalomanduses (koolid, hoolekandeasutused). 
90ndate keskel osteti kokku, teadmata täpselt, miks. Meie Mehe lauljale Aivar Riisalule kuulus mingil hetkel kuni 5 mõisat (praegu 1). 

2003-2006 oli mõisate ostmise teine laine, 2015-16 kolmas. 

On  mitmeid edulugusid. Üks värskem on Keila-Joa loss, millest omal ajal kavandati presidendi residentsi, aga müüdi hoopis 2010. aastal erakätesse. 1833 rajatud neogooti hoone, kus Vene tsaar kuulis omal ajal esimest korda meloodiat, millest hiljem sai tsaaririigi hümn, ostis enampakkumisel 6 miljoni krooni ehk umbes 390 000 euro eest mööbliärimees Andrei Dvorjaninov koos Vene kodanikust äripartneri Aleksandr Giduljanoviga. Ost oli seda magusam, et mõisa vastu tundsid huvi nii Urmas Sõõrumaa kui Oliver Kruuda.

Viie aastaga varemetest taastatud mõisas on restoran (hirveliha), butiik-hotell (ajastutruud ja stiilsed sviidid) ja muuseum. Näitused.
*  Vene tsaaririigi hümni "Jumal keisrit kaitse sa!" viisi autor Aleksei Lvov kandis selle tsaar Nikolai I-le esmakordselt ette Keila-Joal.
*   Muuseumi püsiekspositsiooni tuumiku moodustab  lossi  ajalugu ning selle esimese omaniku, baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelase ja riigitegelase, krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorffi (1781-1844) ning tema tütre Mariaga abiellunud vürst Grigori Petrovitš Volkonski perekonna ajalugu tutvustav väljapanek.
*   Muuseumi kõrvalväljapanekuks on maailmas ainulaadne Hümnide muuseum, mis annab suurepärase ülevaate eri riikide hümnidest ja neid loonud heliloojatest. 

*   Mitmekesiste, hoolikalt läbimõeldud hooajaliste näitustega, mis kajastavad eri kultuure, ajastuid ja kunstiliike tutvustavaid eriväljapanekuid (Nt moekunstnik Alexandre Vassiljevi Kutse ballile"); 

* omanik Andrei Dvorjaninovi taust: 

*    https://www.aripaev.ee/uudised/2019/04/26/lossiharra-andrei-dvorjaninov-kogub-emotsionaalset-intressi
- Eesti Mõisate Ühendus (selle president)  kuulub Euroopa ajalooliste hoonete assotsiatsiooni, mis hõlmab 27 riiki ning kus on kokku 50 000 ajaloolist objekti. 

 *    *   * 

Uhke hoone kasutamine hotelli, restorani või peopaigana ongi ettearvatavalt kõige levinum ärimudel. Ühena esimestest läks seda teed muusiku taustaga reformierakonna poliitik Imre Sooäär, kes avas Muhus Pädaste mõisas restorani, spaa ja hotelli. Sama rada tallab tema värske erakonnakaaslane Eerik-Niiles Kross, kellele kuuluv Kõue mõis ületas mõni aeg tagasi uudiskünnise erootiliste pidude paigana. Nii Keila-Joa, Pädaste kui Kõue mõisas tuleb arvestada 300-400 euroga öö kohta. Väga tuntud isikuid on mõisaomanike seas teisigi, kuid paljud püüavad ise jääda tagaplaanile.

Fassaad võib olla glamuurne, aga majandamine rist ja viletsus. Erilist kasumit ei näita ühegi hotellmõisa majandusaruandlus ning näiteks Eerik-Niiles Krossi puhul räägiti alles hiljuti, et tema mõis teenis mullu üle 200 000 kahjumit.

Viimase aja kõige räägitum mõisnik on kahtlemata presidendiks kandideerinud Suure-Lähtru peremees Mart Helme, kes võtab seal vastu küll külalisi, aga kasutab Läänemaal asuvat häärberi peamiselt oma koduna. Mõisaomanikke, kes ise alaliselt hoones sees elavad, on Eestis umbes kümmekond.

EKRE esimees ei ole ainus oma parteist, kes mõisas elab. Sama partei juhatuse liige Anti Poolamets kolis 2014. aastal koos perega Lääne-Virumaal Kulina mõisa, kus on leidnud huvitava niši lisa teenimiseks. Ta korraldab erinevaid kultuuri ja kirjandusõhtuid.

Ehkki mõisaproua staatus ei ole esimene asi, mis tuleb pähe seoses soovolinikuga, siis Kolu mõisas elab ka IRLi taustaga Liisa Pakosta. 

Omaette peatükk on välismaa omanikud. Ajalooliselt kuulusid mõisad mõistagi eeskätt baltisakslastele. Ehkki vabariigi taastamise järel naasid esimese hooga mitmed aadlisuguvõsad, on neid mõisatesse toimetama jäänud üksikud. 

Üks erand, kes esiisade kodu taastamisega hakkama sai, on Padise praegune mõisahärra Karl Von Ramm, kes kolis kuus aastat tagasi USAst Eestisse ja võttis üle oma vaarisade 1622. aastast pärit mõisa. Vaid 31-aastase mõisniku kompleksis töötavad praegu restoran, hotell ja konverentsikeskus.

Palju läbipaistmatum on lugu otse Virumaa panga peal asuva Kalvi mõisaga, kus tegutsesid hotell ja restoran, kuni tosinkonnast hoonest koosnev eeskujulikult taastatud ansambel müüdi 2010. aastal väidetavalt mitme miljoni euro eest salapärastele vene uusrikastele, kes värava üldsuse ees sulgesid ja kasutavad seda põhimõtteliselt suvilana.

Rahvusvaheliselt kõige kuulsam mõisaomanik on Soome endine mäesuusaäss Kalle Palander, kellele kuulub 2011. aastast alates Ontika mõis Ida-Virumaal. (Pirtspersest eestlanna abikaasaks, ehitaja õudusunenägu - 2cm, värvime punaseks, ei, paneme tagasi ja värvime roheliseks) Soome kuulsus elabki alaliselt Ontikal, tegeleb hobusekasvatusega ja on samuti kurtnud, et on raske ots-otsaga kokku tulla.

Üks eksootilisemaid mõisnikke välismaalt oli omaaegne unistuste prints Liibanonist, mitmete Eesti misside südamed murdnud, tabloidide lemmik Munir Uwaydah, kes koos eestlannast abikaasaga ostis Päärdu mõisa Vigala vallas ja tahtis sinna muuhulgas rajada isegi eksootilise loomaaia. Ajakirjanduse vahendusel selgus aga, et liibanonlane oli mitme-naisepidaja ning tagatipuks sattus USAs kahtlusaluseks mõrvaloos.

Üks eriskummalisemaid saatusi oli Eivere mõisal, mille ostis avalikuks tulnud hindadest kõige soolasema, 1,9 miljoni euroga Jaapani ärimees Hideki Ogawa. Jaapanlastel olid suured plaanid külvata põllud täis tatart, töödelda Jaapanist imporditud kala ning rajada Jaapani restoran. Peamiselt jõuti siiski korraldada kontserte ja konverentse, kuni järsku pandi mõis kinni ning tegelased ise kadunud nagu tina tuhka.

veel ja veel - https://www.err.ee/575001/pealtnagija-kaimas-on-uus-moisamuugi-buum

Keila juga

 

* on 6 m kõrgune ja 60...70 m laiune ning onEesti jugadest võimsuselt Narva ja Jägala järel kolmas
* joa all ca 2 m sügavune hiiukirn

* keskmiselt 6,5 kuupmeetrit sekundis, maksimaalselt kuni 150 kuupmeetrit sekundis
* 25 ha suurune liigirikas (üle 80 puu- ja põõsaliigi) park
* taandumiskiirus ca 10 cm aastas ehk mõnevõrra väiksem kui temast veidi võimsamal Jägala joal (17 cm aastas)
* Andmed esimesest, joa lähistele ehitatud vesiveskist pärinevad 1555. aastast. 1928. a. joa kõrvale ehitatud elektrijaam (rekonstrueeritud 1958) on röövinud suure osa joale määratud veest.
.

Jägala juga (vanasti Joarüngas)

* Kõrgus 8 m, laius ca 50 m, kõige laiem looduslik juga Eestis. 

* Jõe alamjooks joast kuni suudmeni (ca 4 km) on kalanduslikult üks väärtuslikumaid Eestis - siin on  suured forelli- ja lõhevarud. 

* laia kollakas veekanga, mis all muutub märatsevaks veemassiks.  Mõlema kalda all tekivad suured keerised, mis suunduvad uuesti joa alla kokku ja alles siis tormab vahutav vesi üle kivide ning suurte paepankade edasi. Eriti suur keeris, nn hiiukirn, on parema kalda all - kuni 7 m sügav. 

* Joa peal on vesi madal, kuid vool siiski tugev. Vanasti käis siit üle jõe hobutee. Õnnetusi juhtus nii siis kui nüüd - 1916 viinud vesi ühe voorimehe hobuse ühes vankriga joast alla,  2017 a. Delfis on artikkel joa all hulpivast autost. 

* Peale juga voolab Jägala jõgi kokusaamisele Jõelähtme jõega ja siis Jägala HEJ-st läbi merre. 

Joast allavoolu on org mitmesaja meetri ulatuses sügav ja järsuveeruline. Sadakond meetrit joast mere pool on vasakus kaldaveerus koobas, ca 2x2x2 m, mida on hakatud kutsuma Gabrieli koopaks - legendi järgi elanud seal vürst Gabrieli isa Põhjasõja ajal eend venelaste eest peites. E. Bornhöhe seda oma raamatus siiski ei maini. Ja "Viimse reliikvia" võtted toimusid hoopis Ahja jõel. 

Jägala joal on filmitud "Karoliine hõbelõnga", Jägala HEJ juurest "Stalkerit" (Mosfilm 1979), võib-olla ka tünnis hulpivat munka "Viimses reliikvias" - vastukäivad andmed! 

Joa lähedal olid 1917–41 Jägala puupapivabrik ja selle väike töölisasula. Vabriku elektrienergiaga varustamiseks 1922–24 rajatud ning Eesti kauneimaks tööstusehitiseks tunnistatud Linnamäe hüdroelektrijaama purustasid 1941 taganevad punaarmeelased. Taastatud elektrijaam käivitati uuesti 10. detsembril 2002. Eesti Energiale kuuluv hüdroelektrijaam on Eestis võimsaim, selle võimsus on 1,2 MW. 

Nõmmeveski juga 

* Lahemaa kõige veerikkam juga, asub Valgejõel (saab alguse Pandivere kõrgustikul Porkuni järvest, 77 km)

* 16-17 meetri laiune juga on küll madal, kõigest 1,2 meetrit

* Kanjon 460 m
* Joa all on ca 1,5 m hiiukirn
* kanjonis ammuse vesiveski kohal olnud hüdroelektrijaam andis elektrit kunagisele Joaveski puupapivabrikule (ca 3 km kaugusel).  1960ndatel põles HEJ maha, kuid selle varemed ja betoonvaiadele tõstetud juurdevoolukanal jäi. Kanalist immitsev lubjanõrg kasvatab ehtsaid stalaktiite (?). 

* Filmitud Metsluiged" (1987), "Puud olid..." (1985), "Verekivi" (1972)

Joaveski

* Loobu jõel 

* 160 m ulatuses on jõel kuus 0,5-1,1 m kõrgust astangut. 

* Kokku on joastiku kogukõrgus 5 meetrit.

* 1898 ehitati jõele HEJ, mis varustas vastloodud papivabrikut.  Ehituseks vajaminev paekivi raiuti Loobu jõesängist, mistõttu endine 4 meetri kõrgune Joaveski juga muutus kuueastanguliseks joastikuks. 

 * Aastal 1999 taastati jõel asuv hüdroelektrijaam, mistõttu veekogus joastikul on vähenenud.