Võru-Tartu

 Võrukivi
1930ndatel ehitatud, 60ndatel suletud tellisetehas, savi Joosu karjäärist. 

Võrukivi Tehnopargi koosseisu kuulub 14 kaasaegsetele nõuetele vastavat tootmis- ja ärimaa kinnistut koos sinna juurde kuuluvate tehnovõrkudega. (Praegu Kagu Elekter, Selista Ehitus, Estelaxe -  polüuretaantooteid valmistav ettevõte, mis on asutatud 2008 aastal ja põhineb Eesti erakapitalil., 38 töötajat - toodavad nt mootorkelkude istmeis, kinosaalide istmeid, rongiistmeid Soome, )

Heimtali Peetri kirik (varem Peetrimõisa kirik) 

• on Urvaste Püha Urbanuse kiriku abikirik. Jumalateenistused 1 x kuus igal teisel pühapäeval kl 14.
• Ehitama hakati 1937, ehitus takerdus 1939. Nõuk ajal oli kolhoosi kasutada. 
• 1993 anti Urvaste kogudusele (Villu Jürjo), 1997 tehti korda torn, siis katus, 2000 jõuti sisetöödeni, pühitseti sisse 2002. 
• Seintel Karin Kummi kootud kaltsust sõnumivaibad. 
  
• Vaatamisväärsuseeks ka Dolores Hoffmanni aknavitraažid Vaikse Nädala sündmustest (Vaikne nädal - Kristuse viimane aktiivse tegutsemise nädal (palmipuudepühast ülestõusmispühani). 
• abiellumiseks
• Heimtali küla tekkis 20. sajandi alguses Venemaalt ümberpaiknenud sakslaste asundusena. Oma jõududega ehitati koolimaja, kus oli ka palvesaal, pastoraat ja 1937. aasta 23. juulil pandi nurgakivi kirikule. Kiriku ehitus jäi alanud sõja ja sakslaste lahkumise tõttu pooleli.

Erastvere - esmamainimine 1452, 1657 läks Ungern-Sternbergide kätte ja oli seal kuni 1919 võõrandamisteni. 2005 pühitseti kalmistul uus kabel, mille raha tuli Saksamaalt U-Sternbergide käest. 
1926. aastal avati mõisas vanadekodu, kuhu juba siis paigutati psüühikahäiretega isikuid. Härrastemaja lammutati 1972. aastal ja 1976. aastal avati hooldekodu uus kahekorruseline peamaja. 
Erastvere (erihoolde)kodu likvideerimine oli üks osa üleriigilisest hooldekodude ümberkorraldamise hiidprojektist, mille käigus pidid saama 1400 hooldekoduasukat uue, väiksema ja hubasema perekodu. 14 miljonit eurot maksma läinud projekti rahastas 85% ulatuses Euroopa regionaalarengu fond. Pidid tulema sisse vanurid -st vanadekodu -? - nüüd onn selle nimi Kanepi Kodu, kuulub Lõ-Eesti Hooldekeskusele, pakub üldhooldeteenust (st vanurid).

Erastvere järvest saab alguse Ahja jõgi (suubub Emajõkke, 102 km).

Kanepi

• ca 600 elanikku,
•  esmamainimine1582 - Kanapieza küla; palju nimekujusid, kuni 1909 - Kanapää, 1923 - Kanepi; (vrdl Otepää, Kirumpää - võis olla algselt kõrisulghäälik lõpus, saksa kirjapildis "h", mis omakorda muutus saksa kirjakeelest tulenevalt pikaks täishäälikuks). Nime tähenduseks arvatakse siiski seost kanepi-taimega. 
• 
  
• 1675 moodustati Rootsi kuninga käskkirjaga Kanepi kihelkond
• Aasta enne kihelkonna moodutamist oli ehitatud puukirik; praegune kirik 1804-1808 (Friedrich Siegel); 1831 sai välgutabamusest kannatada, palju põles, enam nii ilusaks ei suudetud taastada. 1000 kohta. 
• Kanepi kiriku ehitamine polnud meeldinud mustadele jõududele ja ta kiskunud rajatud müüriosad öösel maha. Abi teadnud Piigaste tark - müüritagu 7 kanapoega kirkuseina. Nüüd jätnud vanapagan müürid rahule
• Kirikuaeda maeti ca 100  jooksul (puukiriku ajal); maakivimüür pärineb 1938 ehitatud kiriku ajast. Tänaseni säilinud hobuste kinnitamise rõngad. 
• 
  
• 1845 sündis köster Ludwigi perre poeglaps Hugo - Hugo Treffner. Ludwig oli ligi pool sajandit siin köstriks. Hugo õppis esmalt kodus, siis Võrus ja Tartus, ülikoolis alustas filoloogiaga, siis läks üle usuteaduskonda. 
• 1802 muutis Johann Philipp von Roth Kanepi Võru praostkonna keskuseks, asutas siia Võrumaa kirikuõpetajate konvendi, raamatukogu, keeleuurimusliku ringi. Kanepi kirikumõisas asus ka kihelkonnakohus. 
• 1686 asutati köstrikool (ikka Roth), 1811 alustas Kanepi vaeste tütarlaste käsitöökool - esimene Eesti talutüdrukute jaoks asutatud kihelkonnakool.  Rothi kooli õppekava erines teiste köstrikoolide omadest ulatuse ja sügavuse poolest ning sai eeskujuks teistele Liivimaa koolidele. 
• 
  
• Kanepis asub üks vanemaid seltsimaju Eestis. Laulu- ja mänguselts alustas 1868, hoone 1888, hiljem ümber ehitatud. Lisaks laulukoorile tegutsesid põllumeeste, tuletõrjujate, raamatukogu selts. 
• Hoone ees August Ludwig Weizenbergi (1837-1921) monument. Oli eesti rahvusliku skulptuuri looja. Mäe kalmistul tema monument "Lootus" kunstniku omaste matusepaigal. Siia ümber maetud 1977 ka tema enda põrm. 
• 
  
• Kanepi kihelknnas hakati 1810 talupoegadele perekonnanimesid andma - perenimi oli vaba inimese tunnus. Lõuna-Eesti teistes kohtades saadi pärisnimed alles 1819 talurhvaseaduse alusel.
• Kanepist on pärit Marie Heibergi (1890-1942) ema Miina Heiberg. 

Jõksi järv - 

• vana nimi - Hobbohollo
• kuni 25 m sügav
• järve läbib Võhandu jõgi

Saverna 

• Saverna mõis (Sawwern) on mh kuulunud eesti päritolu Liivimaa aadlikule nimega Hermann Savijärve,  kelle tütar abiellus Reinhold von Tiesenhauseniga. Sawijerwe nimi esineb Liivimaa ajalooürikutes alates aastast 1289. Arvatavasti on Savijärve perekonnanimi ja Saverna (saksa Sawwern) kohanimi omavahel seotud.
• Saverna mõis oli esimesi eestlastele müüdud suurmaavaldusi Võrumaal. Kohalik talumees Jaak Kissa ostis selle Adolf Pfeifferilt 24 000 rubla eest. 
• Siinses mõisas on viibinud ka L Koidula.
• 
  
• Külana on esmakordselt mainitud 1582 (Sawiar)
• Savernast on pärit Valdo Pant. 
• Muttiku talus on Jaan Kaplinski suvekodu
• Kiltre talu on koolmeister Mart Mitti (1833-1912) kodutalu, kohalik rahvas hindas teda ka kui ravitsjat, kes oli õpetust saanud Kreutzwaldilt endalt. 

Sulaoja 

• Kiirusemägi - omaaegne spordi suurrajatis. Ümbruskonn noormehed lõid ühe esimestest jalgrattaseltsidest Eestis - "Kiirus". Pidudest laekunud rahaga (ja peod olid siin kuulsad, isegi jumalateenistus lõpetati vrem, sest muidu oleks kirik tühjaks jooksnud) ehitati muldkehaga trekkk ja soetati võidusõidurattad. Praegugi on osa trekiovaalist säilinud. 
• Sulaojal lõikab uus maantee ära osa vasakut kätt metsa all olevast mäest.
• Veskijärv ja endine kõrtsihoone. 
  
  

Maaritsa

• küla tekkis veidi rohkem kui 100 a tagasi ehitatud Maaritsa ehk Prangli õigeusu kiriku juurde.
• Kiriku juures tegutses vene kihelkonnakool, kus on õppinud Friedebert Tuglas, Gustav Wulff-Õis  ("Õrn ööbik...") Siinseid kooliolusid kirjeldas Tuglas oma "Noorusmälestustes". Koolimaja on hävinud. 

Kambja

• Esmamainimine 1330, alevik tekkis kirikukülana kirikumõisa juurde teeristile.
• Kirik ehitati umbes 14 saj, nii Liivi sõjas kui Põhjasõjas põletasid vene väed kiriku maha. Kirik taastati 1720, 1874 suurendati. Hävis 1944 sõjatules. Oli terve nõuk aja varemetes, 1989 alustati taastamist, pühitseti 2009. 
• 1660 määrati siia ametisse kirikuõpetaja Andreas Virginus, kes tõlkis esimest korda lõuna-eesti keelde ja kirjastas "Wastse testamendi". 1686. 
• Samal aastal, 1686 asutati Kambja kool talurahvkoolina (asutajaks samuti Andreas Virginius), Eesti talurahvakooli 300. aastapäeva puhul - mälestuskivid Eesti kooli olulisematele tegelastele (Forselius, Ignati Jaak (oli Kambjas õpetajaks 1702-4), Andras Virginius,...)
• Pargis vana mõisahoone ees kaks võimsat, ca 250 a vanust lehist. Neid peetakse vanimateks lehisteks Eestis.  Pargis veel murrei mänd, hall pähklipuu, püramiidne hiina pappel, pensilvaania saar... söökla kähedal toreda võraga vana tarupuu - Kambja pedajas. Kirikuaias - Tartu ülikooli 300 juubelipidustuste ajal siin külas käinud Rootsi kroonprintsi Gustavi istutatud tamm, Kuninga tamm. 
• 1794 asutas kirikuõpetaja Heinrich Andreas Erxleben siin esimese laulukoori - Eesti koorilaulu häll. 
• Mõisa peahoones - vallavalitsus. (Stakelbergid, Knorringud)