Põhja-Eesti joad

 "Vesi on elementidest kõige võimsam. Ta leiab alati tee. Fred Jüssi on öelnud, et istudes 15 minutit voolava vee ääres, hakkad kuulama metsa sosinaid.“
Voolav vesi kaitseb inimest kurja silma eest ning hoiab energia ruumis puhtana ja muudab inimesed tasakaalukamateks.
Ükski loits, needus, kaetus või mõni muu negatiivne mõtteprogramm ei pääse läbi voolava vee informatiivsest väljast.Ööbida Vihula viinaköögis! - igast küljest voolava veega ümbritsetud. 

Tuhala nõiakaev

* "keeb" välja kuni 100 l vett sekundis
* ajutine tõusuallikas
* rahvapärimus: hakkab keema, kui nõiad kaevus vihtlevad
* võib vett keeta phest päevast kolme nädalani
* unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas: maa-alune jõgi (Tuhala karstiala) hakkab suurvee ajal üle ajama. 
* Kui Nabala karstialal plaaniti lubjakivikaevandamist, siis tõusis nõiakaev karstialal kaevandamise vastaste kampaanias kesksele kohale ja selle kaitseks koguti 65 000 allkirja. Nõuti Nabala maastikukaitseala moodustamist.
*2012. aastal läbi viidud Eesti ime valimisel võitis hääletuse Tuhala nõiakaev (2. maanteemuuseum, 3. Kaali järv; veel said rohkem hääli jääteed, Piusa koopad, Orissaare staadion).
* Ei pruugi igal aastal "töötada" - nt oli 3 a vahet (2013 -16) 

* kaevu sügavus on 2,4 m, soise päritolu tõttu vesi pruunikas

Treppoja astangud

Kokkuleppeliseks kõrguseks, millest alates veelangu hakatakse Eestis joaks nimetama, on 1 m. Joastiku puhul on kõrguseks 1,5 m. Nendele tingimustele vastab Eestis 32 veelangu, neist 29 asuvad Põhja-Eesti klindil. Enamik jugasid kukub ühelt astangult, nagu nt Keila ja Jägala. Mõni juga langeb mööda mitut astangut ja moodustab joastiku ehk kaskaadi - nagu Treppoja.
Maailma jugade ndmebaas seab nimetuse "juga" alampiiriks 5m ja seaalt peab ikka enam-vähem kogu aeg vett tulema ka. "Maailma nõuetele vastavaid veelange on Eestis 5 (Treppoja, Keila, Türisalu, Jõelähtme, Jägala, Kivioja, Kuristiku, Martsa, Ahermu, Saka, Valaste, Langevoja, Narva). 

Treppoja ise on ca 10 km pikk, ühel 150-meetrisel lõigul leab seal tervelt 6 astangut, mille kõrguste vahe lõppkokkuvõtteks on 5,56 m. 

Treppojal filmiti 1992. aastal dr Enn Vetemaa märkmete põhjal uurimusfilm "Eesti näkid", kus naiadoloogia professor viib vaatajad naiadoloogia ajalukku ja tutvustab Eesti põhilisi näkiliike. 
Treppojal on filmitud ka Hortus Musicuse muusikafilm "Kann allikal" (1988). 

Ainulaadne Treppoja kaskaad on looduskaitse all.

KÕLTSU MÕIS

e Wellenhof (lainte mõis) kujundati Põllküla mõisa maadele 1806. 

Šveitsipärane, liigendustega puitarhitektuur; ehitada lasi paruniproua Benedicte von Üksküll (Otto voon Ükskülli lesk). Proua suvitas siin 20ndate aastateni. 

Proua rajas ka uhke iluaia.

Värvikat venepärase puitpitsdekooriga eklektilist laudvooderdusega hoonet troonib sihvakas kiivriga 1891. aastal valminud torn. Historitsistlik puidust peahoone on ühekorruseline liigendatud ehitis.

Pärast II MS - Klooga pioneerilaager.

Taastamine 2007-2010. Renoveeriti uksed, kaunite puitkaartega aknad, kaks kahhel-kaminaahju, peasaali parketi tuulteroos. Imelised vitraažid verandal, sepistatud väravad - EKA õppejõudude töö. 

Maastikuarhitekt Ülle Grišakovi jooniste järgi tehti kõlakoda, kus on antud palju kontserte ja etendusi. Aias viiuldaja ja saksofonisti pronksskulptuurid (Seaküla Simson, Paul Mänd). 

Aiamiljöö läheb sujuvalt üle metsapargiks, kus hooldatud teerajad viivad üle kaarsildade saarekesele tjärvesilmas ja sealt edasi mereni. 

Taavi Rõivas võõrustas siin Angela Merkelit. 

Mõisa omanikud: 2001 ostis Urmas Sõõrumaa, müüs edasi Toomas Annusele (Eesti rikaste TOPi kolmas), sealt edasi läks Toomas Annuse õe Tiina Annuse kätte.

Pille Lukin-Kangur (mõisa elu korraldaja, Guido Kanguri abikaasa) Tel: +372 51 46 625

Praegu on Eestis ca 1200 mõisat, umbes 400-500 on selliseid, mille puhul saame rääkida mingisugustest hoonetest, millel katus peal. Nendest ca 100-150 on eraomanduses ja sama palju valla vms munitsipaalomanduses (koolid, hoolekandeasutused). 
90ndate keskel osteti kokku, teadmata täpselt, miks. Meie Mehe lauljale Aivar Riisalule kuulus mingil hetkel kuni 5 mõisat (praegu 1). 

2003-2006 oli mõisate ostmise teine laine, 2015-16 kolmas. 

On  mitmeid edulugusid. Üks värskem on Keila-Joa loss, millest omal ajal kavandati presidendi residentsi, aga müüdi hoopis 2010. aastal erakätesse. 1833 rajatud neogooti hoone, kus Vene tsaar kuulis omal ajal esimest korda meloodiat, millest hiljem sai tsaaririigi hümn, ostis enampakkumisel 6 miljoni krooni ehk umbes 390 000 euro eest mööbliärimees Andrei Dvorjaninov koos Vene kodanikust äripartneri Aleksandr Giduljanoviga. Ost oli seda magusam, et mõisa vastu tundsid huvi nii Urmas Sõõrumaa kui Oliver Kruuda.

Viie aastaga varemetest taastatud mõisas on restoran (hirveliha), butiik-hotell (ajastutruud ja stiilsed sviidid) ja muuseum. Näitused.
*  Vene tsaaririigi hümni "Jumal keisrit kaitse sa!" viisi autor Aleksei Lvov kandis selle tsaar Nikolai I-le esmakordselt ette Keila-Joal.
*   Muuseumi püsiekspositsiooni tuumiku moodustab  lossi  ajalugu ning selle esimese omaniku, baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelase ja riigitegelase, krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorffi (1781-1844) ning tema tütre Mariaga abiellunud vürst Grigori Petrovitš Volkonski perekonna ajalugu tutvustav väljapanek.
*   Muuseumi kõrvalväljapanekuks on maailmas ainulaadne Hümnide muuseum, mis annab suurepärase ülevaate eri riikide hümnidest ja neid loonud heliloojatest. 

*   Mitmekesiste, hoolikalt läbimõeldud hooajaliste näitustega, mis kajastavad eri kultuure, ajastuid ja kunstiliike tutvustavaid eriväljapanekuid (Nt moekunstnik Alexandre Vassiljevi Kutse ballile"); 

* omanik Andrei Dvorjaninovi taust: 

*    https://www.aripaev.ee/uudised/2019/04/26/lossiharra-andrei-dvorjaninov-kogub-emotsionaalset-intressi
- Eesti Mõisate Ühendus (selle president)  kuulub Euroopa ajalooliste hoonete assotsiatsiooni, mis hõlmab 27 riiki ning kus on kokku 50 000 ajaloolist objekti. 

 *    *   * 

Uhke hoone kasutamine hotelli, restorani või peopaigana ongi ettearvatavalt kõige levinum ärimudel. Ühena esimestest läks seda teed muusiku taustaga reformierakonna poliitik Imre Sooäär, kes avas Muhus Pädaste mõisas restorani, spaa ja hotelli. Sama rada tallab tema värske erakonnakaaslane Eerik-Niiles Kross, kellele kuuluv Kõue mõis ületas mõni aeg tagasi uudiskünnise erootiliste pidude paigana. Nii Keila-Joa, Pädaste kui Kõue mõisas tuleb arvestada 300-400 euroga öö kohta. Väga tuntud isikuid on mõisaomanike seas teisigi, kuid paljud püüavad ise jääda tagaplaanile.

Fassaad võib olla glamuurne, aga majandamine rist ja viletsus. Erilist kasumit ei näita ühegi hotellmõisa majandusaruandlus ning näiteks Eerik-Niiles Krossi puhul räägiti alles hiljuti, et tema mõis teenis mullu üle 200 000 kahjumit.

Viimase aja kõige räägitum mõisnik on kahtlemata presidendiks kandideerinud Suure-Lähtru peremees Mart Helme, kes võtab seal vastu küll külalisi, aga kasutab Läänemaal asuvat häärberi peamiselt oma koduna. Mõisaomanikke, kes ise alaliselt hoones sees elavad, on Eestis umbes kümmekond.

EKRE esimees ei ole ainus oma parteist, kes mõisas elab. Sama partei juhatuse liige Anti Poolamets kolis 2014. aastal koos perega Lääne-Virumaal Kulina mõisa, kus on leidnud huvitava niši lisa teenimiseks. Ta korraldab erinevaid kultuuri ja kirjandusõhtuid.

Ehkki mõisaproua staatus ei ole esimene asi, mis tuleb pähe seoses soovolinikuga, siis Kolu mõisas elab ka IRLi taustaga Liisa Pakosta. 

Omaette peatükk on välismaa omanikud. Ajalooliselt kuulusid mõisad mõistagi eeskätt baltisakslastele. Ehkki vabariigi taastamise järel naasid esimese hooga mitmed aadlisuguvõsad, on neid mõisatesse toimetama jäänud üksikud. 

Üks erand, kes esiisade kodu taastamisega hakkama sai, on Padise praegune mõisahärra Karl Von Ramm, kes kolis kuus aastat tagasi USAst Eestisse ja võttis üle oma vaarisade 1622. aastast pärit mõisa. Vaid 31-aastase mõisniku kompleksis töötavad praegu restoran, hotell ja konverentsikeskus.

Palju läbipaistmatum on lugu otse Virumaa panga peal asuva Kalvi mõisaga, kus tegutsesid hotell ja restoran, kuni tosinkonnast hoonest koosnev eeskujulikult taastatud ansambel müüdi 2010. aastal väidetavalt mitme miljoni euro eest salapärastele vene uusrikastele, kes värava üldsuse ees sulgesid ja kasutavad seda põhimõtteliselt suvilana.

Rahvusvaheliselt kõige kuulsam mõisaomanik on Soome endine mäesuusaäss Kalle Palander, kellele kuulub 2011. aastast alates Ontika mõis Ida-Virumaal. (Pirtspersest eestlanna abikaasaks, ehitaja õudusunenägu - 2cm, värvime punaseks, ei, paneme tagasi ja värvime roheliseks) Soome kuulsus elabki alaliselt Ontikal, tegeleb hobusekasvatusega ja on samuti kurtnud, et on raske ots-otsaga kokku tulla.

Üks eksootilisemaid mõisnikke välismaalt oli omaaegne unistuste prints Liibanonist, mitmete Eesti misside südamed murdnud, tabloidide lemmik Munir Uwaydah, kes koos eestlannast abikaasaga ostis Päärdu mõisa Vigala vallas ja tahtis sinna muuhulgas rajada isegi eksootilise loomaaia. Ajakirjanduse vahendusel selgus aga, et liibanonlane oli mitme-naisepidaja ning tagatipuks sattus USAs kahtlusaluseks mõrvaloos.

Üks eriskummalisemaid saatusi oli Eivere mõisal, mille ostis avalikuks tulnud hindadest kõige soolasema, 1,9 miljoni euroga Jaapani ärimees Hideki Ogawa. Jaapanlastel olid suured plaanid külvata põllud täis tatart, töödelda Jaapanist imporditud kala ning rajada Jaapani restoran. Peamiselt jõuti siiski korraldada kontserte ja konverentse, kuni järsku pandi mõis kinni ning tegelased ise kadunud nagu tina tuhka.

veel ja veel - https://www.err.ee/575001/pealtnagija-kaimas-on-uus-moisamuugi-buum

Keila juga

 

* on 6 m kõrgune ja 60...70 m laiune ning onEesti jugadest võimsuselt Narva ja Jägala järel kolmas
* joa all ca 2 m sügavune hiiukirn

* keskmiselt 6,5 kuupmeetrit sekundis, maksimaalselt kuni 150 kuupmeetrit sekundis
* 25 ha suurune liigirikas (üle 80 puu- ja põõsaliigi) park
* taandumiskiirus ca 10 cm aastas ehk mõnevõrra väiksem kui temast veidi võimsamal Jägala joal (17 cm aastas)
* Andmed esimesest, joa lähistele ehitatud vesiveskist pärinevad 1555. aastast. 1928. a. joa kõrvale ehitatud elektrijaam (rekonstrueeritud 1958) on röövinud suure osa joale määratud veest.
.

Jägala juga (vanasti Joarüngas)

* Kõrgus 8 m, laius ca 50 m, kõige laiem looduslik juga Eestis. 

* Jõe alamjooks joast kuni suudmeni (ca 4 km) on kalanduslikult üks väärtuslikumaid Eestis - siin on  suured forelli- ja lõhevarud. 

* laia kollakas veekanga, mis all muutub märatsevaks veemassiks.  Mõlema kalda all tekivad suured keerised, mis suunduvad uuesti joa alla kokku ja alles siis tormab vahutav vesi üle kivide ning suurte paepankade edasi. Eriti suur keeris, nn hiiukirn, on parema kalda all - kuni 7 m sügav. 

* Joa peal on vesi madal, kuid vool siiski tugev. Vanasti käis siit üle jõe hobutee. Õnnetusi juhtus nii siis kui nüüd - 1916 viinud vesi ühe voorimehe hobuse ühes vankriga joast alla,  2017 a. Delfis on artikkel joa all hulpivast autost. 

* Peale juga voolab Jägala jõgi kokusaamisele Jõelähtme jõega ja siis Jägala HEJ-st läbi merre. 

Joast allavoolu on org mitmesaja meetri ulatuses sügav ja järsuveeruline. Sadakond meetrit joast mere pool on vasakus kaldaveerus koobas, ca 2x2x2 m, mida on hakatud kutsuma Gabrieli koopaks - legendi järgi elanud seal vürst Gabrieli isa Põhjasõja ajal eend venelaste eest peites. E. Bornhöhe seda oma raamatus siiski ei maini. Ja "Viimse reliikvia" võtted toimusid hoopis Ahja jõel. 

Jägala joal on filmitud "Karoliine hõbelõnga", Jägala HEJ juurest "Stalkerit" (Mosfilm 1979), võib-olla ka tünnis hulpivat munka "Viimses reliikvias" - vastukäivad andmed! 

Joa lähedal olid 1917–41 Jägala puupapivabrik ja selle väike töölisasula. Vabriku elektrienergiaga varustamiseks 1922–24 rajatud ning Eesti kauneimaks tööstusehitiseks tunnistatud Linnamäe hüdroelektrijaama purustasid 1941 taganevad punaarmeelased. Taastatud elektrijaam käivitati uuesti 10. detsembril 2002. Eesti Energiale kuuluv hüdroelektrijaam on Eestis võimsaim, selle võimsus on 1,2 MW. 

Nõmmeveski juga 

* Lahemaa kõige veerikkam juga, asub Valgejõel (saab alguse Pandivere kõrgustikul Porkuni järvest, 77 km)

* 16-17 meetri laiune juga on küll madal, kõigest 1,2 meetrit

* Kanjon 460 m
* Joa all on ca 1,5 m hiiukirn
* kanjonis ammuse vesiveski kohal olnud hüdroelektrijaam andis elektrit kunagisele Joaveski puupapivabrikule (ca 3 km kaugusel).  1960ndatel põles HEJ maha, kuid selle varemed ja betoonvaiadele tõstetud juurdevoolukanal jäi. Kanalist immitsev lubjanõrg kasvatab ehtsaid stalaktiite (?). 

* Filmitud Metsluiged" (1987), "Puud olid..." (1985), "Verekivi" (1972)

Joaveski

* Loobu jõel 

* 160 m ulatuses on jõel kuus 0,5-1,1 m kõrgust astangut. 

* Kokku on joastiku kogukõrgus 5 meetrit.

* 1898 ehitati jõele HEJ, mis varustas vastloodud papivabrikut.  Ehituseks vajaminev paekivi raiuti Loobu jõesängist, mistõttu endine 4 meetri kõrgune Joaveski juga muutus kuueastanguliseks joastikuks. 

 * Aastal 1999 taastati jõel asuv hüdroelektrijaam, mistõttu veekogus joastikul on vähenenud.