Üksnurme küla asub Saku vallas, Saku alevist edelas. Lõunas ulatub Keila jõeni, mis on ühtlasi nii küla kui ka valla piiriks.
Üksnurme küla kohta on andmeid juba 13. sajandi algusest. Esimeseks peetakse äramärkimist Taani hindamisraamatus (1219). Küla nimena on aegade kestel olnud kasutusel Huxnurme, Uksnume, Uxnorm, Uxnorum ja muud sarnased tuletised, üllatavana ka Suurküla.
Küla keskel asub Üksnurme mõis, mis oli aastatel 1472-1561 Harku Ordumõisale alluv karjamõis; alates 1688 aastast on mõisa mainitud juba iseseisvana.
1989 aastal leiti mõisapargi põllult tavapäraste põllutööde käigus rahapada ehtsa hõbeda, pronksi ja muude muistsete rahatükkidega. Mõisast põhja pool, Vareteväljamäel, mõisa reheküüni vahetus naabruses, asub muinasajast pärit kivikalme. Mõisa hooned on kolhoosi- ja sovhoosiaegse hoolimatuse ja väärkasutuse tõttu väga halvas seisukorras.
1989 aastal leiti mõisapargi põllult tavapäraste põllutööde käigus rahapada ehtsa hõbeda, pronksi ja muude muistsete rahatükkidega. Mõisast põhja pool, Vareteväljamäel, mõisa reheküüni vahetus naabruses, asub muinasajast pärit kivikalme. Mõisa hooned on kolhoosi- ja sovhoosiaegse hoolimatuse ja väärkasutuse tõttu väga halvas seisukorras.
Elanike arvukuselt on küla Saku valla külade seas esimesel kohal. Elanikkond on alates 2000 aastast (99 elanikku) olnud pidevas suurenemises. Rahvastikuregistri andmete järgi oli külas 1.septembri 2004 seisuga 239 elanikku. Huvipakkuvalt sarnase tulemuse (228 inimest) andis Üksnurme küla rahvaloendus 1850.-ndal aastal.
1.augusti 2009 seisuga on rahvastikuregistris oma elukohana Üksnurme küla deklareerinud 421 isikut.
1.augusti 2009 seisuga on rahvastikuregistris oma elukohana Üksnurme küla deklareerinud 421 isikut.
Küla alevipoolses osas paiknevad tiheasustusena suvilad. Siin tuleb arengutendentsina nimetada nende kohandamist suvekodust aastaringselt elamiseks sobivateks elamuteks.
Ühishuvi realiseerimiseks sõlmisid küla elanikud 30.novembril 2003 seltsingulepingu. Seltsinglaste eestvedamisel on viidud läbi vanaraua kogumine ja korrastustöid. Alustatud on ühise sümboolika väljatöötamist, valminud on külast leitud arhailise sõle kujutisega embleem ja lipp. Küla värvideks on maheroheline, tume- ja roostekarva punane.
29.oktoobril 2004 on registreeritud mittetulundusühing Huxnurme, mille tegevuse eesmärgiks on küla arendamine.
27.augustil 2008 on registreeritud sihtasutus Rehe Seltsimaja, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on Üksnurme Mõisa Rehe küüni rekonstrueerimine, külade ühise keskuse käivitamine ja külade elu elavdamine, kogukonnatunde tekitamine ja hoidmine. Küla ühishuvi väljendamiseks ja sidusgruppidega suhtlemise hõlbustamiseks on valitud külavanem ja külavanema asendaja või toetajad.
29.oktoobril 2004 on registreeritud mittetulundusühing Huxnurme, mille tegevuse eesmärgiks on küla arendamine.
27.augustil 2008 on registreeritud sihtasutus Rehe Seltsimaja, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on Üksnurme Mõisa Rehe küüni rekonstrueerimine, külade ühise keskuse käivitamine ja külade elu elavdamine, kogukonnatunde tekitamine ja hoidmine. Küla ühishuvi väljendamiseks ja sidusgruppidega suhtlemise hõlbustamiseks on valitud külavanem ja külavanema asendaja või toetajad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar