Rapla

• Eesti lennuspordi pealinn Rapla - tipptasemel lennuväljali (Kuusiku lennuväli, ca 2 km Märjamaa poole, Iira külas; üks Eesti suuremaid harrastuslennunduse keskusi, kus tegutseb mitu lennu- ja langevarjuklubi)  +  Eesti parim hüppelennuk 
• Rapla Maarja-Magdaleena kirik - ainus kahe torniga maakirik Eestis. Üks stiilipuhtamaid uusromaani näiteid Eestis. Ehitatud 1901. Legendi järgi olevat siingi kirik paika pandud härgade tahte järgi: sinna, kuhu nad kivikoormaga teisel pool jõge hiiepuu all seisma jäid. Esimese kiriku olevat 13.sajandi II poolel ehitanud Padise kloostri tsistertslased. SEES: Laudadest võlvid olid Rapla uue kiriku ehitamise ajal väga moodsad. Kiriku koor järgib gooti kunsti traditsioone. Luteri usu kirikutele tehtud ettekirjutus oli, et kantslist lugev õpetaja peab olema nähtav ruumi igast punktist. Selleks ehitati seinte äärde väärid, kuhu paigutati astmetena tõusvad pingiread. Vitraažakende vapid kuuluvad neile ümbruskonna mõisnikele, kes olid seotud uue kiriku ehitusega.1939.aastal valminud heakõlaline vendade Kriisade orel on juba kolmas Rapla kirikus.
• Ratasristid 17. sajandist kirikuaias meenutavad kunagist surnuaeda.
Rohkem infot kiriku kohta leiab siit.

• Eesti orelimuusika suurkuju, professor Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäeval püstitati Rapla kirikuaeda pink.  Organist, kirikumuusik, helilooja ja pedagoog Hugo Lepnurm (1914-1999) oli kaua aastaid Rapla koguduse organist ja koorijuht.
• Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud 142 Rapla kihelkonna mehe mälestuseks püstitatud omanäoline Saaremaa dolomiidist Vabadussammas pühitseti 30. septembril 1923 (autoriks skulptor Jaan Koort). 1940 see lõhuti ja taasavati 23. juunil 1989, skulptoriks Tõnu Maarand. Asub Rapla kirikuaias.
• Mälestuskivi 1905. aasta mässu ja Teise maailmasõja ohvritele on püstitatud Rapla kiriku parki 1969. aastal, kui mälestusmärgi endisele asukohale hakati haldushoonet ehitama. Kavandi autor harrastuskunstnik Ermi Littover.
• Priiuse tamm istutati Raplas pastoraadi ette 1816. aasta pärisorjuse kaotamise auks. Täpne istutamise aeg on teadmata, tähistatud mälestuskiviga.
• Pastoraat on teadaolevalt Rapla vanim hoone – ehitatud 18. sajandi viimasel veerandil. Hoones asub EELK Rapla Maarja-Magdaleena kogudus. Hoonesse on plaanis rajada kihelkonna muuseum. Rapla pastoraadi peahoone  on kultuurimälestiste riiklikus registris.
• Jõepromenaad valmis 2006. aastal. Asub Rapla linnas. Jõepromenaad on jalutajate meelispaik.
• Rapla kivisild on püstitatud vana puusilla kohale 19. sajandi lõpul. Praegune sild on ehitatud 1916. ja põhjalikult renoveeritud 2006. aastal. Sild on 27,5 m pikk ja 8 m lai ning kulgeb kiriku vahetus läheduses üle Vigala jõe. Kaheavaline ümarvõlvidega sild on laotud paekivist, jäämurdja nina graniidist. Rapla kivisild on ehitismälestisena kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse. Sild on linna sümbol ning oli linna, nüüd Rapla linn+vald vapil. 
• Brigaadikindral Märt Tiru (1947 - 2005) portreeskulptuur. Aastal 2000 määras Vabariigi President Lennart Meri kolonel Märt Tiru Kaitseväe juhataja kohusetäitjaks ja sama aasta juunis Eesti esimeseks brigaadikindraliks. Viimaseks teenistuspaigaks oli Tirule Ameerika Ühendriigid, kus ta töötas Eesti sõjalise esindajana.
• Tallinna mnt 12 asuva Pangahoone (1932) projekti autoriks on eesti esimene kutseline arhitekt Karl Burman. Lisaks oli projekteerimisel ja tööjooniste valmistamisel abiks arhitekt Nikolai Kusmin. 2- ja keskosas 3-korruseline krohvitud fassaadiga kivist ärihoone on ehitatud funktsionalistlikus stiilis, art deco´like ja uusklassitsistlike elementidega. Üldjoontes sümmeetrilise ülesehitusega, kuid  liigendatud. Vastukaaluks rahulikumas võtmes peafassaadile on hoovifassaad oluliselt eklektilisem ning selle kujunduses on kasutatud kaaremotiivi ja erinevaid aknakujusid. Esifassaadi keskteljel paikneva peasissekäigu ees on säilinud algne välisuks. Piirded ja väravad on kujundatud hoonega ühtses stiilis. Hoone on ehitis-mälestisena kultuurimälestiste riiklikus registris.
• Raimond Valgre kodumaja - (1913 - 1949; a-ni 1937 Raimond Tiisel); loonud sadakond laulu; "muusa" Helmi - Helmi Kurba oli poliitik (1920-99), II MS jal Eesti laskurkorpuse meditsiiniõde, päästis haavatud Paul Kuusbergi elu, oma elu lõpuosas oli Mustamäe pensionäride ühenduse eestvedaja; foksisammud jäidki Valgrele õpetamata... Saaremaa valss - sõnad Debora Vaarandi "Talgud Lööne soos" - seal peeti 9. juunil 1946 esimesed sotsialistlikud talgud, pidulik miiting, EK(b)P KK sekretär Nikolai Karotamm oli kohal ja pidas kõnet, pärast oli tants. Saaremaa valsi sünnikoht Jööri külas Ürtsi mäel Valjala vallas on tähistatud kultuurimälestisena. 
• 
  
• 1993. aastal kinkisid kuningriiklased Rapla linnale neljanäolise Linna Pea kuju, koos kohustusega see igal aastal, jüripäeva paiku puhtaks pesta. Kuju ütleb täistunnil eesti keeles kellaaega. Skulptuuri autoriks on Elo Liiv.  Linna Pea pesemine on iga-kevadine rohke kultuuriprogrammiga rahvaüritus, kus kohalik võimuesindaja põlle ette seob, šampooni vahule klopib ja Linna Pea läikima lööb.
• Linna pea vastas üle tee - Alu Mõisahärra. Otto ja Rudolf von Lilienfeldi austuseks püstitati Raplasse Tallinna mnt 18 esisele haljasalale 2006. aastal. Autorid skulptor Raimo Kuusik ja sepp Toomas Tõnisson. Kuju ütleb täistunnil saksa keeles kellaaega.
• Rapla Kultuurikeskus on põneva ekspressionistliku arhitektuuriga maaseltsimaja, valdavas osas säilinud autentsel kujul, heas tehnilises seisukorras ning tänaseni elujõuline.
  Algse, 1932.a. koostatud Rapla Haridusseltsi hoone projekti autoriteks on arhitektid Karl Burman ja Anton Soans. Teostunud ja 1933. aasta hilissügisel valminud hoone projekteerisid aga August Volberg ja Edgar Velbri.
• Rapla Kultuurikeskuses avati 2010. aastal Raplas lapsepõlveaastad veetnud helilooja Raimond Valgre auks Valgre tuba, kus on jäädvustatud helilooja elu, tegevus ja ennekõike looming nii sõnas kui pildis tapeedina seintele.
• 2006. aastal avati Rapla Kultuurikeskuse teisel korrusel Linda tuba.
  Linda (sündinud Portsmuth) Raus oli rahvakunstilooja: saksofonist, akordionist, opereti- ja näitemängulavastaja, koorijuht, sadadele rahvatantsu- õpetaja, maakonna ja vabariigi rahvapidude üldjuht ja mitmekümnete stsenaariumide autor ning lavastaja.
• 
  
• Rapla linna aukodaniku Andres Ehini mälestuse jäädvustamiseks valminud pingikobar asub Rapla Keskraamatukogu õuealal. Pingil istuja saab kuulata luulet vanameistri enese esituses. Andres Ehin (1940–2011) oli eesti kirjanik ja tõlkija. (Kristiina Ehin, Ly Seppel)...
• Raplas on pärit Anne Veski, Märt Avandi, Priit Võigemast, Enn Kraam, Helle Meri, Katrin Karisma, Thea Paluoja, suur mõtleja Uku Masing, teatrimees Ants Lauter, Vaiko Eplik, Jüri Pootsman, Jaan Rekkor, Harri Jõgisalu, Enn Vetemaa, ...
• Memoriaal 1941. aasta Rapla lahingu ohvritele. Asub Rapla kalmistul. Kavandi autor arhitekt Liina Jaanus. !780 rajatud kalmistul on mitmete tuntud nimede - Lilienfeldid, Krusensternid, Tiesenhausenid, aga ka Nipernaadide viimased puhkepaigad. 
• 
  
• 
  
• Lõhislehine kask. Omapärane ja harva esinev kase vorm, kasvab Raplas Viljandi mnt 6 hoovis.
• Rapla linnas Viljandi mnt äärde jääb suur rändrahn – Kalevipoja luisukivi ehk Kõpsoni kivi. Kord söönud mära varsaga selle niidu pääl. Olnud just jaanilauba õhta ja sääl tulnud hunt varssa murdma. Seda näinud Kalevipoeg, kes Oore küla hiiemäel kõndinud (ca 10 versta), kahmanud maast kivi ja virutanud hundi pihta, aga et kõik kolm üksteise ligi olnud, jäänud kõik kolm ka kivi alla. Varsal olnud veel kell laelas, jaaniöödel olla selle kõlisemist kuulda. 
• 
  
• 1977 valminud Rapla KEKi haldushoone (UFO maja), nüüdse Okta Centrumi projekteeris arhitekt Toomas Rein. Hoone on kui monument nõukogudeaegsele arhitektuurile. Hoones on kõik kaheksanurkne. Efektne on maja ruumilise peegeldusena näiv kaheksanurkne tiik. Nõukogude ajal käidi erilist hoonet uudistamas üle kogu Nõukogude Liidu ja see on pälvinud ka rahvusvaheliselt tähelepanu. (vt postituse lõppu!)
• 
  
• Uuskülas Sildema talus on sündinud Eesti Vabariigi peaminister Otto Tief (1889–1976), paik on tähistatud Eestis ainulaadse korstenmonumendiga. Mälestusplaadi kavandi autor kunstnik Ott Herodes.
• Uuskülas Käära talus on kunstnik Kaarel Liimandi (1906–1941) sünnikoht.
• Näitleja Enn Kraami (20.07.1943 - 18.06.2001) mälestuskivi Uusküla külas.
• Uuskülas vana vallamaja lähedal on eesti esimese kõrgharidusega helilooja Johannes Kappeli (1855–1907) sünnikoht.

Margus Mikomägi, aug 2019, sama lugu olnud ka Sirbis.

http://teatritasku.ee/hollivuudi-platsist-kivist-keskvaljakuks/

Minu jaoks on Rapla linna uus keskväljak ikka veel vaid kunstiteos. Tähendus, kui tuleb, tuleb aastatega ja sellega, mis väljaku ümber ja väljakul toimuma hakkab.

Ühe aastaringi sees on väikelinn Rapla saanud korraga kolm suurt kogukonnale mõeldud objekti. Esimesena valmis Riigigümnaasiumi hoone. Kaunis jõekäärus on nüüd must kast, mis nutikalt ühendatud 1926. aastal ehitatud koolimajaga. Teada on, et see ammune koolimaja sai valmis, aga jäi tegelikult pooleli. Valmimata jäi näiteks majatagune võimla – uus gümnaasiumihoone ehitati nüüd just sinna. Ilus koht jõekäärus ja arukas 21. sajandi maastikukujundus maja ümber loob eeldused, et gümnasistidtargaks kasvavad. Tulemus on kindlasti esteetika meelt arenev.

Suve hakul sai valmis 30 vabaduseaastat jutuks olnud Tammemäe lauluväljak. Enne mistahes valimisi ikka lubas keegi, et see paik korrastatakse, tehti ka erinevaid plaane ja projekte, Tammemäe vabaõhukontsertide paik on nüüd valgete kivipinkidega amfiteater, pisut meenutab esteetikalt piltidel nähtud Ameerika surnuaedu. Ja nagu ma aru saan, jäi miski taas pooleli. Kui ei teaks, ei iriseks, nõnda kauniks teeb nüüdne hästi läbimõeldud korrastamine, alles hoitud ja hoolitsetud ümbrus selle koha. Puudub lava ja selle kõrvalrajatised, no kasvõi riietusruumid ja tualett esinejatele. Omavalitsuste liit võiks kamba peale osta lego moodi kokkupandava lava ja seda siis vajadusel kus tahes kasutada. Osta suurem ja selline, et saab kasutada ka väikevorme. Suvetuuritajad Tammemäel ja mujal kasutavad oma kokkupandavaid lavasid juba aastaid, ekraanidest ja valgusest rääkimata. Esinemislava paik on nüüd mõeldud näoga rohkem „metsa poole”, et öös esinejad magada soovijaid vähem segaks.

Hollivuudi plats

Rapla ja küllap ka teiste väikelinnade keskväljakute valmimist esitleti kui me riigi kingitust vabariigi 100. sünnipäevaks. Nii saab seda vähemalt Raplas ka võtta. Muud oma lugu uuega veel tekkinud pole. Selles paigas, kus täna on väljak – kesklinnas, nii palju kui väikelinnas kesklinna olla saab – , kõrgus aastaid nõukogudeaegne pooleli jäänud hiigelsuur kultuurimaja. Kujutluspildi annab ehk võrdlus Paide ja Lihula samasuguste majadega, mis valmis said. Samas andis see lagunev maja kesklinnas Raplale lugusid. Tuntuim ehk see, mis seotud Toivo Kurmeti unistusega teha Raplast väike Hollywood. Lagunev tondiloss saigi rahva seas nime Hollivuud ja ta oleks võinud saada selle suurelt oma ajast ees olnud unistuse keskuseks. Vähem tuntud on mõte seada sellessesamasse Hollivuudi pärast korrastamist sisse Kadrioru kunstimuuseumi kunstihoidlad. Arutlused käisid kultuuriministri ja vabariigi valitsuse tasandil. Plaanist ei saanud asja.

Kurmetil läks kehvasti. Ta jõudis ühele osale sellest kultuurimajast panna ette uued aknad, need varastati sealt eest ära, kui Toivo vangi pandi. Ja arutlused, mida selle majaga peale hakata, ei vaibunud. Kui keegi sellest veel ei julgenud rääkida, ütles Haapsalu linnapea ametit pidanud noor Urmas Sukles, kes ise Raplas kasvanud ja keskkooli lõpetanud, esimesena välja ketserliku mõtte, et see maja tuleb õhku lasta. 2002. aastal seda tehtigi. 

Pärast seda oli tühi plats vahepeal üsna metsik. Linn ilmselt ikka leidis sinna mingit hooldusraha, platsi keskele pandi jõuluks kuusk ja puha, seal peeti laatasid. Kuni läinud aasta novembris valmis see, mis on mõeldud-kutsutud jääma.

Paraadväljak

Ma vahel olen mõelnud, et mõned asjad on veel oma ajast ees. Kui ma ei lähtu sellest, et Rapla linna keskväljak on avatud ja on pooleli, siis nii-öelda ehituspiirist ehituspiirini on tegu üsna õnnestunud kunstiteosega. Väljakuid ehitati omal ajal enamasti selleks, et näidata valitsejate väge ja et oleks koht, kus pidada sõjavõiduparaade. Jajah, muidugi peeti väljakutel turgu ja laatasid. Paraadi, sellist, kus sõdurid marssida põrutavad, ei oleks sellel linnaväljakul küll mugav pidada. Autorid on väljakule andnud voolava vormi – kiviparkett kuppelküngastel. Kaasaegsed valgustid, betoonist astmed, millel saab laulda ja istuda. Ma proovisin istuda, ei olnud mugav. Vähesed vanad puud, mis platsi äärde alles jäetud, eksponeeruvad platsil väga mõjusalt. Uued istutatud koguvad veel jaksu.

Kunagi, kui küngastega kiviplatsi veel polnud ja käis Vahur Kersna algatatud pingikampaania, püstitati Hollivuudi platsile Toivo Kurmeti laulev pink. Autoriks sepp Toomas Tõnisson. Uuel platsil vahetas pink asukohta ja kummalisel moel omandas uue, kunstilisema kvaliteedi. Pingil on tähendus ja tõtt öelda seal istutakse üsna palju. Kahjuks ta hetkel ei laula, aga pink on märgistatud lühikese ülevaatega sellest, miks ta olemas on. Ja palju istutakse sellepärast, et väljakul on küll mõned muudki istumisvõimalused, aga need ei ole nii mugavad. Väljakul on kaks massiivselt vormistatud malelauda, kahjuks on laudade mustad ruudud tehtud mingist sellisest materjalist, mis sulab või laguneb. See tuleks vaegtööna korda teha. Keegi võiks seal platsil, jah, malet ka mängida, aga mul on tunne, et see ei ole mõttetegevusele keskendumiseks just hea koht.

Läbi platsi läheb Rapla peatee. Käisin selle loo jaoks platsi ääres istumas, ühel taolisel vaatlusel arutasid kaks keskealist heteromeest, et platsist saaks korralik plats, kui liiklus oleks viidud maa alla. Praegu on liiklus nii tihe, et on ohtlik just lastele.

Väljaku dominant on ümmargune purskkaev, kümme pihustavat veejuga. Vaatasin, et purskkaev pakub inimestele kõige suuremat huvi, olenemata ilmast. Panin tähele, et Rapla linnaplatsil käivad lapsed on enamasti heledapäised. Ja kuna purskkaev on meelega üsna madal tehtud, oli vabamate vanemate pisikestel lõbu laialt seal karata. Suuremad sõitsid platsil tõukerataste ja jalgratastega. Kihvt oli vaadata kolmest seltskonda, kes sõitis ratastega ümber purskkaevu ring ringi järel. Sõitsid mõnuga, mitte võidu.

Rabav Rapla

Kui mõelda, kelle jaoks sellised platsid tehakse, siis üks mõte on küll, et turistide jaoks. Turistid on kunstialtid. Oma vaatlustel märkasin üsna mitut pildistajat, sellist, kes tegid pilti fotoaparaadiga, selja taga purskkaev või mõnusa heliga metallist trummid, mis on ka selle väljaku mõnus detail.

Platsi ühte külge ehib hoonele tõmmatud hiigelsuur rabamaastikupilt – laudtee kenasti näha ja rabajärvekesed. Platsile tähenduse andmiseks nii oma linlastele kui külalistele võiks sellest suurest kaunist loodusvaatest lähtudagi. Platsil on kaks koledat infotahvlit, mis rikuvad esteetilist vaadet. 1. augustil oli ühel neist kaks jaanitulekuulutust ja mingi igivana reklaam. Ma mõtlesin, kuidas need tahvlid ennast õigustaksid väljakul. Välja mõtlesin, et neil võiks olla teave, kuidas Raplast rappa saada. Kus need rabad asuvad ja mida seal näha saab.

Meil on see õnn elada veel sellises kliimavööndis, kus eristuvad aastaajad. Kuigi väljak, millest jutt, nägi talvel trööstitum välja, oli selleski oma ilu. Kui nüüd neilt tahvlitelt lugeda saaks, kes me oleme siin Raplas ja kuidas me kivikünkalt puidust rabateele pääseks, oleks see uhke ja rabav heas mõttes. Ma meelega siin räägin kujundatud ja läbimõeldud teadetetahvli tekstidest, teades nutivõimalusi, Google´t üsna hästi.

Väljakule toob inimesi ikkagi see, mis sünnib väljaku ääres. Praegu on neid sündimispaikasid suures plaanis kaks – mõttetu nimega söögikoht (kirjapilt just selline: kohvik/resto a´la Rapla , kus on väljakuvaatega terrass, hea kohv ja maitsev söök, ning kino, mis samuti uus ja kuuldavasti suure külastatavusega. Söögikoha terassi päikesevarjud on sobimatu õllereklaamiga, nagu kõikjal. Huvitav on oodata, mis veel selle platsi äärde tekib ja mida kõrval olev kultuurimaja platsi elusaks saamiseks välja mõtleb.

See on nüüd paljudelt kuuldud mõte, et ollakse väga rahul, kuna plats on korrastatud. Kui platsi ümbruse sisustamisega ja pikenduste tegemisega aastaid aega ei lähe, tuleb aeglase kulgemisega rahul olla. Kuidagi ei saa lahti mõttest, et 1901.aastal valminud Rapla kirik ehitati valmis kahe aastaga ja see on tänaseni kõige silmapaistvama ehitus kogu maakonnas.

RAPLA KESKVÄLJAK

• Arhitektuurivõistlus toimus 2015. aastal. Väljak avati 2018. aasta novembris.
• Ehituse kogumaksumus oli 1 192 260 eurot. Pikalt söötis olnud kesklinna ala, rahvasuus tuntud kui Hollivuudi plats.
• Peatänavaga ristuv telg ühendab Rapla olulisemad rohealad, telje keskpunktiks on uus väljak. Uus esinduslik linnaruum ühendab linnaväljaku, kooli, jõeääre, lastepargi. 
• Väljaku pind (40 x 100) on reljeefne. Reljeef järgib peamisi käigusuundi (orgudes), rahulikumad olemiskohad kõrgemal. Kõrguste erinevus max 2 m.
• Kaetud heledate betoonist plaatidega (1 x 1,6 m), mis on 4 x 4 rühmadena ristkülikutesse grupeeritud. Ristkülikute vahel on tumedamast graniidist peened randid. Istmed heledast betoonist. 
• Väljaku reljeefsed küljed on kaetud peegeldavate metall-lehtedega.

1. Vahemerelikes helevalgetes toonides Rapla väljaku puhas arhitektuuri-idee on ehk juubeliväljakutest kõige selgem. Peenelt abstraktne ja leidlikult minimalistlik plats sirutub üle Tallinna maantee ja seob kaks tänava poolt üheks visuaalseks ja ruumiliseks tervikuks. Varasem Tallinna maantee üsna suletud ja kitsas teekoridor on ühtäkki avatud ja helge. Väljak pole elementidega üle kuhjatud, pigem on see avatud lähtekoodiga ruum, mis jätab palju kasutaja teha-otsustada. Tegevusi soodustavad ise välja mõtlema trepistik, madal veesilm ja kerge reljeef. See annab võimaluse kasutada väljakut mitmeti, ilma etteantud kasutusprogrammi ja tegevusjuhisteta. Matemaatiliselt täpne sillutisplaatide rütm näitab ilma vigurdamata ja laiali valgumata konkreetselt kätte, kus on väljak ja mis on selle piirjooned. Ruumiolemusliku kontrasti heleda väljakuga moodustab väljakust geomeetrilise täpsusega välja lõigatud väike puudega aianurk. Kui ühel pool väljakut on õnnestunud puud säästa, siis teisel pool mitte. Ilmselt kõrvetava päikese all (mida meil ka siiski ette tuleb!) pole see just kõige tervislikum ajaveetmiskoht.

• Rapla linna keskväljakul on austusavaldusena heliloojale ja Rapla kunagisele kodanikule Toivo Kurmetile püstitatud muusikat mängiv pink. Toivo Kurmet (1949–2003) oli eesti helilooja, muusik ja ärimees.

Kingitus EV-le - Noored tammed Tammemäele!

• Kohapärimus räägib, et siin on peetud sidet esivanemate hingedega, suheldud hingepuudega ja suvistel pööripäevadel kogunetud pidutsema.
• 1986. aastal  rajati Tammemäe  loodusliku nõlva rüppe laulu- ja tantsuväljak, mis on teeninud meid tänaseni.
• Urve Pärt on laulikus „Seitse Rapla laulu"  (2001) kirjeldanud Tammemäed kui legendi järgi tülitundlikku  kohta.
  
  

  Siis kui vennas vihaväes venna vastu tõstab käe

  
  

  ükski tamm ei juurdu Tammemäel
• 8. juunil 2019 istutatiTammemäe parki vallaaedniku üksikasjaliku plaani järgi  100 tamme. Aprillis reageeris valla  üleskutsele hakata tammedele vaderiks üle 100 inimese. Mida teeb vader?
• 1. Istutab puu, kastab ja räägib temaga ilusasti, et tema ikka kasvama hakkaks.
  2. Tähistab oma puu sildiga ja jälgib, et see ikka alles oleks.
  3. Käib puud kastmas, eriti kui on väga kuiv ja kuum aeg (väga tähtis tegevus esimesel aastal!).
  4. Kui puule on tekkinud kahjustusi ja mõni kuivanud oks, tuleb need välja lõigata, kui ise ei oska, annab teada vallaaednikule, kes kääridega appi tuleb.
  5. Edaspidi käib vader puuga rääkimas ja teda imetlemas, võib ka laulda, see meeldib puule eriti. Laulda tuleb ilusa häälega ja südamest, puu saab sellest aru

RABA TALU ILUAED (Terje Luik, "Vallatud kurvid) 526 29 75

Raba talu, Mahtra küla, Juuru vald, Raplamaa

• Raba talu iluaed on 15 aastat vana ja 0,8 ha suurune.
• Raba talu aias on 343 okaspuu taksonit,lehtpuid-põõsaid 154. Teiste taimerühmade taksonite arv: roose 50, flokse 50, kõrrelisi 25, astilbesid 30, rododendroneid 15. Kokku 667 taksonit, lisaks lillemaailm ja alpitaimed.
• Aed on rajatud põllu peale savisegusele mullale ja on jagatud neljaks erinevaks aiaruumiks, mis lõppkokkuvõttes peaks moodustama terviku.
• 
  

  1) Suurte raudkividega organiseeritud EESAED kiviktaimla ja püsilillepeenardega. 

  2) Kahest tiigist ja ojast moodustunud VEESILM vesiroosidega. Siin on ka ROOSIAED, KÕRGPEENAR, mägimändidest piire ja stepirohu HEKK. 

  3) Kolmas osa aiast võtab enda alla KUIV JÕGI, mis on haljastatud pinnakatte- ja teiste erinevate okaspuuliikidega.Kaldad on muudetud paljude mägitaimedega ja kääbusokaspuuvormidega ALPIAIAKS.  

  4) Neljandas osas asub TURBAAED rododendronitega, pohla, jõhvika, mustikataimedega. Siin on ka taluaialilled, kus kasvavad floksid ja päevaliiliad. Kevadel õitsevad iluõunapuud

http://www.estoniangardens.ee/index.php?page=gardenpage&id=21

EESTI HUUMORIMUUSEUM, 517 7861 Purku küla, Rapla maakond, Raikküla vald, Purku küla, Sääre-5  https://eestihuumor.ee/

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/laureaat-toomas-rein-taht-kellega-sarnast-ehk-enam-ei-tulegi/
21.02.2020

Laureaat Toomas Rein - täht, kelle sarnast enam ehk ei tulegi

Toomas Reinu nihkega ruumiloomingut iseloomustab kvaliteet, mis põhjustab alati ka ebalust, kuna kasutaja ei tea täpselt, kuidas miski on tehtud.

Sel aastal pälvis riikliku kultuuri elutööpreemia Toomas Rein, kes on aastakümneid (imelik on kirjutada pool sajandit, aga nii see on) olnud Eesti mõjukamaid arhitekte. Nagu preemiakomisjon on märkinud, on Toomas Rein arhitekti kompromissitu sotsiaalse vastutustunde eeskuju, kelle loomingu keskmes on ruumi kvaliteet. Tema looming kuulub Eesti arhitektuuripärandi kullafondi.

Kahtlemata pole ühegi teise eesti arhitekti plaanide järgi nii palju ehitatud, vähemalt mitte nii palju kvaliteetseid ja märgilisi hooneid. Toomas Rein on  kuidagi põlvkonnaülene, olnud olemas ja kohal mitmel ajastul. Radikaalsete arhitektide Tallinna 10 liikumine sai temaga tubli täienduse ja läbi kolme kümnendi kestnud juhendajatöö tõttu ERKIs ja EKAs on ta olnud seotud ka mitme noorema põlvkonnaga. Toomas Reinu on auhinnatud, tunnustatud, pärjatud. 2010. aastal toimus arhitektuurimuuseumis tema loomingu põhjalik ülevaatenäitus, ilmus ka sisukas kataloog (koostaja Mait Väljas). 2011. aastal valmis Peeter Brambati filmi „Ehituskunstnik Toomas Rein“.

Ta on oma ala vaieldamatu esinumber ja autoriteet kolleegidele. Nii mõnigi kord tuletatakse meelde, kuidas Toomas Rein käis oma projekteeritud Viljandi pritsimaja aknaid punaseks värvimas, või teab keegi rääkida, et Tomi vanaisa oli keiser Joosepi ajal Brnos jaamaülem. Võta sa nüüd kinni …

Ise on ta tunnistanud, et kui alustas pärast põhikooli Tallinna Polütehnikumis ehituse eriala õpinguid, ei teadnud ta arhitektuurist midagi. Rein töötas 1950ndate lõpus Lõuna-Eestis ehitustel töödejuhatajana. 1961. aastal läks ta töötamise kõrvalt ERKI õhtusesse õppesse. 1967. aastal valminud lõputöö „250 korteriga asula Rõuges“ käis Moskvas näitusel ja sai NSVL Arhitektide Liidu I järgu diplomi.

Toona oli ühiskond juba stalinismist üle saamas: info hakkas liikuma, ehituskomitee raamatukogusse ilmusid Soome ja Taani ajakirjad, noored arhitektid vaatasid Põhjamaade poole. Juba esimesed Toomas Reinu tööd olid materjalitundlikud ja orgaanilised. Plaanilahendustel olid n-ö oma kohta otsivad ja loodusega suhestuvad, pikaks venitatud seinad, nende vahel klaas, mis seob siseruumi väliruumiga.

Pärast ERKI lõpetamist alustas Toomas Rein tööd mõne aasta eest loodud EKE Projektis. Kolhoosid olid juba kosunud ja loonud 1962. aastal oma ehitusettevõtteid koondava ettevõtte Eesti Kolhoosiehitus (EKE). Tööd oli kuhjaga ja järjest valmisid Sverdlovi kolhoosi peamaja Tsoorus (1969–1977), Linda kolhoosi keskus Kobelas (1969–1973), Paide KEKi (1971–1974) ja Rapla KEKi hooned (1971–1977) ning Kuldne Kodu Pärnus (1972–1987). Tulid ka mitmed auhinnad, nagu Nõukogude Eesti preemia aastal 1975 ja ENSV teenelise arhitekti aunimetus 1979. aastal.

Kõik need väljapaistvad tööd on väga eriilmelised, kuid neid seob arhitektitöö kvaliteet ja ka mingi nihestatus, mis alati head maja iseloomustab. Kvaliteetne ruum põhjustab alati ka ebalust, kuna kasutaja ei tea täpselt, kuidas see on tehtud.

Tsooru keskus, mis on paraku lagunenud, seisab oma sirge peafassaadiga maantee poole. Pargi poole jääb plastiline kobar, millele panevad siseruumis punkti alvaraaltolik saali lagi ja punane kamin.

Linda kolhoosi keskuse hoonega Kobelas keeras Rein pea peale omaaegse eesti arhitektuuri lemmikvõtte, laia pruuni puitkarniisi. Suurejooneline loodusega seotud lahendus on jaapanlik.

Kaheksatahulist Rapla KEKi peahoonet ei saa pidada pelgalt orgaaniliseks arhitektuuriks: see on suur märk, tootem, tänapäeval võime öelda ka kontseptsioon. UFO, nagu rahvas selle tabavalt nimetas, on küpse meistri enesekindel deklaratsioon, statement. Isegi tuhatoosid olid Raplas kaheksakandilised.

Üle kümne aasta ehitatud Kuldse Kodu kvartal (seniajani lõpetamata) on siiani kõige terviklikum ja läbimõeldum elukeskkond Eestis. Sealt kumab vastu Olev Siinmaa ja Alvar Aalto vaim. 700 meetrit pikk sisekoridoriga maja, lasteaed, tõstukiga parklad, väike­vormid, omas ajas eesrindlik tehnoloogia ja standardist erinevad korterid äratasid tähelepanu Eestist kaugemalgi. Tegemist on terviklahendusega, kuhu olid kaasatud ka sisearhitektid ja disainerid.

Ajal, mil kolm põhilist ehitusmaterjali olid silikaattellis, ruberoid ja kuvalda, oli EKE süsteem piiratud võimalustele vaatamata tõeline oaas. Kui linnades vohas üksluine hallus ja sund ja industrialiseerimine ning ehitusplatsil liikusid kahtlast päritolu töömehed, aeti (nii kummaline, kui see ka pole) just kolhoosides Eesti asja.

Suurte tellimuste kõrval on Toomas Rein teinud ka mitmeid väljapaistvaid eramuid. Kooliajast mäletan, kuidas Toomas Rein rõhutas, et arhitekti proovikiviks on teha ühe korstnaga eramaja, kas ta suudab maja projektis kõik suitsu- ja ventilatsioonilõõrid ühte korstnasse kavandada. Arukale kavandamisele peaksime tähelepanu pöörama ka praegu, selle asemel et lahendada ruumi sisekliima ja energiasäästuga seonduvaid küsimusi järjest keerulisema tehnoloogia abil?

Seitsmekümnendate lõpul saabunud postmodernism tõi eesti arhitektuuri uue suhtumise keskkonda. See jäi aga sageli vaid deklaratiivseks vorminipiks ning andis hoogu nii mõnegi kurioosse ehitise valmimiseks. Toomas Reinu sel ajal kavandatust on Paatsalu puhkemaja oma valgete tornide ja punaste kaarestikega ning Aegviidu puhkebaasi robertventurilikud päkapikud veenvalt kohatundlikud. Elemente hoiab koos väga ratsionaalne ja läbi tunnetatud struktuur. Toomas Reinu hoonete plaanid ongi nagu hieroglüüfid: lõpuni lihvitud ja momendiga haaratavad.

Toomas Reinu tegemisi on saatnud vastutustunne ja ametiau, ta on kriitilise sulega üles astunud nii Sirbis kui ka Ehituskunstis. Ta ei salgagi, et tema suur eeskuju on alati olnud Alvar Aalto. Ta on kindlasti parim Aalto tundja Eestis ja tema suurest sõbrast, Moskva arhitektuuriteadlasest ja Aalto uurijast Andrei Gozakist sai ka eesti arhitektuuri väsimatu saadik.

Võime küsida, kas selliseid staare enam tulebki, on ju arhitektide looming järjest kollektiivsem. Kui Tallinna 10 välja arvata, pole Toomas Rein kunagi kuulunud kollektiividesse või võistkondadesse. Ta on ajanud oma asju ikka isepäiselt, aga liitnud endaga pikaajalised koostööpartnerid. Toomas Reinul oli tohutu töövõime, kui parasjagu tööd oli, kui aga polnud, siis ta maalis. Tunnistuseks on auhinnad 1979. ja 1987. aasta Balti akvarellitriennaalilt. Natuurist maalimine on Toomas Reinule olnud vaid abivahend tema enese abstraktse maailma loomiseks. Kes veel julgeks nii musta akvarelli teha või oskaks nii mitu erinevat punast kõrvuti panna? Nauditava ja iseseisva kunstina vaadeldavad on ka tema projektide graafika, aksonomeetriad ja perspektiivid, maalid ja serigraafiad.

Kas on aeg kokku panna ka telliskivi mõõtu monograafia? Materjali oleks nii mõnegi köite jagu. Soovin laureaadile tervist ja ka õnne peatselt läheneva ümmarguse tähtpäeva puhul! Aprillis tuleb Vabaduse galeriis ka Reinu suuremat sorti akvarellinäitus. Kohtume näitusel!