Emumägi

Emumägi on Pandivere kõrgustiku ja Põhja-Eesti kõrgeim tipp, mille kõrgus merepinnast on 166,5 m ja jalamilt 80 m. Emumäel asub 21,5 meetrine puidust vaatetorn, mille tipust näeb selge ilmaga kahe-kolmekümne kilomeetri kaugusele.

Lisaks vaatetornile on Emumäel veel kultuuriseltside puukujude allee, kännumaja, päikesetõusumaja, vana kalmistu, "Kersna pink"(Hääbuvate külade pink), telkimis- ja piknikukohad.

 Legendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Nimelt puhanud sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg kord nii sügavat und, et huntide ligitükkimine tema hobusele jäi tal kuulmata. Esijalgu pidi kammitsais olnud hobune kraapis oma tagajalgadega hunte tõrjudes küll vägeva mäe kokku, ent lõpuks murdsid hundid ta siiski maha.

Emumäe ja selle lähipiirkonna kaitseks on loodud Emumäe maastikukaitseala.

Igal kevadel korraldatakse ümber Emumäe Emumäe jooksu.

Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”.

“Meie piirkonna külad – Emumäe, Imukvere, Jäätma, Kaavere, Kadiküla, Kitsemetsa, Koila, Käru, Lasinurme, Mõisamaa, Mäiste, Olju, Tammiku, Villakvere, Salla ja Sootaga – on vanad ja väärikad. Neid külasid on mainitud ka Taani hindamisraamatus, see aga tähendab, et nad on olnud elujõulised juba aastasadu. Kahjuks on viimastel aastakümnetel nii mõnedki neist, nii nagu paljud külad üle Eestimaa, kadumas või lausa hääbunud,” seisab infotahvlil, mis on paigutatud Emumäe vaatetorni juurde platsile. Sealt algavat matkarada mööda tuleb liikuda paarsada meetrit, et meenutamiskohta jõuda.

MTÜ Emumäe Arenduskeskus sai inspiratsiooni uuest, alates septembrist ETV ekraanile jõudvast telesaatest “Pink”, mille mõtteks on täita Eestimaa “rääkivate pinkidega”, mis pajatavad põnevat lugu või jäädvustavad millegi või kellegi mälestust, ning tähistada need.

Nii otsustatigi istumiskoht pühendada Eestimaa külade mälestusele.

Pingi kõrval seisab niinimetatud küladepuu, mille okstele saab kinnitada sedeli oma küla auks, olenemata sellest, kui elujõuline on see küla antud hetkel.

“Kõik Eestimaa külad väärivad meelespidamist,” leidis Triinu Pohlak. Ta lisas, et mõned inimesed on seda ka juba teinud ning pingi vastu tuntakse päris suurt huvi.

LEGEND:

Rakkes olla 1957. aastal üles kirjutatud üks vana lugu Kalevipojast ja Vanapaganast.

Saavad nood Emumäel kokku ja peavad kahekesi nõu minna üheskoos Must­veest kala tooma.

Tehtud! Vanapagan läind kodu, tuond kolmevakase koti, hakanud minema üle heinamaa otse Pedja piale. Noh, saand Ped­ja jääre. Jõgi suur. Kalevipoeg hüpand üle. Vanapagan ei oska ujuda, ei jäksa hüpata. Üeld:

"Mine sa Riasvere kuusiku, heida sinna magama. Ma lähen tuon Emumäält kive ja tieme silla piale."

Vanapagan juost kodu, vott käru, läind Emumääle. Ladund kuorma piale, aga äkki hakand müristama. Oh, kardab väl­ku. Vanapagan pist juoksu, vott kärunüeri pihku. Saand Kärusse Liivaaugule. Noh, kuorm läind vasta kivi. Kuorm ümber. Va­napagan höigand appi mehi:

"Tulge appi, viime kivid Pedjale, tieme silla piale!"

Äh, mehed lüenud kääga!

"Mine, rumal, tieme silla piale, siis Riiamaa mehed varastavad meie hobuse­varsadki ära, hobustest pole rääkidagi."

Vanapagan läind, moeld, mis nüüd teha. Lüend kääga:

"Käige kuradile! Kus seda ja teist! Ma lähen hoopis Jõhvi kaudu ringi. Tehtud!"

Ja sild jäigi tegemata, kuni 1910. aastal tsaarivalitsus oli nii kange, et Käru miestest huolimatta tegi silla piale.

Nüüd võib igaüks minna vaatama: Liiva­augu põllul on Vanapagana kivikuorm ja Rias­vere kuusikus on vana Kalevipoja säng, kus ta magas

Tihtipeale valitsevad Pandiveres talvise Eesti käredaimad külmad

Äntu järvestikku kuulub seitse pisikest järvesilma, igaüks omamoodi. Nime on järved saanud vee värvuse järgi, näiteks Sinijärve vesi paistab selgelt läbi kuni 15 meetri sügavusele, mis muudab selle koha sukeldujate meelispaigaks. Legendid räägivad paljudest Sinijärve uppunud aaretest, mida paadisõitjad olla näinud. Teiste asjade seas vedelenud seal ka sõjapäevil uppunud tank. Ent konkreetsed tõendid selle kohta kahjuks puuduvad.

Ka kalamehed hindavad Äntu järvi, sealt pidavat saama korraliku saagi. Matkajaile ning jalutajatele on järvede vahele rajatud matkarada, mis lookleb ja põikleb ühe järve juurest teise juurde, haarates sedasi kogu Äntu järvestiku. Omavahel on seotud Sinijärv, Roheline ja Valgjärv, neist eemal paiknevad Linaleo ja Mäeotsa järved ning veelgi kaugemal Kaanjärv ja Umbjärv.

Rahvasuu aga pajatab, et Äntu järved olla tekkinud hoopistükkis Kalevipoja ratsu kusest. Õnneks on sellest ajaloolisest momendist piisavalt aega mööda kulgenud ning praegune Äntu järvede vesi maitselt alg­allikat küll ei meenuta.