- 75 000 rääkijat Eestimaa peal kokku
- Iseseisev keel - rahvusvahel standardi järgi kood vro
- Puhas juhus, et pole kirjakeel. Esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav trükitud raamat on "Agenda Parva" aastast 1622. Ladinakeelne raamat oli kirjutatud Liivimaa preestritele ja selles oli katoliku liturgia ja jumalateenistuse läbiviimiseks vajalikke lauseid veel ka läti, poola ja saksa keeles. Raamatu säilinud eksemplar asub Poolas Olsztyni vaimuliku seminari "Hosianum" raamatukogus. (Olstyn - Põhja-Poolas, ca 150 km Augustowist lääne pool; selle lähedal niisugused toredad kohanimed nagu Purda ja Rogozi). Uus Testament tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks (Wastne Testament, alapealkiri Meie Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament Echk Jummala Pöha Sõna - tõlkijaks 23-aastane pastor Arian Virginius, teost tükiti 500 ex, Eestis on säilinud 6 tk) . Põhjaeestikeelne UT ilmus alles 1715 (Eberhard ja Heinrich Gutsleff, 400 ex, säilinud 2). Esimene täielik piiblitõlge - 1739 Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle. Esimene eestikeelne ajaleht oli lõunaeestikeelne Tarto maa rahva Näddali-Leht 1806, väljaandkateks 3 Vana-Võromaa meest: 1) Põlva pastor Gustav Adolph Oldekop; 2) Kanepi pastor Johann Philipp von Roth 3) Võru koolide inspektor Carl august von Roth. Põhjaeestikeelse Pärno Postimeheni jäi veel pool sajandit.
- Lõuna-Eesti murdealalt on pärit suurem osa Eesti kirjanikke (Aapo Ilves "Kuu on päike", "Kuula") Ummamuudu "Kõnetraat" Jan Rahman)
- Pepa-põrss (kidzone; Hilje Murel ja Taago Tagamets; igal õhtul 16.45)
- juuni - piimäkuu / Vahtskuu (jaan). radokuu, urbõkuu (märts), mahlakuu, lehekuu (mai), piimäkuu, hainakuu, põimukuu (aug), süküskuu, rehekuu, märteku,u (nov, mardid) joulukuu
- ma juu, sa juut... - nä joovaq - kakkõhelü ehk larüngaalklusiil ehk kõrisulghäälik. Mitmus.
- On kahesugust verbide pööramist: küdsä / küdsäss
- "Tahan nime vahetada!" - Tuvi Joosep - Tuvi Kõnnip (ma juba vana mees!)
- puulbä
- Maka, maka, ma ka maka!
- Omniva - om nii va?
- Idamaa targad - kas teil siin rahu on? - oomm....
- Urvaste ubinavurts; Contra kama; umapuut.ee;
- Uma ja hää; ummamuudu liin
- Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mis toimus esimest korda 31. mail 2008 Võrus; 2010 Põlvas; 2013 Võrus; 2016 Põlvas; 2018 Võrus (V, juubel). Kokku oli esimesel peol lauljaid ligi 2400 ja viiendal 3800 lauljat. Teisest peost sai alguse konnakooride peolkäimise traditsioon. Konnakoorid moodustatakse pere-, kogu-, sõprus- jne -kondadest ja nad saavad peol kaasa laulda ühendkoorilaule. umapido.ee
- Peole eelneb võrukeelsete laulude konkurss Uma laul. Youtube'is võimalik leida.
- Uma mekk: on Vana-Võrumaa päritoluga toidu kaubamärgis, mille eesmärk on tunnustada kohalikku põllumeest, ettevõtjat, toidutootjat, igat tublit maaharimise ja toidulauaga seotud töötegijat. Uma Meki suurlaat aastast 2010. Novembris, mardipäeva kandis. Ka mõned kevadlaadad. https://umamekk.ee/blogi/
- Uma leht: aastast 2000, 2 x kuus
- meenekonkurss Uma meelüs
- Vepsa keel: babarn / vabarn (vaarikas)
- Niipea, kui keegi ütleb "Võru bussijaam", tuleb mul alati meelde lugu võrukeelsest bussijuhist ja kirjakeelsest reisijast: "Üks pilet, palun!" - "Kohe?" - "Kohe jah!" (Juhuks, kui keegi aru ei saanud: võrukeelne küsimus "Kohe?" tähendab "Kuhu?")
- "Mis sa seletad," pahandanud kunagi poetrepile tukkumajäänud traktorist teda äratama tulnud miilitsaga. "Vaata ise, on ju kirjas "maga siin!""Võru Magaziin
- Piitre üsäpuutre
- Kon keedetäs, sääl tsilgatus.
- Jutin, Juula, lase jupka alla!
- Tekkü-ei' pääga perse viguriid.
- Sobiss nigu sõrm sõbra persele.(Mille tuu sinnä' sobima pidänü ja keä tuud pruuvnu om?)
- Nigu paiukoorõga p.tsi paikamine. (Vanakurat oll kah ütskõrd paiukoorõga p.tsi paiganu, esi' kitse, et illuss, ei saa', a kõva saa külh!)
- Nigu kits kusõ pääle.
- Kas sai söä tsälka?
- Lits nik' linaluu pini persehe.
Läügüs ku juudi m•nn.
Lak' perst! (ingl k fuck you).
Situr' pitur' sitavikur'. (Vinneaigne aiatrakats "Motoblok".)
Tsirk sittõ peio. (Ku vanaimä kompveki peio tsusass.)
Hädän ku lits latsõga. - Läügüs nigu juudi m..n läbi seitsme paari pükse vasta kevadist päivä.
Anna tõsõlõ uma p..se sittu, peräst situd läbi külgluie.
Olõ nii väsünü, et ei jõvvaq inämp üle huulõ sülädä.( Mu vanaimä ütel kui aiamaa päält kitskmast tull) - Kõik ommava nii targaq, et olõ-i kedägi persede kah saata..."
- Kõvvõr nigu Nursi naasõ kusi
- Kunagi kui Väimelas õppisin, siis üks õpetaja ütles ühe õppuri kokkukeevitatud suitsuahju kohta sedasi: " Taa on nigu külälitsi lats. Kõik tiidvä, kiä tä sünnüt a keski ei tiiä, kiä om autor!" "Sa kae toda ahjo, ta lonkas nigu Haanja mehe lehm kõiki nellä jalga!"
- Kadunud vanaisa ikka ütles mõne kiirema külalise kohta: "Tull ja läts nigu Mooste naiste piir!"
- läts nigu sitapurujutt üle turu....
- supp ollsakke,vanamoori vitt oll karwust lakke.
- ;Ilma nigu pini pehmest leeväst;
- Kipõ nigu nursi naane-sittõ,kussi tõmmas hunni,hällüt last ja ai kupjaga juttu .kudi sukka ,kusi nukka ,aie kupjaga juttu ja leie p...ega võidu kokko
- Külätütrik läts kohtohe - üts tsura telle latsõ tennü. Mis nimi? Es kohma küüsüdä. Aeti sõss mehepoja` kokko ja panti rivvi. No kiä oll? Tütrik kai kõik perrä ja näüt üte pääle`- Kae noh, neosama` püksi`ja neosama` nöpsi`
- Ütskõik om siss kui peiu situt, nuhuta kost otsast tahat, haisas üttemuudu. Nii ütel mu vanaimä.
Süü hääd või halba sitt iks tule, haisas kah. Kah vanaimä varamust - Küll nõid nõu löüd, ku poig puvva om!
- Ku vesi haina pääl
- Mõista-ei perstki lakku anda. (A mille pidänü?)
- Üts tütrik kitse,et naase mõistva mitut asja kõrraga parembahe tetä ku mehe.Ütli tälle,et istu maha ja olõ vakka.Es saa timä tuuga hakkama....
- Kats vanna täid lasiva kiilaspää pääl vissi.Kõrraga üts ütel tõõsõlõ:"Kas sul om viil meelen ku mii siin käkkmist mängsemi?"
- Naane mõssõ anomit ja laulsõ hindä ette.Äkki karas köögi ussõ pääle miis ja kärät vihatsõlõ:"sa olõs võinu üldä,et tuu sa olõt!Ma õlita joba puul tundi aiavärtet."
- Saisi poodin kassa-saban.Üts vanamiis mu iin peeret.Tahtsõ joba sõimama nakata,ku vanamiis hindä ringi püürdse ja ütel,et ku ma kuuli,sis ma olõ ligembäl ku kats meetrit ja ku ma haisu ka tundsõ,sis mu mask ei piä mitte s*ttagi kinni....
- Üten talon kuuli vanamemm är.Kutsuti sis kerkoopetaja,et matusõtalitost läbi arotada.Kerkuopõtaja essü aga tiiotsaga är ja trehväs hoobis naabrimehe mano,kellel oll eelä tsikli är varastõt.Pühä Esä astsõ peremehe mano ja avald rassõ kaotusõ peräst sügävät kaastunnõt.Peremiis vastas:"Mis taa sitt nii väega rassõ kaotus omgi.Oll tõõnõ jo väega vana kah-iist logisi ja takast ai tossu vällä.Olõ õi ma esi tedä ammuilma pruuknu,karapoiskõno mõnikõrd karas tälle sälgä..."
- Jüvä Sullõv: Vinne ao lõpuh olli Võro Gaasianalüsaatridõ Tehässeh praktikal. Sääl pidi lõikama plekist sildikeisi vällä. Noidõ pääle oll' kirotõt "San xuat tai lien xo". Täämbätseni tiiä-äs, midä tuu tähendäs. Sildiq lätsiq määntsidegi gaasianalüsaatridõ pääle ja saadõdiq sõbralikku Vietnami Sotsialistlikku Vabariiki. Noq kai guuglitõlkõst perrä ja kaeq, midä tähendäs - Tett Nõvvokogoliidoh
- Ikutsõ helüga miis kutsõ hindäle kiirabi.Sõit sõs kiirabi kohalõ ja näge,et miis istus keset põrmandut ihoalastõ maan.Tarõ haisas hirmsahe bendsiini perrä.Tulõ no,miis,püstü,mis sa sääl istot."Ei saa!""Mis tuu hädä sis om,et sa ei saa?""Ku ma nüüd ausahõ üles tunnista,oll asi nii:ma tahtsõ umma ello ärr lõpõta ja hinnäst palama panda.Et ma saasi õs vannitarrõ hinnäst kistutama minnä,kliipse ma hinnäst taguotsa piten põrmandu külge kinni ja kaltsi sis bendsiini hindäle sälgä,a tiku unõti küüki.
- hti Leimann Mul vanatädi käve vinneaol kõrra Talnan ja hõiganu kah trammin trügümise pääle sällätakka:"Kes tuu lits?" Osa oll õks naaratanu tuupääle
- KIRPÕ OTSITAS KIPÕSTÕ, MUU KÕGÕGA OM AIGU.
- KUNAS KORGÕ KUMARDAS, NIKA MATAL MARJA VÕTT.
KÕHUKESED ja Pulga Jaan, "Sangaste polka"
Kui kõnõlõ mina, sis kokuta
ja mu jutt om ilma lõputa;
kui olõssi timä lõpuga,
tuud kiäki ei jõvvas kullõlda.
Ega naiste man tuu jutt ei loe,
näile jutuga teki alla ei poe
tuuperäst mina proovi lauluga
näil tekiviirt sõs kergütä.
Ai tütärlats, sa tule-no, tule-no, siia
tütärlats, ma kõnõlõ, kõnõlõ sullõ sõnna kats
kui vaja, ütle kolmandagi
kuigi tuud sa tiiät joba esiki
Kui kerküs mitu tekiviirt
ja näet sina mitut sillet siirt,
kui mitmelt puult sul pakutas
minust kangõmbki miis kokutas
sääl mina aga lasõ lauluga
ei ole mul põhjust häbenda,
ei hinnäst kelgi ma lubanu
õnnõ kats-kolm sõnna poetanu...
Ai tütärlats.....
Nii mõnigi vihast vatutas
aga ma olõ ilma patuta -
mis tuust, et latskõnõ vihast kiis,
las vastust and mõni tõnõ miis -
mõni tõnõ, kiä om jutukas
ja kedä tuu teema pututas
mu pääl pole näide putukid
tuu tekiviirt ma ei putuki
Ai tütärlats,..
... sa kolmandat är mu käest luutku,
muidu ma nuu katski võta tagasi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar