Endla kaitseala lääneosas on Norra-Oostriku allikate ala. Ligi 10 km pikkuse teelõigu ääres pulbitseb maapinnal või mullitab jõepõhjades ca 40 allikat ja allikarühma.
Norra-Oostriku allikad on Eesti ühed tihedamalt kokku koondunud allikad ja paistavad silma paljude rekordiliste näitajate poolest.
Eesti kõige sügavamad ja veerohkemad allikad.
Eestimaisel Norral ei ole siiski midagi pistmist Skandinaavia trollidemaaga. Mõis ja kunagine küla on saanud oma nime hoopis seal üle saja aasta valitsenud Knorringite suguvõsa nime järgi.
Pandivere kõrgustiku lõunanõlva soostunud tasandikul avanevad Norra-Oostriku allikad on Eesti ühed tihedamalt kokku koondunud allikad: siin asub kokku 11 allikarühma ligi 40 allikaga.
Õhukese pinnakatte all lõhelises lubjakivis peitub niivõrd palju veesooni, et ükskõik kus kopa maasse löömine võib tekitada uue allika. Kolmekümne ruutkilomeetri suurusel alal avaneb allikaid ka jõgede, ojade ja kraavide põhjas, mõni pisem veesoon immitseb salamisi samblavaibas. Allikate veerohkus sõltub ilmastikuoludest ja aastaajast. Veerikkal ajal on pisiallikaid rohkem, põuaperioodil vähem. Mitmed neist allikatest kuuluvad Eesti veerikkaimate hulka ning annavad alguse selgeveelistele ojadele ja jõgedele.
Loogiline alguspunkt Norra allikatega tutvumiseks on Norra mõis, mille vahetus naabruses paikneb poolehektarine veekogu — Norra allikajärv.
Omaaegse mõisa pargikompleksi üks kandev osa oli ülespaisutatud allikajärv — Norra allikajärv. Rahvasuu teab rääkida, et vanasti olnud Norra allikas suure kivi all vangis. Kui külamehed kivi mõisa keldri ehitamiseks paigast nihutasid, pääsenud vesi valla ning tekkis Norra allikajärv. Allikajärv on värviküllane ja kaunis, sellele annavad kõrvuti tooni rohelised vetikad ning allikate türkiisjas värv järve põhjas, paikades, kust vesi vaikselt pulbitsedes välja keerleb.
Norra allikajärve on inimkäed ajaloos palju ümber kujundanud. Knorringid paisutasid tiiki ja rajasid mõisaparki kanaleid ning saarekesi, nõukogude võim jällegi kuivendas järve. Üheksakümnendatel puhastas uus omanik omakorda järve põhja ja kindlustas kaldaid maakividega. 1970. aastate algupoole maaparandustööd mõjusid Norra allikatele laastavalt. Suur allikajärv mõisa juures jäi nende tööde järel üsna veevaeseks.
Norra mõisast umbes 1,5 km lõuna poole, Jõeküla tee ääres, on Oostriku allikad. Mitu lähestikku paiknevat allikat moodustavad seal ka tiigi. Siit voolab sekundis läbi üle saja liitri vett.
Norra allikas
1936. aastal korraldatud mõõtmisteltulemusega laseb välja voolata 360 liitrit sekundis ehk siis 36 ämbritäit vett ühes sekundis. Sama käib ka Oostriku allika kohta. See teeb kokku iga tund ligi miljon liitrit vett.
Seega võib ette kujutada, et allikale võrdse veekoguse liigutamiseks tuleks ühes sekundis täita ja ümber kallata sama veepange 20 korda.
Oostriku allikast paremaks veemängu vaatlemiseks on allika kaldale tehtud puust purded. Allika laius on 10 ja pikkus 25 m. Allikas moodustab järviku, mis asub harujõe alguses.
Oostriku allikarühma vesi on pisut magus ja meenutab kasemahla. Suhu jääb tükiks ajaks hea maitse. Paljud käivadki Oostrikult joogivett võtmas ning Tallinna ettevõte Vesiserv OÜ müüb seda suurtes kogustes linnainimestele — kontoritesse janu kustutamiseks.
Loomulikult sõltub allikate veerohkus ilmastikuoludest ja aastaajast. 1930-aastatel, enne laiaulatuslikke maaparandustöid, olid allikatest väljatungivate veekoguste hulgad veel oluliselt suuremad.
Maaparandustööd muutsid küll oluliselt looduslike allikate rezhiime, ent tekitasid külastajate rõõmuks Norra allikarühma noorima liikme - Purskava allika.
Geoloogiliste puurimiste käigus satuti kogemata veesoonele, mille tulemusena pritsis maapõuest välja ligi meetrikõrgune looduslik purskkaev.Aastatega selle kõrgus kahanes, muutudes vahepeal peaaegu olematuks, ent praegusel ajal tõuseb Purskava allika veesammas taas ca 30 cm kõrgusele.
Sarnaseid veesoone survest tekkinud purskkaevusid oli Norras teisigi - nt Valteri kaevust taeva poole tuhisenud vesi pritsinud suisa puuladvadki märjaks.
Tänapäeval pole sellest küll enam midagi peale väikese allikalombi järel, ent Purskav allikas kinnitab, et kunagi võis Valteri kaevgi olla hoopis purskkaev.
Oostriku allikatest üle tee asub Valtri allikakaev. Rahvasuu teab rääkida, et „omal aal, kui saarlased siinmail kraavisid kaevand, sattund need kõva veesoone peale, vesi lennand puude latvadeni välja ja ujutand kõik ümberkaudsed maad üle. Siis antud Norra mõisast kõva käsk, et allikas tuleb liivakottidega ää matta. Saandki mehed selle moega vee maha, aga üks mees olla kottide alla ää uppund. Selle mehe nimi old Valter ja tema järgi saandki allikas nime.”
Valtri kaevu kohta on veel teisigi ütlemisi. Vanasti räägiti, et selle allika veel on tervendav toime. Küll pidi haigetele silmadele raviks olema ja küll pidi seespidiselt head tegema. Seepärast käidigi õige kauge maa tagant Valtri kaevust pudelite ja mannergutega joogivett võtmas. Metskonna mehed, va irvhambad, rääkisid jälle, kuidas nemad olla näinud, kui üks jalgrattaga pealinna mees käinud oma taguotsa Valtri kaevus leotamas. Pärast seda polnud tükk aega pudeliga veevõtjaid näha olnud.
Kui Valteri kaev ulatus kõrgusesse, siis Sopa allikas omakorda sukeldub sügavale maapõue.
Sopa allika kuuemeetrise läbimõõduga allikalehtri sügavus on 4,8 meetrit.
See on Eesti ja tõenäoliselt ka kogu Baltikumi sügavaim allikalehter (4,8 m). Väidetavalt on puhtaveeline allikas nime saanud kunagise Sopa talu järgi. Seal on veetõus karstilahest nii võimas, et paneb veepinna lausa kummuma. Ligi 5 meetri sügavuse allika serval seistes ei oska veega täidetud augu mõõtmeid aimatagi. Läbipaistvas vees tunduvad allikas turritavad puutüved käeulatuses olevat — ent tegelikult on need ürgvanad puud mitme meetri sügavusel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar