- esmamainimine 1425
- asub Mädapea külas, mis on mõisast vanem ja mida esmamainiti 1241. aastal.
- Mädapea kuulus Kärkna kloostrile, kes müüs ta eravaldusesse 1425. aastal. Tsistertslaste ordu üldkapiitli statuudi järgi ei tohtinud ordu kloostrit ehitada linnadesse, küladesse ja linnustesse, vaid kohta, kuhu inimese jalg igapäevaselt ei satu. Asutatud klooster asus Emajõest 0,5 km kaugusel Amme jõe suudmealal (praeguses Lammiku külas) ning täitis Emajõe veetee ja Tartu kaitse ülesandeid. Kärkna klooster rajati Amme ja Emajõe nurka ka selleks, et saaks rajada kanalisatsiooniga kalatiikide süsteemi, kuna tsistertslased olid kuulsad kala- ja hobusekasvatajad. Kärkna ja Padise kloostris rakendatud kalakasvatuses oli kasutusel kolme tiigi süsteem. Kalakasvatus oli tsistertslaste seas vajalik, kuna tsistertslaste mungad ei söönud liha, kuid tarvitasid söögiks kala.Kloostri rajamise algataja oli Tartu piiskopkonna esimene Tartu piiskop Hermann I, kes veetis hiljem pimedana seal oma vanaduspäevad ning ka maeti sinna.
- mõisa viimaseks omanikuks enne 1919 võõrandamist oli Ernst von Renteln.
- Nimest: 1241 - Metape, edasi Methepe, Mettapäh, ... 1927 Mättapea. Nimi võis tulla isikunimest, kuid võis tähendada ka kõpseid maasikaid või rabamurakaid. Hilisemad nimevormid - sõna "mätas".
- 1-korruseline punastest tellistest puitverandadega historistlikus stiilis häärber ehitati 1850. Historitsism - ajalooliste kunstistiilide taasteke ehk uusbütsants, uusromaanika, uusgootika, uusrenessanss, uusrokokoo, uusklassitsism - kunstisuund 19 saj lõpp / 20 saj alguses.
- Täna eksponeeritakse mõisas kaasaegset Eesti kunsti a käsitööd - Aivar Juhansoni saržid, üle 800. Aivar Juhanson (sünd 1962) on eesti kunstnik.EKA graafikaosakonna lõpetas 1992. aastal. Peamiselt joonistab portreid ja šarže Eesti Ekspressile, kus on avaldatud juba üle 2000 portree. Esimene šarž oli seal Andrus Öövelist, järgmine oli Lennart Merist ja kolmas Hardo Aasmäest. 2015. aastal tunnustati teda maailma ühel mainekamal illustratsioonikonkursil World Press Cartoon, kus ta märgiti ära Eesti Ekspressis ilmunud patriarh Kirilli šarži eest.Kujundanud laulupeole pühendatud margiploki ja illustreerinud raamatuid.
- Mädapea mõisa kalmistu rajati 1872.aastal mõisa tollase omaniku von Wendrichi poolt ja sinna on maetud üks suguvõsa liiikmetest. Kalmistu asub tiigisaarel, mis ei kuulu mõisale ja seda kasutatakse koos grillikojaga vabaaja veetmiseks uute omanike poolt.
- Ka mõisahoovis olev ajalooline kabel, mis samasse ehitusperioodi kuulub, erastati eraisikute poolt, kelle sõnul hakatakse seal turismi arendama.Mõisahoovis on säilinud vana kaevumaja, ait, mille ehitusaasta jääb 18. sajandisse ja tallikuur, mis rohkem tavalise talli/kuuri sarnane oli.
- Mõisa omanikud:
- 1282 Kärkna klooster
- 1425 Otto von Brackel
- 1450 Hans Kyvel
- 1493 Jürgen Tuve
- 1532 Herman Lode
- 1596 Claus Tödwen
- 1630 Reinhold Metstaken
- 1674 Gustav Christian v.der Pahlen
- 1706 Johan Andreas Vider Pahlen
- 1739 Bernhard Gustav von der Pahlen
- 1750 Carl Magnus Rehbinder
- 1765 Friedrich von Wolff
- 1779 Jakob Wolff
- 1780 Georg Wilhelm Wendrich
- 1789 August Friedrich Wendrich
- 1827 Georg Jakob Rudolf Wendrich
- 1872 Ludwig von Wendrich
- 1886 Bernhard von Rehren
- 1909 Ernst Leo von Renteln
- 1919 riigistati Eesti mõisad
- 1922 - Mädapea Kool
- 1965
- Mõis on eravalduses aastast 1995.
Mädapea Mõisa kollektsiooniaed sai alguse 2014.aastal, kui istutati esimesed floksid (Phlox paniculata), mida oli 60 sorti ja tellitud OÜ Aiasõber Lembit Kaarna käest. Tema viis läbi ka esimese koolituse flokside kasvtamisest.
2015. aastal oli aias juba üle 400 sordi ja 2016.aastal üle 700 floksisordi. Enamus on ostetud Venemaalt otse aretajate aedadest.
2016. aastal korraldas Mädapea Mõisa Floksiaed Eesti I floksipäevad, kuhu olid oodatud kõik huvilised. Näitusele oli välja pandud 92 sorti, mida külastajad said hinnata ( I koht Mary, II koht Baby Face, III koht Rayonant, IV koht Uspeh). Loenguga esines Sankt-Peterburgi floksinäituste korraldaja Svetlana Voronina.
Pojengide kollektsiooni rajamine algas 2016 aastal kui Sulev Savisaare 61 pojengisorti tema kollektsiooniaiast istutati Mädapea Mõisa. Savisaar on 35 a pojengidega töötanud.
Pojengide kollektsiooni rajamine algas 2016 aastal kui Sulev Savisaare 61 pojengisorti tema kollektsiooniaiast istutati Mädapea Mõisa. Savisaar on 35 a pojengidega töötanud.
2017 korraldati ka pojegide päev,
Flokside kollektsioon kuulub sordirikkuse poolest Euroopa esimeste hulka.
Lillede loomaaed - projekt lastele
AJAKIRJANDUSEST:
EPL artikkel proua mõisaomanikust aastal 1996 - Marika Vartla kogub mõisaid
"Uus mõisamügibuum ja mõisaomanikud - Pealtnägija 2016
. Lisaks on Lääne-Viru Maanaiste Liidu ruumides sisse seatud Eesti pulmamuuseum, mis tutvustab eesti pulmatraditsioone ja -rõivaid alates rahvariietest kuni tänapäevaste pulmakleitideni. - rohkem infot ei leiagi!
EESTI NÄKIUURINGUTE KESKUS
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar