Mäo

 Eestisse Mäosse on püstitatud monument Venemaa ühele suuremale mõrtsukale - Ivan Julma kuulsaimale timukale Maljuta Skuratovile.

Ringvaatest:

Monument, mis on pühendatud Vene ajaloo ühele tuntumale sadistile. Eemalt meenutab see vana korstent. Ekslikult on peetud seda ka Vabadussõja ausambaks. aamatu "101 Eesti monumenti" autor, arhitekt Raul Vaiksoo on nimetanud selle julmuse obeliskiks, Eesti kõige kurjemaks monumendiks.

Monument on pühendatud Liivi sõja ajal 1573. aastal Paide kindluse vallutamise käigus hukkunud Vene sõduritele. Teiste hulgas Ivan Julma kuulsaimale timukale, tsaari isikliku karistusarmee opritšnina juhile Maljuta Skuratovile.

Et Skuratov on hukkunud Paides, tuleb tavaliselt üllatusena ka Vene turistidele.

1572. aasta viimastel päevadel, kui Vene vägi Paide kindlust piiras, oli Eestis sõjakäigul esimest korda ka Ivan Julm ise. Ühena esimestest tormas kindlusse Skuratov. Kroonikates kirjutatakse, et Skuratov juhtis isiklikult rünnakut, ronis ühena esimestest linnusemüürile ja löödi silmapilkselt maha. Vallutanud Paide, tapsid venelased kõik linnuses viibinud isikud. Mõned end linnuse vangikeldrisse peitnud talupojad viidi  Ivan IV ette, kes nad orade külge lasi siduda ja elusalt praadida.

Oma soosiku Skuratovi surmast masendunud Ivan IV katkestas sõjakäigu ja läks kiiresti Novgorodi tagasi.

Paide piiramine leidis aset 1572. aasta detsembrist kuni 1. jaanuarini 1573 Liivi sõja ajal. Moskva tsaaririigi väed vallutasid Rootsile kuulunud Paide linnuse.

314 aastat hiljem püstitas Mäo mõisnik Olaf von Stackelberg Paide kindluse vallutamisel hukkunud Vene sõduritele obeliski. Sest 1886. aastal külastas Paidet suurvürst Vladimir, keiser Aleksander III vend, kes sai teada, et ta polegi esimene sinivereline venelane, kes Paidet külastas.

"Paide külaskäigu ajal kuulis tsaariperekonna liige, et ka kogunisti Ivan Julm on seal käinud ja Maljuta Skuratov, kes oli tema peamine mõttekaaslasi, olevat seal hukka saanud. Vestluse käigus tekkis arutelu, et niivõrd oluline ja väärikas sündmus ei saa olla ilma vastava meenutuse, monumendita ja tolleaegne Mäo mõisnik Stackelberg käis välja mõtte, et tema püstitab oma mõisa maadele kõrgele künkale obeliski," selgitas ajakeskus Wittenstein Järvamaa muusuemi teadusjuht Ründo Mülts.

MALJUTA SKURATOV 

Nooruses oli ta kirikus kellalööja ja ikoonide lambisüütaja.

Ta astus tsaar Ivan Julma loodud opritšninasse ning võttis nimeks Maljuta Skuratov. Õige pea paistis ta silma eriti julmade vägivallategude tegijana ja oma halastamatusega. Ta võitis sellega tsaari usalduse. Koos tsaariga tapsid nad avalikult inimesi, enamasti neid tükkideks raiudes, elusalt põletades või kividega surnuks loopides. Maljuta tappis tihti rohkem kui 100 inimest päevas. 1569. aastal kägistas ta surnuks Moskva endise metropoliidi Filipp II.

1570. aastal korraldas ta Tveri, Toržoki ja Novgorodi veresauna (Ivan Julm lasi tappa või surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta pidas Novgorodi ebalojaalseks ja separatistlikuks linnaks).. Pärast veresaunu sai ta duuma liikmeks. 1572. aastal osales Skuratov koos tsaariga Leedu ja Krimmi vaherahude läbirääkimisel, sai vojevoodiks.

Maljuta tütar abiellus Boriss Godunoviga, kellest sai hiljem tsaar.

1. jaanuaril 1573 osales Maljuta Paide piiramisel ning sai surma. Paide garnisoni vangilangenud praeti elusalt ja loobiti mööda põlde laiali. Maljuta Skuratov maeti Jossif-Volokolamski kloostrisse Venemaal.

1886. aastal püstitati Mäo väljale Vene riiki admiralina teeninud parun Olaf von Stackelbergi eestvedamisel 8,5 meetri kõrgune Mündi dolomiidist obelisk 1573. aastal Paide piiramisel hukkunud venelastele, sealhulgas Maljuta Skuratovile.

Mäo tulistamine

15. dets 1944. Tulistamine käigus hukkus kaks politseinikku ja vigastada sai üks. See on siiani jõhkraim kallaletung Eesti politseile.

14. detsembri õhtul sõitis Tallinnas ühte Suur-Sõjamäe teel asuvasse laohoovi veoauto KamAZ. Röövlid varastasid mitu kastitäit alkoholi ja maiustusi. Kesköö paiku alustati sõitu röövlite varjupaika Mustvees, kuhu nad olid juba mitu varastatud koormat toimetanud.

Samal õhtul kell kuus sõitsid Järvamaal neli liikluspolitseinikku  patrullautoga patrullima Mäo risti.

Kell 2.40 öösel jõudis KamAZ koos sõiduautoga Ford Mäo teeristi, kus autod peatati dokumentide kontrolliks. Kui saadi teada, et KamAZ oli koos šokolaadikoormaga Tallinnast varastatud, otsustati koormat kontrollida.

Läbiotsimise käigus avasid kaks kurjategijat politseinike pihta tule. Madin. Kurjategijad põgenesid oma autodega.
Osad saadi hiljem kätte, kuid mitte kõik (mõni põgenes ilmselt Venemaale). Üks patrullinud poltseinikest oli ka sitapea. 

https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4o_tulistamine

Sämmi Grill on Järvamaa üks tuntuim toitlustuskoht. Järva Teataja lugejad on pakkunud maakonna nimitooteks Sämmi Grilli praade. Ettevõte tegutseb aastast 1998. Pererestoran on Sämmi Grill seetõttu, et erinevaid maitseid jätkub kogu perele, saadaval ka lastemenüü. Siin on ka ruumid seminaride korraldamiseks koos vajaliku tehnikaga.

2018: Sämmi grilli haldava Mäo Investi juhataja Enno Vaab ütles, et käimas olevad laiendustööd peaksid valmima maiks ja siis on söögisaalis ligi 50 ruutmeetrit põrandapinda rohkem ja praegusele 44 istekohale tuleb 25 lisaks.

Sämmi Grilli suured praed täidavad kõhu ka hea isuga mehel ning menüüs peaks leiduma liha igale maitsele. Keskmise palgaga inimesele aga on koht igapäevaselt lõunatada kallis.

Sämmi grilli asutajaks oli eesti esimene telekokk Suur Sämm, kodanikunimega Alvar Sammal (suri 53-aastasena 2015). 1995-97 oli TV3-s "Sämmi köök". Ülisuur mees, 280 kg.

2008. aastal omistati talle esimesena Eesti Grilliliidu auliikme tiitel töö ja tegevuse eest Eesti grilliliikumise ja festivali Grillfest ühe algatajana ning grillimise populariseerimise eest Eesti rahva seas.

Mäo mõis:
Esmamainimine 16. saj.

Omanikke piisavalt plju olnud. Peale Põhjasõda kuulus mõis väga pikka aega Stackelbergidele ning mõnda aega ka Löwensternidele ja Essenitele.

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Alexandra von Grünewaldt, kes oli kuulsa Vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi vennatütar. Helilooja veetis mitmed suved Mäo mõisas ning korraldas seal kodukontserte.

Peahoone hävis Põhjasõjas ning selle säilinud müüridele rajati uus häärber 18. sajandil. 

19. sajandi lgusesehitati hoone põhjalikult ümber klassitsistlikus stiilis. Hoone ehitati pikemaks ning sai endale kolmeosalised kaaraknad ehk Veneetsia aknad, ning nelja sambaga portikuse.

1960.–1970. aastatel varemeteks muutunud härrastemaja hakati 1980. aastate lõpul taastama. Paraku valmisid siis vaid uued laed ja katused, misjärel tööd katkesid. Hoonest on säilinud vaid majakarp ning enamik arhitektuurseid detaile on hävinud. Ümberehitatuna on säilinud ka kõrvalhooneid.