Paldiski

•  Paldiski (aastani 1933 Baltiski),  Ajalooline rootsi päritolu nimi on Rågervik.
• 1762. aastast alates hakkas asula vene keeles kandma nime Baltiiski Port (Балтийский Порт), Pakri lahel oli teiste võimalike sadamakohtade ees kolm suurt eelist: ta on praktiliselt jäävaba, väga sügav (oluline suurte sõjalaevade jaoks) ning kaitstud tormide eest Pakri saartega
• Pakri poolsaarel
• 
  
• Tunnuslause - "Rohelise energia linn".
• Linnal on Tallinnaga nii elektrirongi- kui ka bussiühendus. Seetõttu käib palju linna elanikke Tallinnas tööl.
• Paldiskis on kaks gümnaasiumi: eestikeelne Paldiski Gümnaasium ja Paldiski Vene Gümnaasium. Paldiskis tegutses 20. sajandi algul Paldiski Merekool.
• 
  
• RAHVASTIK: 2019 - ca 3500 elanikku.  
• 1989. aastal moodustasid eestlased Paldiski elanikest 2,4%. 
• 2000. aasta andmetel oli  venelasi 52,19%, eestlasi 29,66% ja muid rahvusi 18,85%.
• 
  
• AJALUGU:
• http://peetritoll.ee/ajalugu/
• 17. saj ehitasid rootslased sadama nimega Rogerwiek või Rågervik.Põhjasõjas vallutas Peeter I Eesti, sõlmis Rootsiga rahu ja hakkas siia ehtama kindlustatud süvasadamat, lainemmurdjaid, Peetri kindlust, kasarmuid, ohvitseride maju, majandushooneid, sõjaväeasulat, laevatehast, tsaari maja)...
• PEETRI KINDLUS: Paldiski sadamast pidi saama tähtis tugipunkt Kogu Venemaa kaitsesüsteemis.  Hollandi tüüpi kindluse projekteeris legendi järgi Peeter I isiklikult. Tegu on monoliitse, paekivist väljaraiutud viie bastioniga, mida ümbritseb paekivist väljaraiutud kraav. Idapoolseim bastion on tasandatud ning kahe lõunapoolse bastioni vahele oli rajatud kahurilaskealus. 1790 oli kindluses üle 40 suurtüki.  Ehitismälestis. 
  1939-40 rajati vallikraavi naftahoidlaid. Sõjajärgsetel aastatel võeti vallidelt kruusa ehitusele ja teedele, sellega vallid ida ja kagu bastioni vahel hävisid.
• 1912 suvel toimus Paldiski reidil ajalooline kohtumine Vene ja Saksa keisrite vahel. Wilhelm II tuli jahiga ja Nikolai II sõjalaevaga. Ühel järgmisel jahil peeti lõuna 50-le inimesele, läbirääkimised poliitilisest olukorrast Euroopas, kuid I MS ära hoida see teatavasti ei suutnud. Hiljem võttis Wilhelm II vastu Viiburi polgu paraadi Paldiskis - ta oli selle polgu patroon. 
• Kohe peale baaside lepingut 1939 sai Paldiskist sõjamerebaas. 
• Pärast Teise maailmasõja lõppu muudeti Paldiski uuesti Balti laevastiku baasiks. Alguses olid Põhjasadamas kaatrite baas ja Lõunasadamas allveelaevade baas. 
• 1962. aastal loodi Paldiskisse NSV Liidu mereväe tuumaallveelaevade Õppekeskus nr 93 
• 1964. aastal suleti linn koos Pakri saartega ja salastati. Isegi linna elanike arv (umbes 14 000) oli riigisaladus.
• Kinnitamata andmetel on Eesti vetes uppunud 3 M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) ja 1 Whiskey-tüüpi allveelaev. Üks vana Whiskey-tüüpi allveelaev uppus 1970. aastate keskel poolel teel Paldiskist Tallinna. See laev oli kasutusest maha võetud ja määratud vanarauaks.
• 
  

Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik on Paldiskis asuv 2015. aastal valminud kirik, mida kasutab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus.

Kiriku ehitamist alustati 2012. aasta juunis. Seda rahastas Lukoili tütarfirma Litasco juhi Sergei Tšaplõgini ja tema abikaasa Aleksandra Azova asutatud Boris Tšaplõgini mälestusfond. 

Dokumentide järgi oli kiriku ehituse näol tegemist haigla renoveerimisega, kuigi mingit hoonet kinnistul ei olnud (lastehaigla hoone lammutati 2007. aastal). Samuti ei kehtestatud seaduses nõutud detailplaneeringut, mille menetlemine tähendanuks muu hulgas ka selle avalikku eksponeerimist, huvitatud osapoolte ettepanekute kogumist ning ka avalikku arutelu nende üle

Kiriku alumise korruse altari juures, mis on nimetatud ravitseja Panteleimoni auks ca 300 elanud arst, hukati), asub baptisteerium, kus ristitav kastetakse täielikult vee alla.

Kirikuhoone vastab puitkirikuarhitektuuri kaanonitele. Kiriku puitosa on valmistanud ning tööd teostanud Soome ettevõte Honkarakenne, ristid ja kuplid on tehtud Eestis. Kiriku kellad on valatud Voroneži Anissimovi tehases. Ikonostaas on valmistatud Kreekas.

SALAVAT JULJAJEV

• 1775. aastal toodi pärast Pugatšovi ülestõusu mahasurumist ja sellest osavõtnute karistamist Paldiskisse sunnitöölisena Salavat Julajev (1754-1800) - luuletaja,  Baškiiri rahvuskangelane. 
• Saadeti siia sunnitööle koos isa, baškiiri riigitegelase Julai Aznaliniga.
• Talle on linnas püstitatud mälestussammas,oma nurk Paldiski muuseumis ning tema järgi on saanud nime Salavat Julajevi tee, Vene Gümnaasium on tema nimeline. 
• Baškiiride jaoks on Paldiski Püha Maa,  tegelikult käib see kogu Eesti kohta. Paldiskisse sõidavad nad alati rongiga - et mõtteliselt käia sama rada, kus Salavat Julajev. 
• Mälestussammas - büst, kasusnahkse ärega müts. Esimene mälestussammas Paldskisse 1989, autoriks Baškiiria skulptor Tamara Netšajeva. Taasiseseisvumise algusaastatel, kui kõik võimalik metall kokkuostu viidi, kadus ka Salavat Juljajev. Õnneks oli skulptoril olemas koopia. Uuesti avati 1998. 
• Meie president Konstantin Päts oli asumisel Baškiirias, Ufaas, kus talle on avatud mälestustahvel. 
• 
  

AMANDUS ADAMSON

Paldiski lähedal sündinud ja elu lõpuaastad Paldiskis elanud Adamson (1885-1929) oli õppinud skulptuuri Peterburi kunstiakadeemias ning kandis 1907. aastast sama akadeemia akadeemiku tiitlit.

Monument läks maksma üle 200.000 krooni. Autorid on skulptor Tõnu Maarand ning arhitekt Mart Kadarik. 

Tema teoseist on tuntuimad "Russalka" Tallinnas, Kreutzwaldi mälestussammas Võrus ning Lydia Koidula mälestussammas Pärnus.

Adamsonile on püstitatud ausammas ka Tallinnas Kadriorus.

Adamsoni ausammas on kolmas Paldiskisse püstitatav monument - tatarlaste rahvuskangelase Salavat Julajevi ning Soomepoiste maaletulekut tähistava mälestusmärgi järel.

Tuletorni lähedal: "Laeva viimne ohe" - Adamsoni 1899 modelleeritud skulptuur, algselt 40 cm kõrge, portselanist. 2013 valmis suurendatud koopia, skulptorid Mare Mikhof ja Rene Reinumäe. Kultuurkapital, Linnavalitsus. Oli ainult aasta linnas, siis laoruumis, EV 100 raames leiti koht Pakri poolsaarel. Kõrgus 3,3 m, valmistatud klaaskiudplastist. 

PAKRI TULETORN

• Eesti kõrgeim, 52 m / 275 trepiastet
• Esimene - 1724, väidetavalt näitas Peeter I ise koha kätte. 1890 valmis 80 m kaugusele uus - vana tuletorn oli kaldavaringute tõttu klindi ärele ohtlikult lähedale jäänud, madaldati esimese korruseni. 
• Restaureeriti 2001, 2015 avatud külastajatele. 

2020:

Paldiski omavalitsuse pikki aastaid kestnud toetusel on Põhjasadam hõivanud kogu Paldiski linna mereäärse ala, jättes linnaelanikud ilma normaalsest elukeskkonnast ja juurdepääsust merele. Elanikud otsustasid oma õiguste eest võitlema hakata.

Elada merest 200 meetri kaugusel ja mitte merd näha on kummaline, ent Paldiski elanike jaoks tavaline.

Pakri poolsaar, kus Paldiski linn asub, võiks olla maapealne paradiis: seal on pikk ja maaliline rannajoon, saared, oivaline valge liivarand, kaks tuletorni ja kõrgelt järsakult avanev kordumatu merevaade.

Ent Paldiski elanikele on kõik see olemas vaid formaalselt. Tegelikult on kõik need vaatamisväärsused kättesaamatud või raskesti ligipääsetavad.

Kui soovid jalutada piki mereranda, pead seda tegema tööstuspiirkonnas. Kõikjal on traataiad, okastraadid ja veokid. Meri on sealsamas, ent kättesaamatu. Kunagi oli kõik teisiti.

Paar aastat tagasi müüs linnavalitsus linna rannast eraldava tänavalõigu Põhjasadamale. Sellega suleti viimane tee randa.

"See tee on inimestele väga ohtlik. Ühel pool Pakri tänavat on meil traktorite ja tehnika ladu, teisel pool on sadamakai," selgitas Igor Dronov, Põhjasadama omanikfirma Paldiski Sadamate AS-i juhatuse liige.

Kinnises linnas oli meri lahti

 Nõukogude ajal oli Paldiski võõrastele suletud, kohalikel elanikel aga olid kõik võimalused looduses vaba aja veetmiseks. Julia Ivanova meenutas, et kesklinnas oli suurepärane supelrand, kus peeti pidusid ja lihtsalt jalutati.

"Inimesed said igale poole minna. Lehtla kõrval püüdsid kohalikud kalamehed kala, minu äi ja abikaasa nende seas," jutustab Ivanova. Piki randa kulges sirelialleega kaldapealne, mida vanemad elanikud hästi mäletavad. Praegu on selle koha peal tühermaa.

Kohalikud võimud ja sadam väidavad, et puhkekohti on linnas piisavalt, sadam aga on Paldiskis alati olnud ja sellega tuleb leppida.

Küsige neilt, keda valisite

Kuidas siis juhtus, et sadam sai endale kogu linna piiridesse jääva lääneranniku? Vastus on lihtne: linnavõimud olid nende käpa all. Paldiski oli kuni 2017. aastani omaette omavalitsus, linnavolikogus oli pikki aastaid palju Põhjasadama ja Alexela esindajaid. Ettevõtete valimisnimekirjad eeldavad lojaalsust oma ettevõttele.

Põhjasadam ja linnavõimud olid otseselt seotud: "Jah, see on fakt. Seal oli erinevate Paldiski ettevõtjatega seotud inimesi. Ent fakt on ka see, et neid valisid elanikud ise. Ja mitu korda juhtus, et ühed ja samad inimesed valiti korduvalt tagasi."

On väheusutav, et sadama valimisnimekirjas linnavolikokku saanud saadikud hakkaksid hääletama maa sadamale võõrandamise vastu või juhinduma otsustamisel ainult linnaelanike huvidest.

Valijatele jäeti "kaugem meri"

 "Kõik võeti ära, asemele ei antud midagi. Tänu taevale, et saab vähemalt teisele rannale sõita. Me nimetame seda nii – teine meri," nentis nukralt Julia Ivanova.

"Teine meri" on Pakri poolsaare idakallas, kus on tõesti valge liivarand. Probleem on selles, et see asub linnast seitsme kilomeetri kaugusel ega ole kõigile ligipääsetav.

"Teise randa" viival maanteel ei ole kõnniteid, tee on väga kitsas. Ebamugav on nii jalgsi kui jalgrattaga. Ranna läheduses pole parklat ega isegi mitte tavalist platsi, kuhu auto jätta.

Vallavanema sõnul on lisaks liivarannale linnas kivikliburand: "Kui lähete mööda Salavati tänavat alla, siis jõuate rannale, mida suvel aktiivselt kasutatakse."

Siiski saab seda paika üksnes suurte mööndustega rannaks nimetada. Jutt on kitsast kaldaribast otse sadama väravas. Otse selle kõrval on veokite parkla ja tollilao platsid, seepärast on seal väga elav liiklus.

Kannatuste tee tuletorni juurde

 Pakri poolsaar on üks Eesti kõige tuntumaid turismipiirkondi. 25-meetrine Pakri pank, vaateplatvorm ja tuletornid meelitavad ligi külastajaid kogu maailmast.

Paldiski elanik Tiina Laanejärv rääkis: "Meil on väga ilus rannik. Iga kaldalõik on erinev. On kaljusid, on kive. Leetsel on liivarand, aga see on kaugemal, linnast väljas."

Poolsaare tipus kõrguva tuletornini on linnast neli kilomeetrit. Teelt avanevad suurepärased merevaated. Ent sealgi on kõik keeruline. Kohalikud muidugi käivad tuletorni juures, nad on karastunud inimesed, ent see pole kaugeltki mitte ohutu: kõnniteid ei ole, teeperv on väga kitsas. Autosid sõidab seal igal aastaajal palju. Kui keegi mööda kihutab, on targem kraavi hüpata. Puhkepäevadel ja suvel on liiklus nii elav, et kraavist ei tasu välja tullagi.

Linnaelanikud võtsid ohjad enda kätte

2019 linnaelanike kannatus katkes ja nad otsustasid esitada petitsiooni. Kampaanias "Meri vabaks".  Peeti mõned koosolekud, kus inimesed said petitsioonile allkirju anda ning esitada ettepanekuid ja ideid merele juurdepääsu küsimuses.

Vastuseks küsimustele petitsiooni kohta tunnistasid nii sadam kui linnavõimud, et hüpoteetiliselt on kõik võimalik, isegi promenaadi rajamine. Igor Dronov kinnitas, et omavalitsuses on tõesti kehtiv üldplaneering, milles sisaldub "mingi promenaadi" rajamine.

Vallavanem Saadi sõnul oli talle üllatuseks, et Põhjasadam pole nende plaanide vastu, vaja on ainult leida kõige mugavam lahendus. Üks võimalikke variante on ehitada promenaad piki muuli, kui hakatakse ehitama uut sadamakaid.

"Siin on väga olulise tähtsusega raudtee," selgitas Igor Dronov. "Randa ja linna ei eralda mitte ehitatav sadamakai, kuhu võib vabalt teha promenaadi. Neid eraldab raudtee."

Tõsi küll, praegune kriis on kaarte kõvasti seganud, sest küsimärgi all on maksulaekumised nii firmadelt kui ka elanikelt. "Selleks on raha vaja. Raha tekib linnavalitsusel siis, kui meie omavalitsuse territooriumil on sadamad ja muud ettevõtted, kes seda raha kassasse toovad. See on suletud ring," tunnistas Igor Dronov.

Kuni promenaadi küsimuses pole täit selgust, tellis vallavalitsus projekti kergliiklustee rajamiseks linnast tuletorni juurde.

"Ma ei tea praegu, kui palju see maksma läheb, aga projekt peaks valmima lähiajal ja siis me otsustame, kuidas seda rahastada," kinnitas Saat. Ta tunnistas, et ehkki tee taheti ehitada juba sel või järgmisel aastal, pole veel teada, kuidas majanduskriis eelarvele mõjub.

*   *   *

4. augustil 2008 avati Paldiski lõunasadamas ametlikult üks Baltimaade suuremaid biodiislikütusetehaseid. Tehase rajamine läks maksma 390 miljonit krooni. Tehase tootmisvõimsus taimeõlide käitlemise, rafineerimise ja biodiislikütuse tootmise alal on kuni 100 000 tonni aastas.

AS Biodiesel Paldiski müügitulu oli 2009. aastal 667 miljonit krooni ja 2008. aastal 734 miljonit krooni, kusjuures üle 90% sellest andis eksport. Eksporditi Lääne-Euroopasse, Skandinaaviasse, aga ka Leetu.

2009. aasta kevadel esmakordselt raskustesse sattunud ettevõtte saneerimiskava kinnitas kohus 4. septembril 2009.

Ettevõtte juhatus esitas 2010. aasta kevadel Pärnu maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks, sest ei suutnud täita aasta varem koostatud saneerimiskava. 

Harju maakohus kuulutas Biodiesel Paldiski pankroti välja 2010. aasta juuli algul.