Põltsamaa

Kesk 4 - Carl Schmidti maja - külalistemaja ja vana maakivist hoone, kus asub Hullava Naise pubi.

Schmidti maja on ajalooline hoone ja nimi Carl Schmidt pärineb kunagiselt alevivanemalt, kes tegutses siin mitmesugustel aladel:

- võttis osa Põllumeeste seltsi tegevusest

- tema algatusel veeti isegi 1000 puuda õlleotri Peterburi õllevabrikusse

- varustas ümbruskonda metsasaadustega

- 1891. aastal asutas ta Uue-Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja, peagi ehitas aga suure silla juurde kangakudumise, villaketruse ja värvimise vabriku.

- Kesk 4 hoone oli esimene koolimaja Põltsamaal! Siin anti välja esimest ajalehte Põltsamaa Teataja

- majas on olnud veel haigla, hotell ja söökla. Kohapeal võib sirvida pööningutolmuseid nõukogudeaegseid majutusraamatuid.

Praegu asub esimesel korrusel kohvik-restoran, kus pakume kokkade maitsvaid roogasid kuni 100 inimesele, Siin asub majutuse vastuvõtt, rõiva- ja jalatsikauplus Triinuke, juuksuri- ja maniküürisalong.

II korrusel on majutusruumid. Peaaegu igas toas on näha ainulaadne palksein aastast 1860. Kokku on tube 19, millesse mahutame max 68 inimest. Maja paremas tiivas pakume ka eraldi sissepääsuga töömeeste majutust.

Hullava Naise pubi asub külalistemajast 3 m kaugusel. Siin on oma menüü, sh päevapraed- ja supid. Pubi tegutseb juba aastast 1999 ja rahva seas on kõneaineks ainulaadne nimi, igaühe fantaasia selle ümber, samuti on see soomlaste meelispaik Põltsamaal. Tere tulemast!

Nõuk ajal Kungla-nimeline söökla maja ostsid Ülle Saksniit ja Viljar Päivil 1997. aastal, pidasid tükk aega „Hullava naise pubi”, siis tegid kohvik-restorani koos majutusega juurde (ca 2008).

Toitlustus- ja majutusettevõttes Alevivanem Carl Schmidti Maja on avatud esimese sini-must-valge lipu õmblejale, omaaegsele Põltsamaa kihelkonnakooli tütarlaste käsitööõpetajale Emilie Rosalie Beermannile (1860-1896) pühendatud tuba.

Emilie Rosalia Beermann sündis 1860 Pilistveres, kus tema isa oli kooliõpetaja. 1863 kutsuti isa Gustav Heinrich Beermann Põltsamaa kihelkonnakooli juhatajaks ning kogu pere asus siia elama. kaheksa lapselise pere vanim tütar Emilie hakkas pärast õpinguid oma isa juhitavas koolis käsitööd ja saksa keelt õpetama.

Emilie oli elava loomuga ning rahvuslikult meelestatud neiu. Tema ilu ja elavus vaimustasid kooli noort abiõpetajat Eduard Bornhöhed niivõrd, et tema esimese ajaloolise jutustuse „Tasuja" naiskangelase Emilia von Raupeni prototüübiks sai just Emilie.

1884. a kevadtalvel arutati Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsile lipu valmistamise võimalusi ning Põltsamaalt pärit Karl August Hermanni abikaasa Paula lubas lipu hankimise enda peale võtta.

Hermannid ja Beermannid olid sugulased ning suhtlesid omavahel tihedasti - nii juhtuski, et lipu õmblemine sai just Emilie ülesandeks. Põltsamaalt Leihbergi siidipoest osteti sinist, musta ja valget siidi ning kooli õmblusmasinal sai lipp valmis õmmeldud.

EÜS-i lipp pühitseti Otepääl 4. juunil 1884. a. Kuna see oli esimene eestlaste seltsi lipp, sai temast peagi kõigi eestlaste jaoks oluline ehk rahvuslipp, Eesti riigi tekkides ka riigilipp. Nõukogude ajal oli lipp peidus ühe Vaimastvere talu korstnajalas ning praegu hoitakse teda Eesti Rahva Muuseumis.

Põltsamaal peetakse igal aastal Eesti lipu sünnipäeva, eriti suurelt - rongkäik-etendusega tähistatakse aga ümmargusemaid aastapäevi.