Võrtsjärve idaserv

Võrtsjärv on  270 km2. Keskmise veeseisu korral on veepinna kõrgus 34,6 m ü.m.p.,  keskmine sügavus 2,8 m ja suurim sügavus 6 m.  Rannu-Jõesuus saab alguse järve ainus väljavool - Suur-Emajõgi. Järve suurimad saared on Tondisaar ja Pähksaar.

RANNU
Rannu vasallilinnus rajati 13. sajandi keskpaiku liivi päritoluga Dolenite suguvõsa poolt. 

Rannu mõisapreili Barbara von Tiesenhauseni traagilisest armuloost on ainet saanud 
kirjanikud Aino Kallas, Maimu Berg ja Kati Murutar. Kindluse hävitasid Vene väed 

Liivi sõja ajal. Kaitse alla kuulub müüriga piiratud park, mida ääristavad endised mõisahooned
 ja kunagi linnust ümbritsenud tiik. 
Pargis asub 2006. a. sügisel paigaldatud Rannu lahingu mälestuskivi. 16.01.1919. a. 
Rannus toimunud Vabadussõja lahingut on täpsemalt kirjeldatud A. Kivikase romaanis 
„Nimed marmortahvlil" ning kujutatud samanimelises E. Nüganeni mängufilmis. 

Rannu Püha Martini kirik - Arhitektuurimälestis ehitati 15 sajandi algul. Omapärase 
ruudulähedase põhiplaaniga pikihoone võlvid hävisid 17. sajandi alguse sõdades. 
Suuremad ümberehitused toimusid aastail 1835 ja 1876. 

Kirikus on Baltimaade vanim kantsel (16. sajandist), Rootsi kuninga Karl XII kingitud 
kroonlühter aastast 1699 ja korjanduspakk aastast 1755. Neogooti stiilis altarisein 
valmistati 1890. a. Tartus L. Bandelier' töökojas, altarimaali "Kristus ristil" autor on 
R.J. v.z. Mühlen. Mälestustahvel Vabadussõjas langenuile avati 25. augustil 1991.
Kiriku 33 m kõrgune torn on heaks orientiiriks järvel seilajatele. 

Emajõe algusesse Tartu - Viljandi maantee ääres Kolga-Jaani ja Rannu valla piiril asuvale Rannu-Jõesuu puhkealale on ehitatud turistide tarbeks ökoloogilistest materjalidest (puit, puitlaast, savi, põhk) hoone - Võrtsjärve külastuskeskus. Ehitis on rajatud järve ümbritseva 7 valla koostöös ning kuulub Võrtsjärve Sihtasutusele

KAARLIJÄRVE
Kaarlijärve meierei

ESTOVER OÜ  visioon on arendada Eesti juustukultuuri, pakkudes rikkalikku valikut kodu- ja 

välismaiseid kvaliteetseid juustutooteid. Olla innovatiivne ning paindlik müüja nii Eesti kui Euroopa turul.

Estoveri tuleviku arengusuunad on seatud väärtuste pakkumisele, st et pakume lisaks oma tootevalikule ka toodete hingeelu tutvustavat poolt. Viimane hõlmab tootekoolitusi, juustu ajalugu, juustukultuuri, samuti juustu, kui asendamatu toiduaine kasutamist koos erinevate toitude ja ka jookidega.

Estover OÜ ajalugu ulatub 1992. aastasse, mil alustati juustutoodete hulgimüügiga. Tänaseks on ettevõttest saanud üks suurimaid piimatoodete hulgimüüjaid ja turustajaid Eestis, kes pakub lisaks turu suurimale juustuvalikule ka ricotta kohupiima, kodujuustu, võid ja pärmi. Ettevõte on Eesti juustuturu liider ca 40 % turuosaga.

Estoveri tuntumad kaubamärgid on Traditsiooniline Eesti Juust, Hollandi Leibjuust Originaal, Piimameister Otto, Vene juust ja Hiirte Juust ning Royal Blue. Lisaks oma toodetele tegeleb ettevõte ka importbrändide turustamisega, esindades Eestis maailmakuulsaid juustubrände Philadelphia, President, Bergader, Galbani jpt.

Oluline koht ettevõtte müügistrateegias on ekspordil, kus kodumaiseid piimatooteid müüakse Soome, Läti, Leedu, Norra, Itaalia ja Iisraeli turgudele.

Ettevõte on osa United Estover Groupist (UEG), kuhu lisaks Estoverile kuuluvad ka OÜ Estover Piimatööstus ja Eesti Juustu Tootmise OÜ. Ettevõte tugineb 100% Eesti kapitalil ja pakub täna tööd rohkem kui 200-le inimesele.

Rannu meierei (telefonitsi)

- juust, või, kohupiim

- töötajaid ca 100, kohalikud, Tartust, Otepäält, endine Rannu meierei, Estover ostis ära ca 15 a tagasi

- piim Eestist, lähiümbrusest

- Eesti juust aastast 1958, so tähistas 60 a juubelit, tehti täispiimast eri (tavaliselt 2,5%-lisest), 3 kuud laagerdumist

- enimmüüdud juustu tootja

- vene piir kinni, probleemid

- Itaaliale riccota, küpsetamiseks

- magusat kohupiima enam ei tee, vist 1 sort veel jäänud

- viilutamine! Inimesed  ei taha enam ühes tükis juustu.

- Rannu Ühistu Piimatööstus asutati 1911. aastal. Piima hakati aga selles töötlema alles 1925. aasta 1. aprillil ning sama aasta juulis tehti piimatööstuses juba eksportvõid. Enne Teist Maailmasõda tegutses Rannu piimatööstus edukalt võitootjana, eksportides enamiku toodangut välismaale, ennekõike Inglismaale. Või oli niivõrd kvaliteetne ja kõrgelt hinnatud, et pärjati mitmete riiklike auhindadega.

Esimene juustutegu tehti Rannus 1960. aasta juulis, vanas võitööstuses 2000-liitrises kohupiimavannis käsilõikurite abil. See oli Uglitši nimeline juust, mida tehti mõned teod ja viidi laagerduma ehitatavasse juustutööstuse keldrisse.

Rannu Juustutööstuses valmistatud Hollandi leibjuust on sedavõrd märkimisväärne juust sellepoolest, et selle juustu retsept on välja töötatud Eestis Rannus ning Hollandi leibjuustu kui toote nimi on tunduks saanud terves Eestis kui ühe suure kategooriana juustuturul.

- suurim konkurent Valio

*   *   *