Rõngu

RÕNGU PAGAR
51 970 490 Erle, müügijuht


- pakendamisteenus – topsidesse nagu leopoldi pall või must ploom šokolaadis. 
Teine variant – kilesse nagu ökokohuk või kamabatoon. Väiketootjatele abiks.
- töölisi ca 60, suurem osa kohalikud. Kuid ka võõrtööjõud – ukrainlased. Transporti ei paku. 
Kolm pagarit aegade algusest tööl.

- ehedamaitseline, ilma säilitusaineteta toodang. Kui vorsti sees on e-aine
(kulinaariatooted!), siis seda muidugi välja ei võta. Kodused
maitsed - „nagu vanaema tehtud" – maksapasteet - 94%
sealihast, porgand, pekk – tükiline, mitte vahtu klopitud.

- Tooraine eestimaine

- üle 300 toote. UUS: küpsisepuru!

- turustamine peamiselt Eestis,
kuid on ka neli klienti Soomes – kõik müüjad Eesti päritolu,
müüvad Soomes Eesti poodides. Eestis kulinaaria osa müüakse
Coop’is, erapoodides, Comarketis; kondiitritooteid Selveris,
Stockmannis,... Plaan hakata Läti poole vaatama.

- 2017 laieneti kõvasti - rajati
uus, 1400 ruutmeetrine hoone, 2,4 miljonit, Aitasid nii pank, PRIA,
kui Maaelu Edendamise Sihtasutus. 


- Erle lemmik: juustuküpsis –
õhuke, nagu laastuke, juustukrõpsu moodi. Valio juustust. Teine
lemmik: must ploom šokolaadis – eriti külmikust võetuna!

- Aastast 1996, abielupaar Jaanus
ja Kristel Peri, elavad 1 km kaugusel

- Masinaid on uuenenud kohas
rohkem, aga inimeste tööd need üle võtma ei kipu. Kui varem lõi
kõige vilunum käepaar kastitäie mune, 360 tükki, ilma
kollast-valget eraldamata katki poole tunniga, siis nüüd teeb
aparaat sama triki ära 5 minutiga.  


- Rõngu Pagari pakendid on
vaoshoitud. „Pole säilitusaineid!“, „Kodumaine tooraine!“
ning „Käsitöö!“ võiks loo autori arvates enamikele toodetele
julgelt peale kirjutada. Endale hästi teadaolevat tõde pole hakatud
ära kasutama.

Omanik: „Võib-olla see on ka
meie viga, et me ei kirjuta igale poole öko-öko-öko. Nii palju kui
inimesed järjest on meie toodetest teada saanud, nii on ostjaid ka
juurde tulnud.“



RÕNGU MAHLAD

- ASi Rõngu Mahl omanik Peeter Munitsõn 




- Ettevõtte ökosarja kuuluv metspohlanektar saavutas Põhjamaade suurimal
mahetoidumessil Nordic Organic Food Fair Rootsis Malmös (2017) 2. koha. Tartumaa mahla 

hääletasid kõrgele kohale sadu tooteid
proovinud messikülastajad. Esikoha sai Valgevene kasemahl. 








- Hea tulemus ei tulnud kogemata,
sest alates 2010. aastast, mil mahlatööstus rekonstrueeris PRIA
toetuse abil kogu tootmise ja nii-öelda õmbles nööbile pintsaku
külge, on kogu kollektiiv väga palju toodete arendamise nimel
pingutanud. Kõik maitsed on oma töötajate loodud ja innovatsiooni
veab eest tootmisjuht Heli Käsper, rääkis ettevõtte tegevjuht Anu
Annus. 


- Rõngu Mahlal on lausa 124 erinevat toodet. 


- «Kasutame päris metsamarju,» sõnas Annus. Marjad on pärit Eesti metsadest, 

aga ka Skandinaaviast sertifitseeritud ökopiirkondadest. Kultuurmahlad Euroopast –
Eestis ei ole marjatootjatele toetusi, kogused on väikesed. Apelsin
tuleb Brasiiliast.

- Jalg ukse vahel Saksamaale eksportimiseks (aga jalg on ukse vahel varem ka olnud)

 – kõik tahavad, et oleks odav, hea toode ilma rahata! Sakslastele hakkaks
minema mahlakontsentraat. Soome eksporditakse tavamahla - Toodavad
„tava” ja mahe-asju. KVALITEET!

- Tehasepood -20%

- Töötajaid 25, ca 10 kohalikku,ülejäänud mujalt. Võõrtöölisi ei ole, paljud on töötanud
20-25 a

- Annuse lemmiktooted: mustikamoos ilma suhkruta (magusaks teeb magus õun), 

tomatimahl, müügihitt murakamoos 

(murakas kleepub, marjade puhastamine käib käsitsi). 


- 1986 – Rõngu Tehas, 1988 – AS Rõngu Mahl

- 3-liitrine pakend – säilib avatuna 3 kuud, avamata vähemalt aasta.

- Annuse sõnul on firmale endiselt
kõige raskem lahendada dilemma: ostja tahab säilitusaineteta
toodet, ent tahab ka, et toode säiliks kaua. Suurte, kolmeliitriste
mahlade puhul on Rõngu Mahl leidnud pakendi, kuhu õhk ei pääse ja
mahl säilib pärast avamist mitu kuud. Klaastaaras tooted tuleb
lihtsalt kiiremini ära süüa või juua, selgitas ta.

-  Miks teeb mahlatootja nektarit,
aga ei paku täismahla? «Sajaprotsendilist jõhvika- või pohlamahla
pole lihtsalt võimalik juua, see on liiga kange. Täismahlad on aga
näiteks õuna-, tomati-, apelsini-, porgandi- või viinamarjamahl.
Kangemate marjade mahlade puhul tuleb otsida maitsetasakaalu
lahjendamise abil,” ütleb Annus.

- Ostja vajab harimist: morsisiirup
ja mahlakontsentraat on väga erinevad asjad. «Poodides müüdaval
siirupil ei ole tihti midagi pistmist mahlaga. See on lõhnastatud ja
värvitud suhkruvesi. Kontsentraat on aga 50 kraadi juures rõhu all
tehtav toode, kus säilivad kõik mineraalid ja vitamiinid. Kümnest
kilost marjadest saab ühe kilo kontsentraati.