Jõulud Tallinna vanalinnas

 JÕULUSÕIMED

Kooliõpilaste ja professionaalsete meistrite valmistatud jõulusõimed kaunistavad vanalinnas Vene, Munga, Apteegi, Kuninga ja Niguliste tänavatel kümnete kohvikute, poodide, hotellide, käsitöökode ning koolimajade aknaid. Päris suured sõimed leiab Raekoja platsist ja Peeter-Pauli kiriku hoovist. 

Juba traditsiooniks kujunenud jõulusõimede väljapanek toimub Vanalinna Hariduskolleegiumi, Maarjamaa haridusseltsi ja Miikaeli Ühenduse eestvedamisel. 

Stseeni, milles sõimes magava lapsukese ümber on kogunenud Maarja ja Joosep, karjased ning kindlasti ka mõned koduloomad (talled, eesel jne), tunneme me „jõulusõime" nime all. Väidetavalt on jõulusõimede tegemise komme alguse saanud keskaegselt pühakult Assisi Franciscuselt, kes 1223. aastal kujundas esimese jõulusõime eesmärgiga tuletada inimestele meelde jõulupühade usulist tähendust. Franciscus lavastas selle stseeni inimestega, hiljem tekkis komme kasutada jõulusõimede kujundamisel nukkusid.

12. sajandil elanud Püha Franciscus tundis pärimuse järgi eriti suurt armastust Jeesuse inimsuse vastu ja tema soov oli, et jõulusõimed, mis tol ajal olid peamiselt kirikutes, toodaks sinna, kuhu nad tegelikult kuuluvad – kodudesse. Sellest ajast peale levis see komme eriti tänu frantsisklaste ordule kiiresti üle terve Euroopa – Püha Perekond pidi olema igas kodus, et inimesed õpiksid rohkem pühitsema oma pereelu ja avastama, et pereelu ei ole ainult maapealne ja inimlik asi, vaid midagi, mida Jumal õnnistab ja mis on pühitsetav. See traditsioon on tänapäevani elav, küll rohkem katoliiklikes maades, kus sakraalkunsti realism on olnud tähtsam kui idakirikus.

Näiteks on väga tuntud Itaalia jõulusõimed, eriti Napoli koolkond – nad ehitavad sõime ümber terve küla, mis ei vasta küll täpselt ajaloole, sest me ei tea, kui kaugel oli külast see koht, kus Issand sündis, aga igal juhul on Jeesuslaps ümbritsetud igat sorti ametimeestest, kes kõik toovad talle kingituseks oma toodangut. Seal ei ole mitte ainult karjased, vaid ka pagarid, käsitöölised jt inimesed, kellest Piibel ei räägi ja kes ei pruukinud tolleaegses Petlemmas üldse tegutseda, tänapäeval võiks nende hulgas olla ka näiteks arvutitootjaid jmt ametimehi.

 Hispaanias ja Prantsusmaal aga armastatakse teha väga suuri jõulusõimi. Mäletan, et Pariisi linnavalitsuse ees oli igal aastal tohutu suur jõulusõim, mida inimesed, eriti muidugi lapsed, imetlemas käisid. Sinna oli tehtud terve maailm, maastik jõgede, mägede ja orgudega jne. 

Poola traditsioon on aga Lääne-Euroopast üsna erinev. Nad ei kujunda küla, vaid Jeesus sünnib hoopis lossis. Selle vaimne tähendus on, et Kristus on kuningas, sest nagu pühakiri ütleb – Jeesuse ees põlvitavad kõik inglid ja inimesed ja kogu loodu.

http://www.vhk.ee/uudised/joulusoimede-traditsioon-meil-ja-mujal/

Pikk tänav, Draakoni galeriist Vaimu tänavani, muutub jõuluperioodil tõeliseks vabaõhu kunstigaleriiks.

maailma esimene avalik jõulukuusk seati 1441. aastal üles just Tallinna Raekoja platsile.

Tänavu (2020) täitub kogu Tallinn, eriti aga vanalinn ligi saja erilise valguslahendusega, millest kõige südamlikumad  saavad olema neli hiigelsuurt jõululaternat, mis avanevad järgemööda igal advendil. Jõululaterna sisse saab ise pugeda ja tunda jõuluvalguste enda ümber ja sees. Jõululaternaid tasub otsida Raekoja platsilt, Musumäelt, Toompargist.

Põnevad on elusuuruses pildiraamid, mis liiguvad mööda vanalinna ja on ideaalsed Instagrami kohad, kõigi raamide elusaks taustaks on mingi Tallinnale iseloomulik koht. Kuidas oleks poseerida koos Pika Hermanniga?

Valgustuse saavad kõik keskaegsed vanalinna suubuvad väravakaared. Sooja valguslahendusega vanalinna tornid Paks Margareeta, Kiek in de Kök, Neitsitorn, Pikk Hermann ja suur osa iidset linnamüüri justkui sosistavad möödakäijale kõrva oma ja sajandeid vana lugu.

Valguskaunistused katavad nii puid kui purskkaeve, nii parke kui väljakuid. Vanalinnas ringi jalutades võib sattuda ka väikestesse valgustatud salaõuedesse või tundelistele tänavatele.

Üks uhkemaid ja fantaasiarikkamaid installatsioone on Vabaduse väljaku hiiglaslik valgust purskav purskkaev, mis vormub osade kaupa tervikuks alles neljandaks advendiks.

Otepää

• Talvepealinn (aastast 1996, 21. dets - 20. märts)
• Rahvusvaheline Euroopa saunamaraton
• Karu pead meenutav linnamägi
• Linnuse varemed Linnamäel - 13 saj, Eesti esimene telliskiviehitis
• Paikneb Eesti linnadest kõige kõrgemal, 152 m
• Elanikke 2000
• Murdmaasuusatmise MK etapid on toimunud 14 x 8esimene 1999, viimane 2017)
  
• 4. juunil 1884 õnnistati Otepää kirikla saalis sisse esimene Eesti lipp. Seetõttu on kiriku juures Eesti lipu tuba ja Eesti lipu õnnistamise mälestustahvel. Kiriku lähedal asub ka Jakob Hurda mälestussammas.
• Kesk- ja lipuväljak: Bruno Kadaku 400 kg pronkskaru, võimalikult elutruu; kaklused - idee-teostus-vallavalitsus

13. oktoobril 1919 asutas siseminister Nuustaku alevi.

"Vanade eestlaste ajaloo järele asunud vanasti praeguse Nuustaku alevi kohal eesti linn "Otepää". Kui saksa raudrüütlid eestlased äravõitsid purustati ära ka Otepää linn, ja pärast poole kasvanud sinna kohale pähklimets. Vanakirjade järele elanud seal siis keegi Nuustaku Rein, kes, kui pähklid valmis saanud iga aasta ühel teatud päeval kõik ümbruskonna teomehed kokku käsutanud pähklate kogumiseks, mis siis mõisa viidi. Sellest pähkli päevast tulnud saksakeelne nimetus Nusstag, millest Vene ajal Nustago saanud.

Et aga Nustago, mida eestlased Nuustakuks kutsuvad, muistset kurba orja aega meeletuletab, kuna aga "Otepää" selle vastu endist kuldset minevikku mälestab, otsustas Nuustaku alevivolikogu omal koosolekul 13 augustil s. a. [1922] Nuustaku alevi nimetust ümber muuta "Otepää" aleviks, silmas pidades, et seal, alevi kiire edenemise tõttu, edespidi jälle "Otepää linn" saab asuma."^[

• 4. oktoobril 1922 nimetas Vabariigi Valitsus Nuustaku alevi ümber Otepää aleviks 

Elva

•  Elanikke 5600
• Elva - rootsi k 11  - tunnuslause "Hoiame üksteist!"
• Nime päritolu: elevil, helves. Või - Rootsi päritolu aluseks olevat sõna elva, mis tähendab 'üksteist', kuna Meeri mõisnik O. Seydlitz ehitas Arbi järve ümbrusse 19. sajandi lõpul üksteist suvilat, mille ümber kujunes hiljem linn. Teine seletus on gruusia sõna, mis tähendab äikest, kuna Tartu-Riia raudteed olevat ehitanud gruusia töölised.
• Puhke- ja suvituslinn. Seda on soodustanud linna piiresse jäävad veekogud: Verevi ja Arbi järv, samuti linna läbiv Elva jõgi. Linna piiril paiknevad Vaikne järv ning Pulga oja paisjärv. 1937. aastal registreeriti suvitajaid 12 välisriigist
• Elva linna lipp koosneb valgest ja taevasinisest värvilaiust. Vapil on kujutatud mändi, künkaid ning kaht lainet, mis sümboliseerivad mõlemat Elva järve (Verevi ja Arbi).
• Elva tunnusmuusika on fraas Aleksander Lätte laulust "Kuldrannake", mille sõnad kirjutas Elva kandist pärit luuletaja Ado Reinvald. 1999. aastal korraldatud Elva tunnuslause konkursi võitis "Tule ja naudi!". 2008. aastal valiti tunnuslauseks "Hoiame üksteist!"
• Elvas on elanud rida Eesti kirjanikke, näiteks Aino Kallas, Hugo Raudsepp,  Keiti Vilms ja praegu Ain Kaalep, sealt on pärit lauljad Kerli Kõiv ning Luisa Värk. Rallimees Martin Järveoja. Alates 2006. aastast toimub Elvas Eesti Hip Hop Festival.

Elva kandideerib 2021. aasta Euroopa Spordilinna tiitlile, mida annab välja Euroopa komisjoni partnerina tegutsev mittetulundusühing ACES Europe. Euroopa Spordilinna tiitlit on Eestis varasemalt kandnud 2020. aastal Kuressaare.

Elva keskväljaku ehk linnasüdame ideekonkursi võidutööks valiti kontseptsioon nimega „Sõstrapõõsaste vahel“. Autorite kandvaks mõtteks ideelahenduse „Sõstrapõõsaste vahel“ loomisel oli pakkuda äratundmisrõõmu ja lapsepõlvemälestuste taasleidmist. Külastaja leiab end aedlinna turvalisest miljööst, justkui saabuks külla vanaema juurde. Uuendatud linnaruum on väikelinlikult tihe, kasutatud on vanaema aiast tuttavaid taimi nagu sõstrapõõsad, kirsid ja kõrrelised. Hubased meeleoluelemendid nagu võrkkiiged, romantilised pingid ja madalad pargivalgustid on modernses võtmes äratuntavad vanad. 
Keskväljakuga seoti Arbi järve äärne puhkeala, kuhu rajati platvorm ning mida ühendab linna keskväljakuga mõtteline erinevate funktsioonidega (lamamistoolide ja päikesevarjudega päevitusala, ranna- ja kohvikumajake, võrkkiikede, lauatennise, õuemale ja mudilaste mänguala) sisustatud kiir.

Huvitav on, et Elva ühel tähtsaimal ühendusteel raudteejaama ja Uderna endise postijaama vahel (tänane Kesk tänav), ei ole keskväljakut mitte kunagi asunud. Nii liikus sotsiaalne ja vaimuelukeskus tänava ühest otsast teise. Keskväljaku puudumine on pannud ka jõulukuuse rändama raudteejaama esiselt väljakult kultuurikeskuse kõrval asunud parklasse ja tagasi. Tänaseks on elvalased kokku leppinud uue linnasüdame asukoha, milleks on vastvalminud Elva keskväljak koos kaasajastatud linnasüdamega.

2002. a. septembris tähistab Elva 114 aasta möödumist siinse raudteeasula tekkest. (1888)

Sajandi eest oli praegustel Elva linna aladel ei rohkem ega vähem kui seitse elamut. Osa neist oli ehitatud tolle aja kohta suure liiklussoone Tartu—Riia postimaantee äärde, mõni keset vähekäidavat metsa. Postijaam, kõrts ja pood — nood käisid ikka suurteega seotud meluga kokku, kuid ei mõjutanud vähemalgi määral soise padriku muutumist asulaks. See on ootusvastane, aga Elva ei hakanud kasvama nende hoonete ümber, ehkki seal oli kõrgem ja lagedam maa. Tänaseni on Elva .”eelajaloolistest aegadest" säilinud vaid kunagine Uderna kõrtsihoone ( Puiestee. 1), mis ehitati 1796. a. Majad hakkasid kerkima hoopis tollest paigast põhja-, lõuna- ja läänepool. 

Tartu—Riia raudtee ehitamisega 1886.-1889. a. hakkas tollesse  mahajäetud nurka üsna äkki tulema elu. Kuna vene kroonu 25 km järel Tartust oli kavatsenud jaama, sattus selle asukoht just keset raba. Jõgi, mille lähedusse uus raudteejaam rajati, kandis Elva nime, ja üsna arusaadav, et ka jaamale anti jõe nimi. Raudtee ehitamine ja Elva jaam pani aluse siinse alevi tekkimisele. Siinse asustuse vastu hakkas huvi tundma Tartu jõukam kodanlus kui ka haritlaspere, kes siinses kaunis looduses avastas soodsaid, mugavaid suvitamisvõimalusi. 

Kuigi raudtee ja sellele uute juurdepääsuteede rajamine ei olnud kuivatanud endisi soid ja rabasid, leidus siin ometi üksikut kõrgendikku, kuhu võis vähemalt suveks kinnitada kanda. Selliseks kohaks osutus kõrge männik Väikejärve (Arbi järv) ja Verevi järve vahel, kuiv, kaunite vaadetega mets, mis kuulus Meeri mõisale. Viimase omanik von Seydiitz lasi sinna juba läinud sajandi 90-ndate aastate alul ehitada üle kümne ühetüübilise suvila, mis siitpeale igal aastal kihas lõbusaist võõrkeelseist ,,suvisakstest". 

1920. aastaks oli asulas juba ligemale tuhat elanikku, siin oli paarsada maja. Kolm aastat hiljem anti Elvale alevi õigused. 

Kolmekümnendate aastate lõpuks ulatus elanike arv kahe tuhandeni esimest korda ületati 2000 piir 1931. aastal), samapalju loendati suveks siia sõitnud ,,patisaksu". Neid polnud ainuüksi Virust ja Võrust, vaid ka Saarest ja Soomest: registreerimislehti sirvides satume Soomest, Rootsist, Taanist, Saksamaalt, Inglismaalt tulnute nimedele. 

 Veidi üle kolme aasta peremehetsesid Elvas hitlerlased. Seda sünget aega meenutab fašismiohvrite hukkamiskoht Illipalus, elvalasi oli Tartus Lemmatsi tankitõrje kraavis hukatute hulgas. Kui augustis 1944 kuulutas suurtükikanonaad lähenevat vabastamist, ajasid hitlerlased Elva ja linna ümbruse elanikud kodudest välja. Sakslased püüdsid strateegiliselt tähtsat Eestit iga hinna eest enda käes hoida. Paljukiidetud kindlus Narva jõel ei pidanud vastu, Nõukogude armee üksused tungisid ka Kagu-Eestis hoogsalt peale. Hitlerlikud kindralid üritasid Lõuna-Eestis Valga ja Tartu tugipunktile toetudes uut kaitseliini luua, selleks tuli Tartu—Valga raudteed enda käes hoida. Kui punaarmeelastel õnnestus hõivata Peedu ja Vapramäe jaama vaheline raudteelõik, paiskasid hitlerlased Elva juurde suurel hulgal lahingumasinaid, et anda pealetungijaile tugev hoop ning lüüa nad Elva linna ja Tartu—Valga raudtee juurest tagasi. 24. augustil 1944 puhkes Elva lähistel äge lahing. Kaotusi arvestamata pressisid saksa tankid meeleheitlikult peale. Et innustada oma võitlejaid, asus kaitseliinile ka Nõukogude relvajõudude 189. laskurdiviisi komandör kindralmajor Pavel Potapov. Kindral langes, kuid fašistid löödi tagasi. Lahinguväljale ligemale 40 purustatud soomusmasinat jätnud hitlerlased taandusid ja 25. augusti hommikul vabastasid Nõukogude armee üksused Elva linna. Hulk hooneid oli hävinud, saanud kannatada, elanike arv oli vähenenud poole võrra. Kui elvalased olid sõjapaost tagasi tulnud, oli linnas ajakirjanduse andmeil ligikaudu 1000 elanikku. 

Kuna Tartu on lähedal, ei hakanud Elva tühjenema nagu näiteks Mõisaküla, küll aga tugevnes kallak muutuda ülikoolilinna ,,magamistoaks": elvalasi hommikul Tartu asutustesse-ettevõtetesse tööle ja õhtul koju vedavad rongid olid puupüsti täis. Üha vähem oli noori, kes pärast õpinguid kodulinna tagasi pöördusid. 

Tasapisi hakkas taastuma suvituslinna laad. Sõjajärgsetel pingelistel aastatel olid suvitajad Elva tänavapildist peaaegu kadunud. Viiekümnendate aastate keskel aga hakkas üha rohkem Peterburi ja Moskva elanikke veetma oma suvepuhkust looduskauni Elva osoonirikastes metsades. Suvituslinnaks tunnistati Elva 1965. a. Kuid paraku ei saa me praegugi öelda, et kõik sellega seotud probleemid on lahenduse leidnud. Milliseks kujunes Elva edasi? On lisandunud mitu individuaalelamute linnaosa (Moonusel, Mahlamäel, Kulbilohus, Peedumäel). Linnaga on kokku kasvanud endise Elva sovhoosi keskus Käärdi alevik ( praegu Rõngu valla osa ). Üle pika aja sai linn tänapäevase suurelamu, uues koolihoones on ka spordikoolil korralikud töötingimused.

Tänapäeval on üha olulisemad vaba aja veetmise võimalused. Kunstikollektiivid olid viiekümnendatel aastatel veel nõus esinema pärast sajandivahetust ehitatud ,,pritsimajas". Nüüd on elvalased käinud koos endises kinomajas ja praeguses kultuurikeskuses “Sinilind”, mis 1986. a. parima ehitusobjekti konkurss-ülevaatusel sai III preemia. Kahjuks ei saanudki valmis uus kultuurihoone, kus plaanide järgi 500 elvalast võisid kaasa elada lähedalt ja kaugelt tulnud kunstiinimeste etteastetele. See uhkelt alustatud võimas hoone seisab praegu Arbi järve kaldal, tuuled lõõtsumas tumedates aknaaukudes. "Tondiloss" missugune! Elva teevad Elvaks ta kuulsad männimetsad. Et neid hoida, on linn võtnud enda alla suurema maa-ala kui mõni teine sama elanike arvuga asula. Elva linna territoorium on ca 10 ruutkilomeetrit.

Mõniste

• Mõniste Talurahvamuuseum - vanim vabaõhumuuseum (1948). Muuseumipood on taastatud 1926. aastal valminud Mõniste Tarvitajate Ühistu kaupluse eeskujul.
• Mõniste piirkond rahvasuus - Mehkamaa
• Mõniste karud: skulptuur on valatud betoonist, kujutades nelja kännul turnivat karu; asetatud 4-nurksele betoonpostamendile, millel aastaarv 1953.
• Mõniste park (karude taga) on üks vanemaid ja liigirikkamaid mõisaparke Võrumaal. Park kujundati nüüdseks hävinud mõisahoone ümber. See on märkimisväärne oma liigirohkuse poolest. Põlispuudest kasvavad siin kuused, tammed, pärnad ja arukased. Haruldasematest liikidest on siin esindatud harilik kikkapuu, mandžuuria pähklipuu, roheline ebatsuuga jne.
  Üks kolmest tänaseni säilinud stalinistlikust teeskulptuurist, mis on oma algsel asukohal.
• Metsavenna talu Vastse-Roosa külas. Külas ca 30 inimest; Metsavenna taluna rajatud 1999. Vaidva jõele on paisutatud veskijärv. Siin asus Vastse-Roosa mõisa süda.  Tumepunane - end koolimaja, 1936. 
  Eesti-Läti kalmistu.
  Tänase Vastse-Roosa alale jäi vanasti Borodino küla. Sinna rajatud Vargamäe talus toimusid 2017–2018 filmi "Tõde ja õigus" võtted.

METSAVENNAD
Enne ja pärast II MS pögenes Eestis vöörvöimu repressioonide eest metsadesse tuhandeid mehi. Põhjusi oli mitmeid – kardeti nõukogude või saksa armeesse mobiliseerimist,
                   -  jöukamad talunikud pelgasid Siberisse küüditamist.
                   - vabatahtlikult vöi sundkorras saksa söjaväes teeninud mehed pagesid arreteerimise eest; Paljudel metsa pögenenutel säilis mitmeid aastaid lootus Eesti Vabariigi peatseks taastamiseks välisriikide abil.

Kõrgemasse metsa ehitati maa-alused punkrid, kus sai aastaringi elada. Mehi, kes sellise elu olid sunnitud valima nimetati metsavendadeks. Nõukogude repressiooniorganid pidasid metsavendadele halastamatut jahti. Suur osa metsa peitunud meestest tapeti vöi saadeti pärast tabamist Siberisse. Viimased pöhjamaade robinsonid tulid vabatahtlikult metsast välja alles seitsmekümnendate aastate alguses.

Meelis Möttuse isa Harry Möttus (1921-1991) hakkas metsavennaks juba 1940. aastal. Et Harryl veresüüd polnud, tuli ta vabatahlikult metsast välja 1954. aastal. Just siis pääsesid Stalini surma järgse amnestiaga Siberist koju tagasi esimesed küüditatud.

“Isa rääkis mulle ja vendadele oma metsavennaelust vähe,” meenutab Meelis, kes teadis kogu lapsepölve oma isa raskest saatusest. “Kolmkümmend aastat tagasi olin koolipoisina isaga metsas puid tegemas ja siis ta avaldas mulle ühe suure saladuse, mida hoidsin kaua vaid enese teada,” pajatab Meelis. Nimelt peitis isa enne metsast välja tulekut oma püstolkuulipilduja koolimaja pööningule, korstna körvale pöranda alla. Eesti Vabariigi 75. aastapäevaks 1993. aastal avas Meelis Möttus kodukülas isa mälestuseks Metsavenna poe, mis tegutseb tänaseni. Eesti Vabariigi 80. juubeli päeval organiseeris ta poe ees päikese töusu ajal lippude önnistamise. Siis julges Meelis ka relva peidikust välja tuua. PPS muudeti kasutuskölbmatuks ja anti Möniste muuseumile, kus seda praegugi vöimalik vaadata on.

Harry Möttuse vend Max pögenes 1944. aastal Eestist ja sattus elama Austraaliasse. Pool sajandit hiljem, 1994. aastal soovis ratastooli aheldatud haige vana mees tulla koju surema. Meelis lendas talle järele ja töi Maxi Eestisse. Möni nädal pärast kodumaale naasmist Maxi tervis enam vastu ei pidanud ja mees suri. Onu jättis oma säästud Meelisele ja palus selle rahaga teha midagi Eestile kasulikku.

“Leidsin, et minu eesmärk peaks olema seal ääremaal elu hoidmine ja Eesti iseseisvusse uskunud töeliste metsavendade mälestuse jäädvustamine,” sönastab metsavenna poeg oma missiooni. Onu Maxi päranduse paigutas Meelis oma ettevötetesse, mis tänaseni tööpuuduse paines olevate Löuna-Eesti külade inimestele tööd annavad. Meelis Möttus on 250 lehmaga OÜ Löunapiim suuromanik. Talle kuulub lisaks loomadele ja lautadele veel saekaater Mönistes. Pöhitoode on klaasikastid suurkontsernile Saint-Gobain. Meelis on tööandja 35 kohalikule inimesele Mönistes, Sarus, Vastse-Roosas ja Tiitsal.

“Kui suudan ettevötlusega piisavalt raha teenida, siis rajan Vastse-Roosasse Vaidva jöel asuvale saarele punkermuuseumi,” unistab emotsionaalse olekuga ettevötja. Muuseumisse hakkab Möttuse kujutlustes pääsema vaid päikeseloojangust päikesetöusuni, et aduda ohtu ja salapära. Saarele viib paadimees, kellele tuleb pileti ulatamise asemel öelda öige parool. Punkermuuseumi eksponaadid on suurelt jaolt juba olemas – köik originaalid ja metsavendlusega seotud.

Igal aastal külastab Metsavenna talu üle ca 10 000 inimest. Lisaks veel sajad registreerumata huvilised, kes käivad lihtsalt uudistamas peaaegu, et iga päev. Ilma erilise reklaamita on Vastse-Roosa populaarseks saanud ka pensionäride hulgas, kes käivad meenutamas söjajärgset aega, mil nad ise veel noored olid. Metsavenna talu on populariseerida aidanud ka Meelise vennad Vahur ja Kaupo. Vahur on kaasas käinud turismimessidel.

Aastatel 2000-2003 kevadel korraldati Metsavenna talus Metsavenna päevad. Külastajad viidi punkritesse, näidati relvi, üles oli pandud temaatiline näitus. Kohaliku rahvateatri trupi abil näidati NKVD üksuse haarangut punkrile, provokaatori tegutsemist, metsavandade arreteerimist ja ülekuulamist ning pögenemist. Plaanis on tulevikus uuesti taastada Metsavenna päevade korraldamine kui selleks avaneb uus võimalus

Itaalia Võrus

 EESTLANE / ITAALLANE

• Piazza - väljak / ruut (piazza maggiore - peaväljak ; piazza del popolo... )
• Piazza Venezia - Rooma tuksuv süda, kust algavad kaks tähtsamat teed (Via del Corso, Via dei Fori Imperiali).
• Kõik teed viivad Rooma - Rooma teedeehitusele pani alusa keiser Augustus aastal 27 eKr, tahtis parandada ühendust sadamalinna Riminiga (Rimini ja tagasi), teedeehitus oli juba siis kallis, "kuldne verstapost" keset Roomat. Uskus siiralt, et Rooma ongi maailma keskpunkt. Kui roomlased hakkasid valmistama antiikmaailma esimesi kaarte, oligi nendel Rooma kõige keskel. Tänane tähendus - mistahes teid ja vahendeid kasytades eesmärgini - tuli aga 19. saj, kui Roomas algasid väljakaevamised ja "igavese linna" hiilgus hakkas oma säraga kokku meelitama rahvast üle terve maailma. Lääne kultuuriruumi häll.
• Foorum - ladina k turuplats. Hiljem linna poliitiline ja ärikeskus + kohtu asupaik. Eriti kuulus - Rooma foorum
• ERINEV RUUMIKASUTUS: sisemine/väline; avatud/suletud. 
• sisemine-välimine: eestlased veedavad suurema osa oma elust siseruumides, itaallased väljas. Kus eestlased kokku saavad? Korterid, töökohad, baarid. Itaallased - tänavad, väljakud. Itaalias tõstavad naised tooli toaukse kõrvale tänavale ja ajavad sealt oma ukse kõrval istuva naabrinaisega juttu (käed ikka käivad). Mehed kohtuvad väljakul. Väljak ol linna ajalooline, halduslik, ühiskondlik kese. Seal ei kohtuta mitte selleks, et kuskile edasi minna - väljakul veedetaksegi terveid päevi, õhtuid ja öid.
• individuaalne ruum (bussis; puudutamised vestluse käigus).
• avatud / suletud - maastik. Hajaküla / küla tihedalt väljaku ümber. Kõige avatum maastik -mets- seda itaalias pole, kardab. Avatud-suletud ühiskond: hierarhia / kõik on võimalik. Itaalia- kõik on struktueeritud, kindlad reeglid...

"Armastus saab toitu vaid armastusest."

"Me ei söö slleks, et elada, me elame selleks, et süüa"

PITSA:

• Sünnikohaks loetakse Napolit, kuigi tunti juba Vanas Kreekas.
• Kui Itaalia kuninganna Margarethe 1889 Napolit külastas, serveeriti talle lipuvärvides pitsat - tomat, mozarella, basiilik - pitsa Margaretha
• Napoli pitsale esitatavad nõuded (4 lk! - peab olema ringikujuline, kuni 35 cm läbimõõt; mitte paksem kui o,3 cm keskosas; äär võib olla kuni 2 cm; tekstuur peab olema pehme, elastne ja kokkumurtav; tainast tohib rullida vaid käsitsi, vaid puudega köetav ahi, ahju temperatuur 485; tainas peab kerkima vähemalt 6 tundi; 
• Itaalias serveeritakse lahti lõikamata (restoranides), süüakse noa ja kahvliga. 
• Itaalias ei sööda pitsat kunagi lõunasöögiks
• Kaja Pitsa Tallinnas valiti sept 2020 Euroopa 50 parima pitsakoha hulka väljaspool Itaaliat. Inglismaalt on topis 7, Prantsusmaalt 6, Hispaaniast 5 pitsakohta. www.50toppizza.it

OLIIVID

• oliiviõli - nii toiduaine- kui kosmeetikatööstus. Martinis Itaalia vermut ja vahuvein) ka oliivid!
• Vahemere piirkonnas kasvab maailma 800-st miljonist oliivipuust ca 93 %
• igihaljas puu, võib kasvada kuni 2000 a vanuseks
• oliivioks - rahu sümbol - Noa laeva naasnud tuvil noka vahel oliivioks
• oliiviõli - tuntud juba 7000 aastat
• maailma ajaloos tuntud kui ühed vanimad ja tervislikumad viljad
• Lähis-Idas räägitakse, kuidas Aadam kannatas valu käes, palvetas Jumala poole, taevast laskus alla Gabriel koos oliivipuuga, käskis Aadamal istutada, viljad korjata, õli pressida - see aitab kõige vastu! Sealkandis juuakse sageli tänini enne hommikusööki pool klaasi oliiviõli, et organism oleks hästi õlitatud!
• 75% õlist moodustab oleiinhape - alandab vere kolesteroolisisaldust, toetab luude ja luuüdi teket, tasakaalustab seedimist, lõhustab rasvu raku sisemuses (kaalu langet)
• vask, raud, A ja E vitamiinid, valuvaigistav, vähki ennetav,...

MAKARONID

• üldnimetus on pasta. Pasta itaalia keeles tähendab tainast. Nuudlitaignast valmistatud tooted erinevad peamiselt kuju poolest.
• Eri kujuga pastatooted läksid moodi pärast Itaalia riigi ühendamist 1870 ja siis läks moodi ka Vahemere dieet. Pastasorte on ainuüksi Itaalias üle 300 (kuju / milline jahu)
• pastasortide loetelu https://et.wikipedia.org/wiki/Pasta

VALIO ja FORTE

• Võru Valio toodab kuus üle 2600 tonni Forte juustu (200 kg iga elaniku kohta), mis suuremas osas läheb ekspordiks - Itaaliasse, kõva juustu sünnimaale!
• Forte lugu algas aastal 2000, kui väärika ajalooga Itaalia perefirma Saviola otsustas hakata oma turu jaoks Võrus itaaliapärast juustu tootma. Põhjus: eesti piima hea kvaliteet. Proovipartiid tehti ajalooliste, 1930ndatest pärit vaskkateldega, mis spetsiaalselt Itaaliast kohale toodi. 
• Parmast Võrru

ITAALIA SILD JA KANAL

 Eesmärgil kiirendada ja lühendada (vee)voolu ning vältida Võrusoo linnaosa üleujutusohtu (mitu aastat järjest olid olnud suured üleujutused), kaevati 1933.-34.a Vagulast Kirumpää poole Liitval nn itaalia kanal (1,2 km pikk). Sellega alandati Tamula ja Vagula järvede veetasemeid 1 meetri võrra ning see põhjustas Vahejõe järk-järgulise kinnikasvamise. (foto: Ajapaik) Sealsamas olevat metsa nimetati Itaalia metsaks.

• Vanasti oli Itaalia sild, nüüd on Sixten Sild. 
• Itaalia ja sillaga veel teinegi mõtteseos - legendi järgi keelte kaunidusvõistlus, võitis itaalia keel, teiseks jäi eesti keel !"Sõida tasa üle silla" - veel ilusam võru keeles "Sõida hillä üle silla"
• Ämber läks ümber / Mehed, õlu on otsas!

RELIGIOON

• 88% katoliiklased e roomakatoliiklased (1,3 miljardit maailmas)
• pappas - paavst - isa (Francescus)
• Eestis peab usku elutähtsaks vaid 14%. Pooled ei kuulu ühegi kiriku alla, ülejäänud pool jguneb 90 usulahu vahel, sh Lilla leegi hoidjate vennaskond (48) ja rõõmsa teaduse liikumine (1) 
• https://www.postimees.ee/1218764/eestis-on-90-usuvoolu-lilla-leegi-hoidjad-kopimistid-tulekummardajad

SEMU KAUBAMAJA

• Meelis Munski, mitu omanikuvahetust, 2013 - Colonna Capital grup, Pan-Estonian OÜ

PANGANDUS

• Panganduse ajalugu ulatub 7. saj e. Kr, Babüloonias olid olemas liigkasuvõtjad ja rahatähed.
• Vanas Kreekas olid olemas rahavahetajad inimesed, kes vahetasid münte ja võtsid ka raha hoiule.
• Vanas Roomas jagunesid need kaks ametit kahe erineva inimese vahel. Esimesed vahetasid münte, teised kogusid- hoiustasid raha ja andsid laene. 
• Keskajal - väga palju erinvaid münte ringluses, mida oli vaja vahetada, et teha kaubatehinguid. Sellest ajast pärineb ka itaaliakeelne sõna pank - koht, kus istusid müntide vahetajad. Banco = istepink või lett. 
• Võru Pangahoone 1938, esindustraditsionalism
• 
  

7 JÄRVE

• Tamula: 231 ha, suurim sügavus 7,5 ha, 69 m merepinnast.
• Lago di Varese - 15 km2, suurim sügavus 26 m. 238 m merepinnast
• Varese järv - koos Lugano, Maggiore jt-ga tuntud kui Varese provintsi 7 järve. 

STEDINGU MAJA

• apteek - kreeka keelest "ära+paigutama" - ära tuli paigutada... vein! Stedingu majas veiniõhtud, ka Itaalia veini omad...
• Vana-Roomas tähistati sõnaga apothēca maja ülakorrusel paiknevat ruumi, kus hoiti veini ja mis erines veinikeldrist (ld cella vinaria), kuigi vahel kasutati seda sõna just veinikeldri tähenduses.
• Šampus - Prants. Prosecco (ka viinamarjasordi nimi) - Itaalia, kuid ka ainult Kirde-Itaaliast (Veneetsia?!) Asti - Loode-Itaaliast. Kui gaasisisisaldus on 1-2,5 atm - frizzante. Kui 3,5 ja rohkem atm - spumante. Spumante mull on peenem, pikem ja seega parem, kvaliteetsem, vahutab kauem.
• Põhja-Itaalia tuntumad veinid: Barolo, Barbaresco, Barbera, Chianti, Soave, Berber ja loomulikult viimastel aastatel kuulsuse staatusesse tõusnud Prosecco.

MUUSIKA

Rahvapilliks mandoliin, kuid Itaalias leiutatud klavessiin ja fagott.

Vivaldi, Verdi, Paganini, Rossini, Puccini, 

Maria Callas, Luciano Pavarotti, Enrico Caruso, Andrea Bocelli

Adriano Celentano, Toto Cutungno

Sanremo (sadamalinn Nizza , Monaco lähedal), aluluvõistlua al 1951, on peetud eurovisiooni otseseks eeskujuks, Itaaliat esindab alati San Remos võitnud lugu

Jätke võtmed väljapoole, A. Veski

Ei ole ma veel selles eas, T. Varik

Lõppenud on päevad

Pardike ja moon

Ütle millal tuled sa

La Scala - avati 1778, fassaad tagasihoidlik, interjöör luksuslik, 2000 kohta

Linda, vaim - Verdi Nabucco Pulga Jaan

https://www.youtube.com/watch?v=4k8zSQimlp4

https://youtu.be/4k8zSQimlp4

ITAALIA MUINASJUTT

"Miks meriveri on soolane"

"Konnade retk"

https://arhiiv.err.ee/vaata/unejutt-unejutt-itaalia-muinasjutud-miks-merivesi-on-soolane-konnade-retk

Pärnu

• Lonely Planet valis Pärnu 2018. aastal TOP10 külastamist vääriva vähetuntud rannalinna hulka maailmas. Tegemist on Eesti suurema ja ilusama rannaga. Tänu oma soojale ja madalale veele sobib see hästi lastega peredele, pika jalutuskäigu järel jõuab aga ka sügavamasse vette, kus saab ujuda ning vesi jahedam. Sellised tingimused on head ka alustavatele surfaritele. Seetõttu peetakse Pärnu randa üheks Skandinaavia parimaks kohaks, kus alustada surfamisega.
• 2019. aastal valiti Pärnu Euroopa Komisjoni poolt ellukutsutud sihtkohtade konkursil EDEN - European Destinations of Excellence -  Eesti parimaks heaolu- ja terviseturismi sihtkohaks Üheks oluliseks võiduargumendiks oli kahtlemata Pärnu spaade valik, mida on siin ühtekokku üheksa erinevat. Valikus on heaolu- kui ka ravispaad. Lisaks asub Pärnus Eesti suurim veepark. 
• Suvepealinn
• Ca 40 000  elanikku
•  Suvekuude kõige popimatel päevadel hinnatakse külastajate arvuk srannas  üle 30 000.

•  Pärnu on pikaajaliste traditsioonide ja kogemustega kuurortlinn – juba 1838 avati Pärnu esimene supelasutus, kus suvel pakuti sooje merevanne ning talvel saunamõnusid.
• Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajooni, Eeslinna ja Raeküla linnaosa.
• 1994. a. sai Pärnu jahisadam rahvusvahelistele nõuetele vastavust tähistava sinise lipu.

• MUULI pikkuseks on umbes 1,5 kilomeetrit. Kohaga käib kaasas ka omapärane legend: iidse loo järgi peavad noored armunud kõndima koos muuli lõppu, et kinnitada seal oma armastust suudlusega. See toovat armunuile igavese armastuse.
• Keskajal polnud Pärnus meresadamat. Seetõttu pidi kaubalaevadele lasti vedama lotjadega. Merekaubanduse arengu suureks takistuseks oli liiva settimine jõe suudmealasse. Pärnu suurkaupmeeste nõudmisel andis selle takistamiseks vene keisrinna Katariina II käsu rajada muulid. 19. saj algul rammitigi jõesuudmesse tammepalkidest tarandid. Peale nende lagunemist aga alustati püsivamate kivimuulide rajamist. Nurgakivi asetati pidulikult 1863. a. Töödega alustati talvel, kui paks jää kattis Pärnu lahte. Jää peal märgistati ära muulide mõõtmed, siis veeti kohale kasevitstest punutud matid, mis laotati jää peale kogu muuli ulatuses. Seejärel hakati kive tooma põldudelt ning äsja lammutatud Pärnu linnamüüridest. Mitu aastat kestnud ehitustööd olid väga tulusad ümberkaudsetele talumeestele, kes tõid kohale suuremaid ja väiksemaid kive oma põldudelt. Info jõudis isegi Kihnu ja Riia meremeesteni – sealtki toodi suvel muulide tarvis materjali, mis laevadelt paika uputati. Kivimuulide otstesse ehitati tulepaagid, et hõlbustada laevade öist sissesõitu. veeti kohale ka Häädemeeste ja Kihnu randadest. Kevadel jää sulades vajusid kivid merepõhja. Ehitustööd, mis hõlmasid ka kaldakindlustusi ning laevatee süvendamist, lõppesid 1869. aastal. Sellega algas merekaubanduse tõusuaeg Pärnus. Pärnust veeti tol ajal välja peamiselt metsamaterjali ning lina. Aeg-ajalt jääb muul tervikuna vee alla. 7 meetri laiuse muulil põhi on ligi 26 meetrit lai ja selle sügavus kuni 5 meetrit. 
• Muulile jõudes olge ettevaatlikud, sest kivid võivad olla libedad!
• 
  
• 2019. aasta alguses valmis uus valgustatud laudtee, mis saab alguse Rannapargist ning lookleb mööda Pärnu jõeäärt. Pea poole kilomeetri pikkune vaiadele ehitatud kergliiklustee lõpeb tuletorni lähedal liivarannal, rajal on ka pinkidega istumiskohad ja jalgrattahoidjad. Uus laudtee sai kiiresti väga populaarseks jalutuskohaks kohalike seas, seega soovitame kõigil külastajatel sinna oma tee leida!

• 
  
• 
  
• Pärnu VALLIKÄÄRUS toimuvad linna suurimad üritused ja festivalid. Traditsiooniliselt toimuvad Vallikäärus iga suvi Eesti suurim söögifestival Grillfest ja Hansapäevad. 
• TALLINNA VÄRAV -  tegemist on ainukese 17. sajandist säilinud vallväravaga Baltikumis. 

• Värava juurest viis sild üle vallikraavi Tallinna poole suunduvale postimaanteele. Kuni 1710. aastani nimetati väravat Kuninga ehk Carl Gustafi väravaks.

  1670. aastal hakkasid Rootsi võimud Pärnu ümber rajama kindlustusvööndit, milles oli kolm linnaväravat: Riia värav, Tallinna värav ja Pärnu jõe äärde viivnud Vee värav. Tallinna värav valmis 1669. Väravahoone on ehitatud maakividest ja tellistest, fassaadide välisvooder poorsest Riia dolomiidist. Väravatunnel on mõlemast otsast suletav tugevate tiibustega. Väravahoone keskel oli algselt langevõre. Tallinna väravaga sarnased Kuningavärav ja mitu bastioni rajati Rootsi ajal ka Narva ja Riiga. Tallinna värav asus Mercuriuse ja Luna (eesti keelde tõlgituna Merkuuri ja Kuu) bastioni vahelises kurtiinis. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: Venus, Saturnus, Mars, Luna, Jupiter, Mercurius ja Sol. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav vallikraav. 19. sajandi 60. aastatel Pärnu kindluse lammutamise käigus purustati Pärnu vallikraav ja Pärnu linna ümbritsenud bastionid. Säilitati vaadeldavana vaid Tallinna värav ning vallid ja vallikraav selle juurest kuni Venuse bastionini jõe ääres – praegune vallikraav.

• RANNAHOTELL oli 1937 a. avamisel Skandinaavia kõige uhkem hotell. Tänaseni pole Rannahotell oma võlu kaotanud ning on Pärnu kuurorti üks sümboleid. Majas tegutseb kõrgetasemeline hotell ning Pärnu üks parimaid restorane. Hotelli kõrval asuv Pärnu RANNAHOONE valmis aasta hiljem Pärnu kuurorti 100. aastapäevaks ning on arhitektuurilt sarnane. Rannahoone on tuntud oma seenekujulise rõdu tõttu. Täna tegutseb seal ruumides ööklubi.
• VILLA AMMENDE on Pärnu üks omanäolisemaid hotelle. Maja ehitati 1905. aastal ning on tänaseks üks paremini renoveeritud juugendstiilis hotelle Euroopas. Sisustuses on kasutatud stiilset ning oma ajale kohast mööblit. Lisaks majutusele tegutseb majas kõrgetasemeline restoran.
• 
  
• Pärnu linnas on 3 kirikut, mida tasub vaatama minna. Sissepääs ei ole alati võimalik. Kõige tihedamini on avatud Eliisabeti Kirik, kus toimuvad ka erinevad kontserdid ning Pärnu rahvusvaheline orelifestival. Tegemist on luterliku kirikuga. Barokkperioodi väljapaistvamaid sakraalehitisi Eestis. Üks Eesti paremaid oreleid. Altarimaal "Ülestõusmine. Pärnu Suurmärter Katariina kirik ja Pärnu Issandamuutmise kirik on õigeusu kirikud. Kõik kirikud asuvad südalinnas.
• 
  
• Raimond VALGRE on läbi aegade üks tuntumaid Eesti heliloojaid ja pillimehi. Tema auks on püstitatud mälestusmärk, millest tema muusika alati kostub. Mälestusmärk asub Pärnu KUURSAAL kõrval, mis on ühtlasi Eesti suurim kõrts. Üle 100 aasta vanune hoone on oma ajaloo jooksul näinud häid ja halbu aegu. Täna tegutseb seal jällegi kõrts, mis pakub nädalavahetustel nii söögipoolist kui mitmekülgset meelelahutust.
•  
• Pärnu linnas on üle 70 kilomeetri kergliiklusteid, mis annab hea võimaluse linna avastada loodussäästlikul ning ka tervisele kasulikul viisil.
• 
  
• https://visitparnu.com/spaapuhkus/
• 2007. aastal suletud Pärnu VANGLAS tegutseb täna Põhjamaade ja Baltikumi suurim põgenemistubade kompleks. Kompleksiga seostub palju legende ja lugusid, mida kohapeal kindlasti kuuled.
• 
  
• RANNANIIDU MATKARADA asub ranna vasakpoolses otsas. Tegemist on 600 meetrise väikese matkarajaga, mis on ehitatud soisele rannaniidule. Külalised saavad kõndida otse sonnide ehk üleujutatud niitude kohal ja avastada erilisi ning looduskaitse all olevaid taimi. Raja keskel asub vaatlustorn, kus saab hea vaate Pärnu rannaniidule. Sealt võib näha ka Pärnu linnalehmasid, kes on kujunenud linna üheks omanäolisemaks vaatamisväärsuseks. Nimelt tuuakse iga kevad Pärnu rannaniidule lehmad, kes hooldavad sealset maastikku. RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA hõlmab kokku 341 hektarit metsatukki, laguune ja rannaniite.
• MAARJA-MAGDALEENA GILD koondab endas hulga Pärnu parimaid käsitöömeistreid. Gild on nime saanud Pärnu teadaolevalt vanima keskaegse käsitööliste gildi eeskujul. Sealt saab kaasa osta kaupa ning osaleda erinevates töötubades. Suvel korraldatakse ka ülelinnalisi gildipäevasid.

• 
  

• Lydia KOIDULA MONUMENT asub Lydia Koidula pargis. Monument on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks. Monument avati 9. juunil 1929. Selle autor on Amandus Adamson. See jäi ühtlasi skulptori viimaseks tööks. Park - endine bastionivöönd, rajatud 1928, alleed. On külgepidi koos Brackmanni pargiga, viimane on Pärnu üks esinduslikumaid pargialasid. Ca 2 ha, rajati 1930, kannab Pärnu esimese linnapea nime, kes alustas kuurordi süsteemset arendamist. Pargis kasvab 30 puuliiki, 21 kodumaist ja 9 võõrast.

• 1710 läks Pärnu Venemaa koosseisu ja siis keelati kivihoonete ehitamine, sest kogu ehitusmaterjal ja meistrid olid vajalikud Peterburi ehitamisel.
  Kui eeslinnade elanikud olid valdavalt eestlased, siis 18. sajandi lõpul tekkis mereäärsele karjamaale uus eeslinn, ametliku nimega Morskaja. Selle vene küla eeskujul ehitatud nn slobodaa rajasid erruläinud vene sõjaväelased, kes jäid siia elama, lõid pered ja ajapikku sulasid kohaliku rahva hulka. Majad olid räästast pidi kokku ehitatud, otsaga tänava poole, tagapool pikk ja kitsas aed. Tänaseni on säilinud slobodaa maju Auli (Suur-Ohvitseri) ja Kajaka (Väike-Ohvitseri) tänavas. Neist ilmekaim on Auli 27, mille restaureeris oma tarbeks arhitekt Rein Raie.

• Mis iseloomustab keskmist puumaja läbi selle ajaloo? Puumajad on enamikus ehitatud 40-60 cm kõrgusele tänavapinnast keskmise kõrgusega soklile (vundamendi maapealsele nähtavale osale). Et mõnigi praegu maadligi on, tuleneb tänavapinna hilisemast tõusust. 18. sajandi lõpul andis kindralkuberner G. Browne korralduse ehitatavatele puumajadele vähemalt poolteise jala kõrguse vundamendi püstitamiseks. Sellest kõrgemal algas rõhtpalksein, mis on vooderdatud varem püstlaudisega - sileda plokk- või ülekattelaudisena, hilisemal ajal laia 20-25 cm rõhtlaudisega.
  Mida lähemale tänapäevale, seda kitsamaks voodrilaud muutus. Rootsiaegsed puumajad olid voodrita, kirvega taotud sein värviti kas rootsipunase või laevahalli värviga. Seda kaunistasid laiad nurgaliseenid, millel omakorda võisid olla puust kvaarid, imiteerimaks nurgarustikat. Akende ja uste piirlauad olid sageli kaunistustega.
  Maja number maaliti ukse kõrvale seinale (Rüütli 1, Nikolai 8). Rikkamate majad kaunistati lõikeornamentidega.
  19. sajandil hakati maju kaunistama klassitsismile omaste elementidega. Sellest dekoorivaramust leiame kannelleeritud liseene, nikerkapiteele (Rüütli 22), uste ja akende päälmikke teemantkvadraatidega jms. Leidub ka peenelt modelleeritud nikerdatud taimornamentikat (Rüütli 41).
  Varasem katusetüüp oli kelpkatus, mis algselt võis olla kaetud õlgede või rooga. Selline katus oli kõrge tõusuga, et vihm ja lumi seda vähem kahjustaksid. Kõrged olid ka hilisemad laudadega kaetud viilkatused. Alles katuselaastu tulekuga muutus katus madalamaks. 18. sajandi lõpul on Pärnusse jõudnud mansardkatus (Rüütli 3, Pühavaimu 20), 19. sajandist peale on valdavaks punane kivi.

• 2017. aastal valmis Pärnus uus kruiisisadam, kuhu saavad nüüdsest maabuda väikesed kruiisilaevad. Esimesed kaks aastat on Pärnut külastanud laevad, kuhu mahub sadakond reisijat. Järgmisel aastal peaks sadamasse jõudma üks suurem laev, mis toob kohale üle 500 turisti. Sadamaalale on planeeritud uued kortermajad ning paari aasta pärast võiks kogu piirkond muutuda palju elavamaks. 

• Solar Caravan Park Valgeranna suunal, 1o km

• Punane torn on keskaegse Pärnu linnakindlustuse üks osa, 15. sajandil linnamüüri kagunurka ehitatud vangitorn. See on ainus säilinud Uus-Pärnu hansalinna kaitsetorn. Nime sai raudkividest torn seda seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi. 17. sajandil oli torn neljakorruseline ning 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Säilinud on kolm korrust.
  19. sajandi lõpul kohandati hoone linnaarhiiviks ja järgmise saja aasta jooksul on ruume kasutatud erinevatel otstarvetel. Muuseum.

• Pärnu raekoda: Uus-Pärnu linn tekkis Pärnu ordulinnuse ümber, kaubalinn Pärnu sai linnaõigused 1318. aastal ning linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud Pärnu raad. Tänane raekoda asub kaupmees P.R. Harderi 1797 a. ehitatud elamus, mis oma varaklassitsistliku dekooriga oli valmimise ajal üks esinduslikumaid linnas. 1804. aastal peatus selles ka Pärnut külastanud tsaar Aleksander I.Pärnu raad asus pärast keskaegse raekoja lammutamist uude hoonesse 1839. valmis 1911. a. raekoja põhjakülje uus juugendlik neobaroksete detailidega hoone. Kollane,. Samas hoones asub ka Pärnu Linnagalerii tegutseb alates aastast 1995 ja on asunud erinevates ruumides. Praegune näitusesaal asub mugavalt kesklinnas, ajaloolises raekojahoones. Galeriis on toimunud läbi aegade üle 200 näituse.

• Uue Kunsti muuseum lõpetab. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/viimane-mohikaanlane/

• Pärnu Vallikääru park võlub kaldapervel kulgeva valgustatud promenaadi, üle vallikraavi kaarduva romantilise jalakäijate silla ja vallikraavi keskele rajatud Eesti kõrgeima purskkaevuga.

  Valli peale rajatud amfiteatri-laadne kontserdipaik ootab osa saama kultuurinaudingutest. Bastioni Venus juures on taastatud sepikoda, kus saad näha sepistamist. Kujundusliku pildi Pärnu kujunemisest kindluslinnast tänapäevaseks saad kolmelt maketilt. Avatud on muldkindlustuste vaheline käik ja restaureeritud kunagise postimaantee algust tähistanud Tallinna värav

• Ilvese tn 3 Helilooja Valter Ojakäär sündis 1923. aastal Pärnus. Tema elukoht oli Rääma linnaosas ning ta õppis Pärnu Rääma põhikoolis.
  Oma lapsepõlvest Räämal rääkides võrdleb Valter Ojakäär seda aega teise kuulsa räämaka August Jakobsoni kirjeldustega. "Jakobsoni sensatsioonilise romaani "Vaeste-patuste alev" käsikirja esimene lugeja oli Pärnu poeglaste gümnaasiumi eesti keele õpetaja August Rööp, kes aastail 1935-1941 oli meie klassijuhataja," kirjutab Ojakäär. Suure lugupidamisega kirjutab ta ka oma õpetajatest. 
  Valter Ojakääru looming elab kogukonnas tänagi - nimelt on ta Rääma kooli hümni autor.

• Rääma 38 Ettevõtte ajalugu ulatub aastasse 1935, kui linakasvatajate kooperatiiv avas Vändras tehase. 1993 sai ettevõte nimeks Wendre ja alustati tekkide ja patjade tootmist. Ainuüksi Pärnust on Wendres üle 500 töötaja ja vajadus heade töökäte järele aina suureneb.

  2009. aastal ostis Wendre kauategutsenud Pärnu Linatehase tootmishooned, kuhu asus ehitama moodsat tehast.
• 
  
• 
  
• Kiviraidur Morsk
•  https://lood.delfi.ee/eestinaine/elud/kiviraidur-morsk-ei-poe-ega-ulu
• Rüütli 1-a: Olev Siinmaa oli enne teist maailmasõda ligi 20 aastat Pärnu linnaarhitekt. Tema projekteeritud on mitmed Pärnu linnapilti kujundavad funktsionalistliku supelarhitektuuri näited nagu Pärnu mudaravila, rannahotell ja rannakohvik.
  
  
  Mälestusmärk, millel on Siinmaad kujutatud umbes 40-aastasena, asub Pärnu Vallikääru nõlval, tema endise kodumaja ees. Skulptuur kujutab Siinmaad pargipingil puhkamas.
• Rüütli 40a : Pangahoone / SEB pank - arhitekt Alar Kotli (1904-63); valmimistähtaeg oli 1940; rannas seisid kihnlaste purjekad kruusaga - lähemalt polnud võtta!; algselt loodeti hakkama saada 50 tonni armatuurrauaga, siis läks vaja 90 - polnud kusagilt võtta, toodi Antverpenist; 1944 oli osaliselt valmis, siin hakkas tegutsema ka Endla - oma maja valmimiseni 1967; 
• EV Iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk - Mälestusmärk kujutab ajaloolise Endla teatri rõdu selle algses suuruses.
  Materjaliks on autorid K. Eelma, M. Aas ja M. Mutso valinud jõulise graniidi.
  Mälestusmärgil oleva sõnumi ehk Manifesti teksti nähtavaks tegemine on monumendi üks tähtsamaid aspekte. Rõduehitise seinale on kirjutatud iseseisvusmanifesti tekst nii vanas kui tänapäevases kirjastiilis ning ka pimedate punktkirjas.
  
  
  „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ loeti esimest korda avalikult ette 23. veebruaril 1918. a. Endla teatri- ja seltsimaja rõdult, mis seisis tookord hotell Pärnu koha peal. 
• Endla Teater on Eesti vanuselt kolmas kutseline teater. 1911 avati pidulikult Rüütli platsi ääres uue suurejoonelise juugendstiilis teatrimaja uksed.
  
  
  23. veebruaril 1918 loeti teatri rõdult esimest korda ette "Manifest kõigile eestimaa rahvastele". Teatrihoone hävis 1944. aastal. Endise teatrimaja asemel on nüüd hotell Pärnu. Uus teatrimaja valmis praeguses asukohas 1967. aastal.
  .
• Rüütli 23 ; Rüütli tänaval asub moodsa linnaskulptuuri suurepärase näitena Johann Voldemar Jannseni, eestikeelse ajakirjanduse isa, elusuurune kuju. Kõvakübar ühes ja ajaleht teises käes on ta kui hetkeks seisatanud, et kiigata tänase ajalehe Pärnu Postimehe toimetuse akendesse!
  
  
  Professor Mati Karmini loodud monument on tellitud Pärnu Postimehe poolt ajalehe Perno Postimees 1857. aastal ilmuma hakkamise 150. aastapäevaks.
  
  
  Uskumuse järgi, puudutades Jannseni käes olevat Perno Postimehe lehekülge, võib loota sellelt päevalt häid uudiseid

ENDLA TEATER

• 1824 toimub esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus – Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab siin August von Kotzebue komöödia „Der Trunkenbold“ („Lakekauss“) eestindatud ja kohandatud versiooni „Permi Jago unne-näggo“.
• 1875: Pärnu kandi aktiivsemad tegelased koostavad Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R. Jakobsoni eestvõttel uue laulu- ja mänguseltsi, millele pannakse F. R. Faehlmanni müüdi „Endla järv ja Juta“ järgi nimeks Endla.
• 1910 pannakse majale nurgakivi; avaetenduseks saab Kitzbergi "Libahunt"
•  1915 võtab teatrimaja üle sõjaväehaigla
• 23. veebr 2018 kuulutatakse rõdult välja EV
• 1950 likvideeritakse operetitrupp ja orkester
• 1953 saab Pärnu Oblasti Draamateater Endlast Kaarel Irdi eestvedamisel L. Koidula nim Pärnu Draamateater
• 1961 lastakse vana teatrimaja varemed õhku (olid kasutusel laoruumidena)
• 1967 - oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevaks valmivad Endla ja Vanemuine.
• 1988 - nimeks saab Endla teater
• 2001 - Pärnu linna 750. aastapäevaks - suurejoonelised ümberehitused. Ehitatakse eraldi hoonetena ka raamatukogu ja kontserdisaal.
• 
  

SUUSVABRIK VISU

• Algul valmistati Pärnus ka pilliroost suusakeppe
  
• Suuski hakati Pärnus tootma juba enne II MS, 1939 suusavabrikus Lennuk. Tolleagset toodangut säilinud ei ole. 
• Salastatud oli NL sõjaväele suuskade tootmine. Need kunagi poodidesse ei jõudnud. Tootmine algas pärast seda, kui NL kaotas Soomele talvesõja - siis said kõik NL 21 suusatootjat käsu hakata laiu puusuuski tootma.
• 1968 sai Lennukist Viisnurk. Hakati tootma lastesuuski Tillu -  suusatootmine oli kallis, sest tekkis palju tootmisjääki. Siis hakkaski Viisnurk lastesuuski tegema, see viis hinna alla ja suusasport läks massidesse.
• 1970ndate alguses hakati tootma plastiksuuski, kümnendi lõpul võistlussuuski Visu Fiber
• Pastiksuuskade tegemisel saadi idee mesikärjest
• Üks nõukogude aja tavatuid uuendusi oli plakat, kus suuski reklaamib poolpaljas neiu. Kuigi kaunitar on tänapäevaste hinnangute järgi väga sündsalt paljastatud, oli see 1980. aastatel paras julgustükk ja suusad läksid kaubaks veelgi paremini.
• Kui 1992. aastal Vene turg kadus, orienteerus Visu kiiresti ümber ja hakkas allhankena tootma tuntud kaubamärke Järvinen, Karhu, Atomic. Erandiks jäi ainult Fisher, mida Pärnust ei tellitud. 
• Aastal 2000 oli Visu maailma suurim suusatootja (300 000 suusapaari aastas)
• 2002 jäädi 15 miljoni eesti krooniga kahjumisse - suuskade hinna langus maailmaturul
• 2004 lõpetati tegevus
• 2020 lammutatakse tehasehoone Rääma linnaosas
• Hardi Volmeri vanemad töötasid ettevõttes

AMMENDE VILLA

• Kokku 19 tuba: peamaja II korrusel 5 väärikat ja omanäolist sviiti, peamaja III korrusel 8 katusekambrilikult hubast Deluxe tuba. Lisaks eraldi Kärnerimajas kahel korrusel 4 Deluxe tuba ning 2 ühekohalist standardtuba.  Tavaolukorras mahub meile 36 täiskasvanut ja 10 last, aga vahel tulevad ka lisavoodid appi.
  Nime on maja saanud Ammende perelt, kes viimase moe järgi villa ehitas ja seal siis pea veerandsada aastat toimetas, enne kui see võlgade tõttu Pärnu linnale müüdi. Tegemist oli Balti-Saksa suurkaupmehega, kes 20. sajandi alguses oma vanaisalt Pärnu esimese kaubamaja ja sellega ühes Pärnu jõukaima ärimehe staatuse päris. Härra oli ka mõjukas poliitikategelane, kes nii Pärnu volikogus kui ka Riigikogus Eesti elu korraldamas käis.
  Pärnu üks jõukamaid suurkaupmehi Hermann Leopold Ammende, kelle esivanemad olid 18. sajandil Saksamaalt Eestisse asunud, otsis sobilikku maja oma ainukese ja palavalt armastatud tütre, laevakaptenisse armunud Elleni pulmadeks. Sobivat kohta leidmata otsustas ta ise tütre pulmapeoks ning pere tulevaseks suvemajaks  uhke villa ehitada ja luksusliku hoone projekti tellida St. Peterburgi arhitektuuribüroost Mieritz & Gerassimov (muideks, projekti autor arhitekt Mieritz ei ole Vene päritolu, ta oli hoopiski mitmendat põlve Soome arhitekt, kes oma tegevust Peterburgi laiendas).
  Toona oli balti-saksa seltskond konservatiivse maitsega, ka rahalised olud polnud teabmis kiita, seega  eelistati kohalike arhitektide loodud traditsionalismiga segatud moderni, levis ka vaoshoitud ja raskepärane nn severnõi modern. Tärkav rahvuslik kodanlus eelistas soome arhitekte. Belgia ja Austria toretsev modern leidis vähe kasutamist. Ammende villa esindab just viimast. Hoone, mis oma ambitsioonikuselt sobiks suurepäraselt mõnda Peterburi või Riia villade rajooni, mõjub üllatavana provintsilinnas Pärnus.

  Juugendstiilis ehitise projekt valmis kiiresti ja kinnitati Pärnu linnaarhitekti poolt 5. mail 1904. aastal. Ehitus algas kohe. Hoone kerkis tohutu kiirusega. Lõplik teostus sai algsest projektist märksa rikkalikum, esindatud oli kogu tolleaegne mood ja innovatsioon.  Hoone fassaadidel kasutati kõiki uudseid võtteid ja materjale, mida rõhutati ajastule omaselt eri värvitoonidega: mitmevärvilised keraamilised plaadid, must sepis- ja sinakashall valtsraud, oliiviroheline puit, helesinised krohv- ja raidkividetailid. Tulemus sai väljapeetud, hoolimata pillavast küllusest. Hoone erilise torni kohta räägib legend, et see ehitati selleks, et Ellen näeks, kuidas tema abikaasa laevaga merereisilt saabub.
  Juugendmaalingud seintel ning lagedel, jõulised puulõiked uksepiiretel, suursugused lühtrid, jahitrofeed, kipsdekoor ja väärikad, Riias Bohmi vabrikus valmistatud glasuurahjud. Ilmselt oli mänglev stiil ja uuenduslikud ehitusmaterjalid sobilikud suurkaupmees Ammende veidi tõusikliku maitsega. Maja valmis külaliste vastuvõtuks ja pillavateks pidudeks.
  1927: Pottseppade sõnul kasutati majas ahje ainult esimesed viis-kuus aastat, hiljem oli villa kasutusel suvemajana. I maailmasõda ja Vene revolutsioon andsid löögi perekonna majanduslikule olukorrale, mis sellest ajast alates hakkas järk-järgult halvenema kuni nad lõpuks pankrotti läksid ning villa maha pidid müüma.
  Omanikud olid sõlmimas ostu-müügilepingut ühe Tallinna kaupmehega, kuid siis sekkus Pärnu linn. Kuna maa oli linna oma, kasutas kohalik võim oma ostueesõigust. Volikogu vastavas otsuses on sõnastatud ka põhjendus: “Kuurordi paremaks arenguks.” Linn ostis villa 1927. aastal 8 miljoni marga eest. Algne plaan oli maja kasutada Kurhaus’i ja rannahotellina.
  
  

  Linn, muideks, jäi Ammende perele maja eest võlgu. Veel 1940. aastal oli osa ostusummast Ammendedele maksmata. Viimased aga olid juba 1938. aastal Saksamaale asunud, andes enne seda allkirja, et neil Eesti Vabariigi vastu pretensioone pole.
  Linn andis Pärnu linnaarhitektile Olev Siinmaale ülesande Eesti Vabariigi ajal halva maitse näitena põlu all olnud juugend villast likvideerida. Ümberehituse kavad valmisidki 1929. aastaks. Ametlikes ringkondades moes olnud klassitsismiga õnneks rahapuudusel Ammende villas eriti kaugele ei jõutud. Likvideeriti üksnes seinad rohelise saali ning daamide ja härrade salongi vahel ning asendati need sammastega. Ustelt ning karniisidelt-kaminatelt eemaldati juugendlikult vallatud ilustised. Lammutati ka enamus alumise korruse uhketest ahjudest. Juugend oli niivõrd põlu all, et isegi halli kaminalt eemaldati vaskkaunistused, eelistades rikutud glasuuripinda.
  
  

  Tänane Ammende villa näeb välja aga nii nagu oma päris algusaegadel 20. sajandi alguses. Ammende Villa anti rendile perekonnale, kes pidas I korrusel suvekasiinot ja II korrusele seadis sisse oma eluruumid. Majast kujunes Eesti kõrgseltskonna kooskäimise koht, mida tihti külastas ka esimese Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. 1940. aastal läks maja üle vene sõjaväevõimude kätte. Saksa okupatsiooni ajal tegutses villas ohvitseride kasiino. Nõukogude ajal kuulus villa kuurortide valitsusele. Seal käidi filme vaatamas, tantsimas, raamatukogus ja ka ravikabinettides, sest ühtlasi kasutas villa I korruse ruume ühe oma korpusena sanatoorium “Sõprus”.
  70ndate lõpus oli plaan sinna sanatooriumi asemel abiellujatele Õnnepalee sisustada. Kui suur puhkajate vool Nõukogude Liidu lagunedes 1980. aastate lõpus lakkas, jäi maja tühjaks.
  Pärast nõukogude aja lõppu jäi villa rääma ning aeg-ajalt pidas Pärnu Ooper seal kuuvalgetel öödel kontserte, kus mängiti Schönbergi ja nauditi dekadentsi. Muinsuskaitsjad hoidsid hinge kinni, kas keegi jõuab enne jaole, kui maja laguneb. Õnneks jõudis.
  1995 - Kaks Eesti ärimeest, Rein Kilk ja Hans H. Luik langetasid otsuse, et kaunis villa tuleb renoveerida ja avada kõigile huvilistele. Kuna ennesõjaaegne ümberehitus piirdus põhiliselt juugend-dekoori eemaldamisega interjöörist, välisfassaadid olid jäänud puutumata ning uuringud erinevatest aegadest lisaks Saksamaalt hangitud fotodega andsid piisavalt alusmaterjali, otsustati renoveerimise käigus taastada sajandialguse õhustik.
  1999: Septembris avati pidulikult Pärnu rannarajooni kaunis parkaias asuv vastrenoveeritud ajaloolise interjööri ja sisustusega eksklusiivne hotell ja restoran. Restaureerijaid nimetati heas mõttes hulludeks, kes otsisid võimalust i peale täppi panna. Interjöör on taastatud täpselt nii nagu see 110 aastat tagasi ehitati. Osalt vanu materjale ja detaile kasutades on taastatud põrandad, kusjuures puuduvate osade tegemisel on rangelt jälgitud vana eeskuju, restaureeriti vanad aknaraamid ja uksed. Laoti üles vanad ahjud–kaminad. Maalingud tehti liimvärvidega. Muinsuskaitsjad kiitsid töö heaks. Seda ei juhtu tihti.

• Restaureerimisprojekti kontseptsiooniks sai rikka kaupmehe perekonna elamu miljöö loomine. 1997. aastal algasidki hoogsad restaureerimistööd. Algselt polnud selge, mis funktsiooni maja kandma hakkab. Mõtteis mõlkus ka Eesti juugendi muuseum.

• 2020. aastaks on Ammende villa juba üle 20 aasta hotellina tegutsenud.