Pärnu

• Lonely Planet valis Pärnu 2018. aastal TOP10 külastamist vääriva vähetuntud rannalinna hulka maailmas. Tegemist on Eesti suurema ja ilusama rannaga. Tänu oma soojale ja madalale veele sobib see hästi lastega peredele, pika jalutuskäigu järel jõuab aga ka sügavamasse vette, kus saab ujuda ning vesi jahedam. Sellised tingimused on head ka alustavatele surfaritele. Seetõttu peetakse Pärnu randa üheks Skandinaavia parimaks kohaks, kus alustada surfamisega.
• 2019. aastal valiti Pärnu Euroopa Komisjoni poolt ellukutsutud sihtkohtade konkursil EDEN - European Destinations of Excellence -  Eesti parimaks heaolu- ja terviseturismi sihtkohaks Üheks oluliseks võiduargumendiks oli kahtlemata Pärnu spaade valik, mida on siin ühtekokku üheksa erinevat. Valikus on heaolu- kui ka ravispaad. Lisaks asub Pärnus Eesti suurim veepark. 
• Suvepealinn
• Ca 40 000  elanikku
•  Suvekuude kõige popimatel päevadel hinnatakse külastajate arvuk srannas  üle 30 000.

•  Pärnu on pikaajaliste traditsioonide ja kogemustega kuurortlinn – juba 1838 avati Pärnu esimene supelasutus, kus suvel pakuti sooje merevanne ning talvel saunamõnusid.
• Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajooni, Eeslinna ja Raeküla linnaosa.
• 1994. a. sai Pärnu jahisadam rahvusvahelistele nõuetele vastavust tähistava sinise lipu.

• MUULI pikkuseks on umbes 1,5 kilomeetrit. Kohaga käib kaasas ka omapärane legend: iidse loo järgi peavad noored armunud kõndima koos muuli lõppu, et kinnitada seal oma armastust suudlusega. See toovat armunuile igavese armastuse.
• Keskajal polnud Pärnus meresadamat. Seetõttu pidi kaubalaevadele lasti vedama lotjadega. Merekaubanduse arengu suureks takistuseks oli liiva settimine jõe suudmealasse. Pärnu suurkaupmeeste nõudmisel andis selle takistamiseks vene keisrinna Katariina II käsu rajada muulid. 19. saj algul rammitigi jõesuudmesse tammepalkidest tarandid. Peale nende lagunemist aga alustati püsivamate kivimuulide rajamist. Nurgakivi asetati pidulikult 1863. a. Töödega alustati talvel, kui paks jää kattis Pärnu lahte. Jää peal märgistati ära muulide mõõtmed, siis veeti kohale kasevitstest punutud matid, mis laotati jää peale kogu muuli ulatuses. Seejärel hakati kive tooma põldudelt ning äsja lammutatud Pärnu linnamüüridest. Mitu aastat kestnud ehitustööd olid väga tulusad ümberkaudsetele talumeestele, kes tõid kohale suuremaid ja väiksemaid kive oma põldudelt. Info jõudis isegi Kihnu ja Riia meremeesteni – sealtki toodi suvel muulide tarvis materjali, mis laevadelt paika uputati. Kivimuulide otstesse ehitati tulepaagid, et hõlbustada laevade öist sissesõitu. veeti kohale ka Häädemeeste ja Kihnu randadest. Kevadel jää sulades vajusid kivid merepõhja. Ehitustööd, mis hõlmasid ka kaldakindlustusi ning laevatee süvendamist, lõppesid 1869. aastal. Sellega algas merekaubanduse tõusuaeg Pärnus. Pärnust veeti tol ajal välja peamiselt metsamaterjali ning lina. Aeg-ajalt jääb muul tervikuna vee alla. 7 meetri laiuse muulil põhi on ligi 26 meetrit lai ja selle sügavus kuni 5 meetrit. 
• Muulile jõudes olge ettevaatlikud, sest kivid võivad olla libedad!
• 
  
• 2019. aasta alguses valmis uus valgustatud laudtee, mis saab alguse Rannapargist ning lookleb mööda Pärnu jõeäärt. Pea poole kilomeetri pikkune vaiadele ehitatud kergliiklustee lõpeb tuletorni lähedal liivarannal, rajal on ka pinkidega istumiskohad ja jalgrattahoidjad. Uus laudtee sai kiiresti väga populaarseks jalutuskohaks kohalike seas, seega soovitame kõigil külastajatel sinna oma tee leida!

• 
  
• 
  
• Pärnu VALLIKÄÄRUS toimuvad linna suurimad üritused ja festivalid. Traditsiooniliselt toimuvad Vallikäärus iga suvi Eesti suurim söögifestival Grillfest ja Hansapäevad. 
• TALLINNA VÄRAV -  tegemist on ainukese 17. sajandist säilinud vallväravaga Baltikumis. 

• Värava juurest viis sild üle vallikraavi Tallinna poole suunduvale postimaanteele. Kuni 1710. aastani nimetati väravat Kuninga ehk Carl Gustafi väravaks.

  1670. aastal hakkasid Rootsi võimud Pärnu ümber rajama kindlustusvööndit, milles oli kolm linnaväravat: Riia värav, Tallinna värav ja Pärnu jõe äärde viivnud Vee värav. Tallinna värav valmis 1669. Väravahoone on ehitatud maakividest ja tellistest, fassaadide välisvooder poorsest Riia dolomiidist. Väravatunnel on mõlemast otsast suletav tugevate tiibustega. Väravahoone keskel oli algselt langevõre. Tallinna väravaga sarnased Kuningavärav ja mitu bastioni rajati Rootsi ajal ka Narva ja Riiga. Tallinna värav asus Mercuriuse ja Luna (eesti keelde tõlgituna Merkuuri ja Kuu) bastioni vahelises kurtiinis. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: Venus, Saturnus, Mars, Luna, Jupiter, Mercurius ja Sol. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav vallikraav. 19. sajandi 60. aastatel Pärnu kindluse lammutamise käigus purustati Pärnu vallikraav ja Pärnu linna ümbritsenud bastionid. Säilitati vaadeldavana vaid Tallinna värav ning vallid ja vallikraav selle juurest kuni Venuse bastionini jõe ääres – praegune vallikraav.

• RANNAHOTELL oli 1937 a. avamisel Skandinaavia kõige uhkem hotell. Tänaseni pole Rannahotell oma võlu kaotanud ning on Pärnu kuurorti üks sümboleid. Majas tegutseb kõrgetasemeline hotell ning Pärnu üks parimaid restorane. Hotelli kõrval asuv Pärnu RANNAHOONE valmis aasta hiljem Pärnu kuurorti 100. aastapäevaks ning on arhitektuurilt sarnane. Rannahoone on tuntud oma seenekujulise rõdu tõttu. Täna tegutseb seal ruumides ööklubi.
• VILLA AMMENDE on Pärnu üks omanäolisemaid hotelle. Maja ehitati 1905. aastal ning on tänaseks üks paremini renoveeritud juugendstiilis hotelle Euroopas. Sisustuses on kasutatud stiilset ning oma ajale kohast mööblit. Lisaks majutusele tegutseb majas kõrgetasemeline restoran.
• 
  
• Pärnu linnas on 3 kirikut, mida tasub vaatama minna. Sissepääs ei ole alati võimalik. Kõige tihedamini on avatud Eliisabeti Kirik, kus toimuvad ka erinevad kontserdid ning Pärnu rahvusvaheline orelifestival. Tegemist on luterliku kirikuga. Barokkperioodi väljapaistvamaid sakraalehitisi Eestis. Üks Eesti paremaid oreleid. Altarimaal "Ülestõusmine. Pärnu Suurmärter Katariina kirik ja Pärnu Issandamuutmise kirik on õigeusu kirikud. Kõik kirikud asuvad südalinnas.
• 
  
• Raimond VALGRE on läbi aegade üks tuntumaid Eesti heliloojaid ja pillimehi. Tema auks on püstitatud mälestusmärk, millest tema muusika alati kostub. Mälestusmärk asub Pärnu KUURSAAL kõrval, mis on ühtlasi Eesti suurim kõrts. Üle 100 aasta vanune hoone on oma ajaloo jooksul näinud häid ja halbu aegu. Täna tegutseb seal jällegi kõrts, mis pakub nädalavahetustel nii söögipoolist kui mitmekülgset meelelahutust.
•  
• Pärnu linnas on üle 70 kilomeetri kergliiklusteid, mis annab hea võimaluse linna avastada loodussäästlikul ning ka tervisele kasulikul viisil.
• 
  
• https://visitparnu.com/spaapuhkus/
• 2007. aastal suletud Pärnu VANGLAS tegutseb täna Põhjamaade ja Baltikumi suurim põgenemistubade kompleks. Kompleksiga seostub palju legende ja lugusid, mida kohapeal kindlasti kuuled.
• 
  
• RANNANIIDU MATKARADA asub ranna vasakpoolses otsas. Tegemist on 600 meetrise väikese matkarajaga, mis on ehitatud soisele rannaniidule. Külalised saavad kõndida otse sonnide ehk üleujutatud niitude kohal ja avastada erilisi ning looduskaitse all olevaid taimi. Raja keskel asub vaatlustorn, kus saab hea vaate Pärnu rannaniidule. Sealt võib näha ka Pärnu linnalehmasid, kes on kujunenud linna üheks omanäolisemaks vaatamisväärsuseks. Nimelt tuuakse iga kevad Pärnu rannaniidule lehmad, kes hooldavad sealset maastikku. RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA hõlmab kokku 341 hektarit metsatukki, laguune ja rannaniite.
• MAARJA-MAGDALEENA GILD koondab endas hulga Pärnu parimaid käsitöömeistreid. Gild on nime saanud Pärnu teadaolevalt vanima keskaegse käsitööliste gildi eeskujul. Sealt saab kaasa osta kaupa ning osaleda erinevates töötubades. Suvel korraldatakse ka ülelinnalisi gildipäevasid.

• 
  

• Lydia KOIDULA MONUMENT asub Lydia Koidula pargis. Monument on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks. Monument avati 9. juunil 1929. Selle autor on Amandus Adamson. See jäi ühtlasi skulptori viimaseks tööks. Park - endine bastionivöönd, rajatud 1928, alleed. On külgepidi koos Brackmanni pargiga, viimane on Pärnu üks esinduslikumaid pargialasid. Ca 2 ha, rajati 1930, kannab Pärnu esimese linnapea nime, kes alustas kuurordi süsteemset arendamist. Pargis kasvab 30 puuliiki, 21 kodumaist ja 9 võõrast.

• 1710 läks Pärnu Venemaa koosseisu ja siis keelati kivihoonete ehitamine, sest kogu ehitusmaterjal ja meistrid olid vajalikud Peterburi ehitamisel.
  Kui eeslinnade elanikud olid valdavalt eestlased, siis 18. sajandi lõpul tekkis mereäärsele karjamaale uus eeslinn, ametliku nimega Morskaja. Selle vene küla eeskujul ehitatud nn slobodaa rajasid erruläinud vene sõjaväelased, kes jäid siia elama, lõid pered ja ajapikku sulasid kohaliku rahva hulka. Majad olid räästast pidi kokku ehitatud, otsaga tänava poole, tagapool pikk ja kitsas aed. Tänaseni on säilinud slobodaa maju Auli (Suur-Ohvitseri) ja Kajaka (Väike-Ohvitseri) tänavas. Neist ilmekaim on Auli 27, mille restaureeris oma tarbeks arhitekt Rein Raie.

• Mis iseloomustab keskmist puumaja läbi selle ajaloo? Puumajad on enamikus ehitatud 40-60 cm kõrgusele tänavapinnast keskmise kõrgusega soklile (vundamendi maapealsele nähtavale osale). Et mõnigi praegu maadligi on, tuleneb tänavapinna hilisemast tõusust. 18. sajandi lõpul andis kindralkuberner G. Browne korralduse ehitatavatele puumajadele vähemalt poolteise jala kõrguse vundamendi püstitamiseks. Sellest kõrgemal algas rõhtpalksein, mis on vooderdatud varem püstlaudisega - sileda plokk- või ülekattelaudisena, hilisemal ajal laia 20-25 cm rõhtlaudisega.
  Mida lähemale tänapäevale, seda kitsamaks voodrilaud muutus. Rootsiaegsed puumajad olid voodrita, kirvega taotud sein värviti kas rootsipunase või laevahalli värviga. Seda kaunistasid laiad nurgaliseenid, millel omakorda võisid olla puust kvaarid, imiteerimaks nurgarustikat. Akende ja uste piirlauad olid sageli kaunistustega.
  Maja number maaliti ukse kõrvale seinale (Rüütli 1, Nikolai 8). Rikkamate majad kaunistati lõikeornamentidega.
  19. sajandil hakati maju kaunistama klassitsismile omaste elementidega. Sellest dekoorivaramust leiame kannelleeritud liseene, nikerkapiteele (Rüütli 22), uste ja akende päälmikke teemantkvadraatidega jms. Leidub ka peenelt modelleeritud nikerdatud taimornamentikat (Rüütli 41).
  Varasem katusetüüp oli kelpkatus, mis algselt võis olla kaetud õlgede või rooga. Selline katus oli kõrge tõusuga, et vihm ja lumi seda vähem kahjustaksid. Kõrged olid ka hilisemad laudadega kaetud viilkatused. Alles katuselaastu tulekuga muutus katus madalamaks. 18. sajandi lõpul on Pärnusse jõudnud mansardkatus (Rüütli 3, Pühavaimu 20), 19. sajandist peale on valdavaks punane kivi.

• 2017. aastal valmis Pärnus uus kruiisisadam, kuhu saavad nüüdsest maabuda väikesed kruiisilaevad. Esimesed kaks aastat on Pärnut külastanud laevad, kuhu mahub sadakond reisijat. Järgmisel aastal peaks sadamasse jõudma üks suurem laev, mis toob kohale üle 500 turisti. Sadamaalale on planeeritud uued kortermajad ning paari aasta pärast võiks kogu piirkond muutuda palju elavamaks. 

• Solar Caravan Park Valgeranna suunal, 1o km

• Punane torn on keskaegse Pärnu linnakindlustuse üks osa, 15. sajandil linnamüüri kagunurka ehitatud vangitorn. See on ainus säilinud Uus-Pärnu hansalinna kaitsetorn. Nime sai raudkividest torn seda seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi. 17. sajandil oli torn neljakorruseline ning 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Säilinud on kolm korrust.
  19. sajandi lõpul kohandati hoone linnaarhiiviks ja järgmise saja aasta jooksul on ruume kasutatud erinevatel otstarvetel. Muuseum.

• Pärnu raekoda: Uus-Pärnu linn tekkis Pärnu ordulinnuse ümber, kaubalinn Pärnu sai linnaõigused 1318. aastal ning linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud Pärnu raad. Tänane raekoda asub kaupmees P.R. Harderi 1797 a. ehitatud elamus, mis oma varaklassitsistliku dekooriga oli valmimise ajal üks esinduslikumaid linnas. 1804. aastal peatus selles ka Pärnut külastanud tsaar Aleksander I.Pärnu raad asus pärast keskaegse raekoja lammutamist uude hoonesse 1839. valmis 1911. a. raekoja põhjakülje uus juugendlik neobaroksete detailidega hoone. Kollane,. Samas hoones asub ka Pärnu Linnagalerii tegutseb alates aastast 1995 ja on asunud erinevates ruumides. Praegune näitusesaal asub mugavalt kesklinnas, ajaloolises raekojahoones. Galeriis on toimunud läbi aegade üle 200 näituse.

• Uue Kunsti muuseum lõpetab. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/viimane-mohikaanlane/

• Pärnu Vallikääru park võlub kaldapervel kulgeva valgustatud promenaadi, üle vallikraavi kaarduva romantilise jalakäijate silla ja vallikraavi keskele rajatud Eesti kõrgeima purskkaevuga.

  Valli peale rajatud amfiteatri-laadne kontserdipaik ootab osa saama kultuurinaudingutest. Bastioni Venus juures on taastatud sepikoda, kus saad näha sepistamist. Kujundusliku pildi Pärnu kujunemisest kindluslinnast tänapäevaseks saad kolmelt maketilt. Avatud on muldkindlustuste vaheline käik ja restaureeritud kunagise postimaantee algust tähistanud Tallinna värav

• Ilvese tn 3 Helilooja Valter Ojakäär sündis 1923. aastal Pärnus. Tema elukoht oli Rääma linnaosas ning ta õppis Pärnu Rääma põhikoolis.
  Oma lapsepõlvest Räämal rääkides võrdleb Valter Ojakäär seda aega teise kuulsa räämaka August Jakobsoni kirjeldustega. "Jakobsoni sensatsioonilise romaani "Vaeste-patuste alev" käsikirja esimene lugeja oli Pärnu poeglaste gümnaasiumi eesti keele õpetaja August Rööp, kes aastail 1935-1941 oli meie klassijuhataja," kirjutab Ojakäär. Suure lugupidamisega kirjutab ta ka oma õpetajatest. 
  Valter Ojakääru looming elab kogukonnas tänagi - nimelt on ta Rääma kooli hümni autor.

• Rääma 38 Ettevõtte ajalugu ulatub aastasse 1935, kui linakasvatajate kooperatiiv avas Vändras tehase. 1993 sai ettevõte nimeks Wendre ja alustati tekkide ja patjade tootmist. Ainuüksi Pärnust on Wendres üle 500 töötaja ja vajadus heade töökäte järele aina suureneb.

  2009. aastal ostis Wendre kauategutsenud Pärnu Linatehase tootmishooned, kuhu asus ehitama moodsat tehast.
• 
  
• 
  
• Kiviraidur Morsk
•  https://lood.delfi.ee/eestinaine/elud/kiviraidur-morsk-ei-poe-ega-ulu
• Rüütli 1-a: Olev Siinmaa oli enne teist maailmasõda ligi 20 aastat Pärnu linnaarhitekt. Tema projekteeritud on mitmed Pärnu linnapilti kujundavad funktsionalistliku supelarhitektuuri näited nagu Pärnu mudaravila, rannahotell ja rannakohvik.
  
  
  Mälestusmärk, millel on Siinmaad kujutatud umbes 40-aastasena, asub Pärnu Vallikääru nõlval, tema endise kodumaja ees. Skulptuur kujutab Siinmaad pargipingil puhkamas.
• Rüütli 40a : Pangahoone / SEB pank - arhitekt Alar Kotli (1904-63); valmimistähtaeg oli 1940; rannas seisid kihnlaste purjekad kruusaga - lähemalt polnud võtta!; algselt loodeti hakkama saada 50 tonni armatuurrauaga, siis läks vaja 90 - polnud kusagilt võtta, toodi Antverpenist; 1944 oli osaliselt valmis, siin hakkas tegutsema ka Endla - oma maja valmimiseni 1967; 
• EV Iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk - Mälestusmärk kujutab ajaloolise Endla teatri rõdu selle algses suuruses.
  Materjaliks on autorid K. Eelma, M. Aas ja M. Mutso valinud jõulise graniidi.
  Mälestusmärgil oleva sõnumi ehk Manifesti teksti nähtavaks tegemine on monumendi üks tähtsamaid aspekte. Rõduehitise seinale on kirjutatud iseseisvusmanifesti tekst nii vanas kui tänapäevases kirjastiilis ning ka pimedate punktkirjas.
  
  
  „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ loeti esimest korda avalikult ette 23. veebruaril 1918. a. Endla teatri- ja seltsimaja rõdult, mis seisis tookord hotell Pärnu koha peal. 
• Endla Teater on Eesti vanuselt kolmas kutseline teater. 1911 avati pidulikult Rüütli platsi ääres uue suurejoonelise juugendstiilis teatrimaja uksed.
  
  
  23. veebruaril 1918 loeti teatri rõdult esimest korda ette "Manifest kõigile eestimaa rahvastele". Teatrihoone hävis 1944. aastal. Endise teatrimaja asemel on nüüd hotell Pärnu. Uus teatrimaja valmis praeguses asukohas 1967. aastal.
  .
• Rüütli 23 ; Rüütli tänaval asub moodsa linnaskulptuuri suurepärase näitena Johann Voldemar Jannseni, eestikeelse ajakirjanduse isa, elusuurune kuju. Kõvakübar ühes ja ajaleht teises käes on ta kui hetkeks seisatanud, et kiigata tänase ajalehe Pärnu Postimehe toimetuse akendesse!
  
  
  Professor Mati Karmini loodud monument on tellitud Pärnu Postimehe poolt ajalehe Perno Postimees 1857. aastal ilmuma hakkamise 150. aastapäevaks.
  
  
  Uskumuse järgi, puudutades Jannseni käes olevat Perno Postimehe lehekülge, võib loota sellelt päevalt häid uudiseid

ENDLA TEATER

• 1824 toimub esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus – Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab siin August von Kotzebue komöödia „Der Trunkenbold“ („Lakekauss“) eestindatud ja kohandatud versiooni „Permi Jago unne-näggo“.
• 1875: Pärnu kandi aktiivsemad tegelased koostavad Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R. Jakobsoni eestvõttel uue laulu- ja mänguseltsi, millele pannakse F. R. Faehlmanni müüdi „Endla järv ja Juta“ järgi nimeks Endla.
• 1910 pannakse majale nurgakivi; avaetenduseks saab Kitzbergi "Libahunt"
•  1915 võtab teatrimaja üle sõjaväehaigla
• 23. veebr 2018 kuulutatakse rõdult välja EV
• 1950 likvideeritakse operetitrupp ja orkester
• 1953 saab Pärnu Oblasti Draamateater Endlast Kaarel Irdi eestvedamisel L. Koidula nim Pärnu Draamateater
• 1961 lastakse vana teatrimaja varemed õhku (olid kasutusel laoruumidena)
• 1967 - oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevaks valmivad Endla ja Vanemuine.
• 1988 - nimeks saab Endla teater
• 2001 - Pärnu linna 750. aastapäevaks - suurejoonelised ümberehitused. Ehitatakse eraldi hoonetena ka raamatukogu ja kontserdisaal.
• 
  

SUUSVABRIK VISU

• Algul valmistati Pärnus ka pilliroost suusakeppe
  
• Suuski hakati Pärnus tootma juba enne II MS, 1939 suusavabrikus Lennuk. Tolleagset toodangut säilinud ei ole. 
• Salastatud oli NL sõjaväele suuskade tootmine. Need kunagi poodidesse ei jõudnud. Tootmine algas pärast seda, kui NL kaotas Soomele talvesõja - siis said kõik NL 21 suusatootjat käsu hakata laiu puusuuski tootma.
• 1968 sai Lennukist Viisnurk. Hakati tootma lastesuuski Tillu -  suusatootmine oli kallis, sest tekkis palju tootmisjääki. Siis hakkaski Viisnurk lastesuuski tegema, see viis hinna alla ja suusasport läks massidesse.
• 1970ndate alguses hakati tootma plastiksuuski, kümnendi lõpul võistlussuuski Visu Fiber
• Pastiksuuskade tegemisel saadi idee mesikärjest
• Üks nõukogude aja tavatuid uuendusi oli plakat, kus suuski reklaamib poolpaljas neiu. Kuigi kaunitar on tänapäevaste hinnangute järgi väga sündsalt paljastatud, oli see 1980. aastatel paras julgustükk ja suusad läksid kaubaks veelgi paremini.
• Kui 1992. aastal Vene turg kadus, orienteerus Visu kiiresti ümber ja hakkas allhankena tootma tuntud kaubamärke Järvinen, Karhu, Atomic. Erandiks jäi ainult Fisher, mida Pärnust ei tellitud. 
• Aastal 2000 oli Visu maailma suurim suusatootja (300 000 suusapaari aastas)
• 2002 jäädi 15 miljoni eesti krooniga kahjumisse - suuskade hinna langus maailmaturul
• 2004 lõpetati tegevus
• 2020 lammutatakse tehasehoone Rääma linnaosas
• Hardi Volmeri vanemad töötasid ettevõttes

AMMENDE VILLA

• Kokku 19 tuba: peamaja II korrusel 5 väärikat ja omanäolist sviiti, peamaja III korrusel 8 katusekambrilikult hubast Deluxe tuba. Lisaks eraldi Kärnerimajas kahel korrusel 4 Deluxe tuba ning 2 ühekohalist standardtuba.  Tavaolukorras mahub meile 36 täiskasvanut ja 10 last, aga vahel tulevad ka lisavoodid appi.
  Nime on maja saanud Ammende perelt, kes viimase moe järgi villa ehitas ja seal siis pea veerandsada aastat toimetas, enne kui see võlgade tõttu Pärnu linnale müüdi. Tegemist oli Balti-Saksa suurkaupmehega, kes 20. sajandi alguses oma vanaisalt Pärnu esimese kaubamaja ja sellega ühes Pärnu jõukaima ärimehe staatuse päris. Härra oli ka mõjukas poliitikategelane, kes nii Pärnu volikogus kui ka Riigikogus Eesti elu korraldamas käis.
  Pärnu üks jõukamaid suurkaupmehi Hermann Leopold Ammende, kelle esivanemad olid 18. sajandil Saksamaalt Eestisse asunud, otsis sobilikku maja oma ainukese ja palavalt armastatud tütre, laevakaptenisse armunud Elleni pulmadeks. Sobivat kohta leidmata otsustas ta ise tütre pulmapeoks ning pere tulevaseks suvemajaks  uhke villa ehitada ja luksusliku hoone projekti tellida St. Peterburgi arhitektuuribüroost Mieritz & Gerassimov (muideks, projekti autor arhitekt Mieritz ei ole Vene päritolu, ta oli hoopiski mitmendat põlve Soome arhitekt, kes oma tegevust Peterburgi laiendas).
  Toona oli balti-saksa seltskond konservatiivse maitsega, ka rahalised olud polnud teabmis kiita, seega  eelistati kohalike arhitektide loodud traditsionalismiga segatud moderni, levis ka vaoshoitud ja raskepärane nn severnõi modern. Tärkav rahvuslik kodanlus eelistas soome arhitekte. Belgia ja Austria toretsev modern leidis vähe kasutamist. Ammende villa esindab just viimast. Hoone, mis oma ambitsioonikuselt sobiks suurepäraselt mõnda Peterburi või Riia villade rajooni, mõjub üllatavana provintsilinnas Pärnus.

  Juugendstiilis ehitise projekt valmis kiiresti ja kinnitati Pärnu linnaarhitekti poolt 5. mail 1904. aastal. Ehitus algas kohe. Hoone kerkis tohutu kiirusega. Lõplik teostus sai algsest projektist märksa rikkalikum, esindatud oli kogu tolleaegne mood ja innovatsioon.  Hoone fassaadidel kasutati kõiki uudseid võtteid ja materjale, mida rõhutati ajastule omaselt eri värvitoonidega: mitmevärvilised keraamilised plaadid, must sepis- ja sinakashall valtsraud, oliiviroheline puit, helesinised krohv- ja raidkividetailid. Tulemus sai väljapeetud, hoolimata pillavast küllusest. Hoone erilise torni kohta räägib legend, et see ehitati selleks, et Ellen näeks, kuidas tema abikaasa laevaga merereisilt saabub.
  Juugendmaalingud seintel ning lagedel, jõulised puulõiked uksepiiretel, suursugused lühtrid, jahitrofeed, kipsdekoor ja väärikad, Riias Bohmi vabrikus valmistatud glasuurahjud. Ilmselt oli mänglev stiil ja uuenduslikud ehitusmaterjalid sobilikud suurkaupmees Ammende veidi tõusikliku maitsega. Maja valmis külaliste vastuvõtuks ja pillavateks pidudeks.
  1927: Pottseppade sõnul kasutati majas ahje ainult esimesed viis-kuus aastat, hiljem oli villa kasutusel suvemajana. I maailmasõda ja Vene revolutsioon andsid löögi perekonna majanduslikule olukorrale, mis sellest ajast alates hakkas järk-järgult halvenema kuni nad lõpuks pankrotti läksid ning villa maha pidid müüma.
  Omanikud olid sõlmimas ostu-müügilepingut ühe Tallinna kaupmehega, kuid siis sekkus Pärnu linn. Kuna maa oli linna oma, kasutas kohalik võim oma ostueesõigust. Volikogu vastavas otsuses on sõnastatud ka põhjendus: “Kuurordi paremaks arenguks.” Linn ostis villa 1927. aastal 8 miljoni marga eest. Algne plaan oli maja kasutada Kurhaus’i ja rannahotellina.
  
  

  Linn, muideks, jäi Ammende perele maja eest võlgu. Veel 1940. aastal oli osa ostusummast Ammendedele maksmata. Viimased aga olid juba 1938. aastal Saksamaale asunud, andes enne seda allkirja, et neil Eesti Vabariigi vastu pretensioone pole.
  Linn andis Pärnu linnaarhitektile Olev Siinmaale ülesande Eesti Vabariigi ajal halva maitse näitena põlu all olnud juugend villast likvideerida. Ümberehituse kavad valmisidki 1929. aastaks. Ametlikes ringkondades moes olnud klassitsismiga õnneks rahapuudusel Ammende villas eriti kaugele ei jõutud. Likvideeriti üksnes seinad rohelise saali ning daamide ja härrade salongi vahel ning asendati need sammastega. Ustelt ning karniisidelt-kaminatelt eemaldati juugendlikult vallatud ilustised. Lammutati ka enamus alumise korruse uhketest ahjudest. Juugend oli niivõrd põlu all, et isegi halli kaminalt eemaldati vaskkaunistused, eelistades rikutud glasuuripinda.
  
  

  Tänane Ammende villa näeb välja aga nii nagu oma päris algusaegadel 20. sajandi alguses. Ammende Villa anti rendile perekonnale, kes pidas I korrusel suvekasiinot ja II korrusele seadis sisse oma eluruumid. Majast kujunes Eesti kõrgseltskonna kooskäimise koht, mida tihti külastas ka esimese Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. 1940. aastal läks maja üle vene sõjaväevõimude kätte. Saksa okupatsiooni ajal tegutses villas ohvitseride kasiino. Nõukogude ajal kuulus villa kuurortide valitsusele. Seal käidi filme vaatamas, tantsimas, raamatukogus ja ka ravikabinettides, sest ühtlasi kasutas villa I korruse ruume ühe oma korpusena sanatoorium “Sõprus”.
  70ndate lõpus oli plaan sinna sanatooriumi asemel abiellujatele Õnnepalee sisustada. Kui suur puhkajate vool Nõukogude Liidu lagunedes 1980. aastate lõpus lakkas, jäi maja tühjaks.
  Pärast nõukogude aja lõppu jäi villa rääma ning aeg-ajalt pidas Pärnu Ooper seal kuuvalgetel öödel kontserte, kus mängiti Schönbergi ja nauditi dekadentsi. Muinsuskaitsjad hoidsid hinge kinni, kas keegi jõuab enne jaole, kui maja laguneb. Õnneks jõudis.
  1995 - Kaks Eesti ärimeest, Rein Kilk ja Hans H. Luik langetasid otsuse, et kaunis villa tuleb renoveerida ja avada kõigile huvilistele. Kuna ennesõjaaegne ümberehitus piirdus põhiliselt juugend-dekoori eemaldamisega interjöörist, välisfassaadid olid jäänud puutumata ning uuringud erinevatest aegadest lisaks Saksamaalt hangitud fotodega andsid piisavalt alusmaterjali, otsustati renoveerimise käigus taastada sajandialguse õhustik.
  1999: Septembris avati pidulikult Pärnu rannarajooni kaunis parkaias asuv vastrenoveeritud ajaloolise interjööri ja sisustusega eksklusiivne hotell ja restoran. Restaureerijaid nimetati heas mõttes hulludeks, kes otsisid võimalust i peale täppi panna. Interjöör on taastatud täpselt nii nagu see 110 aastat tagasi ehitati. Osalt vanu materjale ja detaile kasutades on taastatud põrandad, kusjuures puuduvate osade tegemisel on rangelt jälgitud vana eeskuju, restaureeriti vanad aknaraamid ja uksed. Laoti üles vanad ahjud–kaminad. Maalingud tehti liimvärvidega. Muinsuskaitsjad kiitsid töö heaks. Seda ei juhtu tihti.

• Restaureerimisprojekti kontseptsiooniks sai rikka kaupmehe perekonna elamu miljöö loomine. 1997. aastal algasidki hoogsad restaureerimistööd. Algselt polnud selge, mis funktsiooni maja kandma hakkab. Mõtteis mõlkus ka Eesti juugendi muuseum.

• 2020. aastaks on Ammende villa juba üle 20 aasta hotellina tegutsenud.