Rummu on olnud läbi aegade Vasalemma marmori (paekivi liik) leiukoht. Peamiseks tööjõuks olid Murru vangla kinnipeetavad. Vangla likvideerimine seiskas tegevuse karjääris. Pärast pumpade seiskamist oli veetõus nii kiire, et uppusid suur kaevandusekskavaator, hooned ja muu inventar, mis koos haruldaselt läbipaistva veega moodustab ainulaadse veealuse muuseumi ning pakub suurt huvi sukeldujatele.
Juba enne vangla sulgemist lõpetati aga karjäärist vee väljapumpamine ning see täitus allikavetega. Ka kõige kuumemal suvepäeval ei tõuse selle 44 ha kristallselge veega järve temperatuur üle 18-20 kraadi. Praegu on järv Eesti sukeldumisparadiis.
Rummu karjääris alustati kaevandamist 1938. aastal, kui alustas tööd Vasalemma Lubja- ja Marmoritehas asukohaga Rummul, mis kasutas tööjõuks Murru vangla vange.
Kuna vee ärajuhtimine karjäärist 1990. aastatel lõpetati, hakkas põhjaveetase tõusma. Murru vangla suleti 2012. aasta lõpus.
Karjääri kõrval on kaevandamisest üle jäänud osast tekitatud Rummu tuhamägi, tegelikult küll aherainemägi; koosneb mitmesuguste paekivifraktsioonide segust. Selle absoluutne kõrgus on ligi 71 m ja suhteline kõrgus ligi 48 m.
Karjääri pikkus on 2,5 kilomeetrit, laius 40-75 meetrit. Murru seinas paljandub vee kohal 3 meetri ulatuses paas, vee all esineb veel 4 meetrit paljandit. Paljanduv osa on puhas Vasalemma kihistu lubjakivi, mille stratotüübiks karjäär ka on.Vee all paljandub veel meetri jagu lubjakivi, edasi tuleb kahe meetri ulatuses mikrokihilist mergli ja puhta lubjakivi vahekihtidega paasi.
Karjääris on 88 ha suurune tehisjärv (Rummu järv).
2020 suvel avsid vabasukeldumise taustaga klaasikunstnikud Maarja Mäemets ja Rait Lõhmus Rummu karjääri veepõhjas unikaalse klaasikunsti näituse v e e a l l k u u p e a l, mis oma tavatus keskkonnas tõotab tulla seni Eestis, aga ka maailma kontekstis erakordne.
Näituse ülespanemine osutus keerulisemaks, kui kunstnikud alguses aimasid. Eriti palju tegemist oli laua ja toolide vee alla saamisega, mis sümboliseerivad viimset söömaaega. "Need jäid ikkagi liiga kergeks ja mitu päeva hõljusid vees. Lõpuks tuli veel omakorda lisada sinna raskust ja oodata kuni puit vee endasse imab, et nad jääksid sinna vee alla," selgitas Lõhmus.
Kuigi mõned eksponaadid on vaadeldavad ka snorgeldades, tuleks täieliku kogemuse saamiseks ikkagi sukelduda. Varasem kogemus on soovitatav, ent pooletunnist väljaõpet saab paluda ka koha peal.
Lätist kohale sõitnud Liene sukeldus esimest korda elus. "Seal olid väikesed kalad, kes ujusid ümber laua. See kõik näeb päris kõhe välja, nagu õudusfilmis. Ümberringi on päris pime, samas päike paistis läbi, see oli üpris põnev," kirjeldas ta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar