Kunda

• 1938. aastast on Kundal linnaõigused. Esimest korda mainitud 1241 - (Gundas)
• Elanikke ca 3000
• Kundas mõõdeti 2014. aastal Eesti absoluutne maikuu soojarekord – 33,1 kraadi.
• Kunda on tekkinud Kunda mõisaomaniku John Karl Girard de Soucantoni 1870. aastal rajatud tsemendivabriku juurde. Sellest ajast on Kundas tsementi toodetud ja praegu toodab seda AS Kunda Nordic Tsement, mis kuulub rahvusvahelise HeidelbergCement Groupi koosseisu. Ettevõte pakub ka sadamateenuseid ja toodab lubjakivikillustikku.
• Varem tähistas Kunda nimi linnast 2,5 kilomeetrit lõuna pool asunud Kunda mõisa, mida mainiti esmakordselt 1443. aastal kivist vasallilinnusena. Mõis sai nime Cundiste perekonna järgi. 1770. aastatel püstitatud varaklassitsistlik mõisahoone on alates Teisest maailmasõjast varemeis.
• Kunda linna ja Kunda sadama vahel Kukerpalli orus asub Kukerpalli sild.
• Linnas on sündinud astronoom Ernst Öpik, näitleja Argo Aadli, kirjanik Jüri Parijõgi ja Harald Suislepp, koreograaf Ženja Fokin ja taani helilooja Knudåge Riisager.
•  Kunda lähistel kirdes on Letipea maastikukaitseala, kus paikneb Eesti suurima maapealse mahuga (930 m³) rändrahn Ehalkivi.
• 1921. a. valmis arhitekt Ernst Künteril (1885 - 1961) kiriku projekt, sisseõnnistamine toimus 8. jaanuaril 1928. a. Kirik on tuntud oma hea akustika poolest. Kaheksakümnendatel aastatel oli kirikul veel laastukatus. See on ainuke kirik Eestis, kus kirikukell ei mahtunud kellatorni ja on toodud konsooliga väljapoole. Kirik on 500 istekohaga. Altarit kaunistav skulptuur on Thowaldseni "Kristuse" koopia.

• 
  
• TSEMENT:  1860. aastate lõpus huvitus Kunda mõisa omanik Johann Girard de Soucanton (1785–1868) võimalusest toota kohapealsest järvelubjast ja sinisavist tsementi. 1870 asutati selleks osaühing (tollasel Venemaal kolmas), 1872 jõuti tööstuslike katsetusteni ning 1873 alustati pidevat tsemenditootmist. Tsemendiveskis rakendati veejõudu ja toorme kaevandamisel aastast 1893 aurumasinaid, samal aastal valmis hüdroelektrijaam (Baltimaade esimene). 1896 anti käiku Kunda–Rakvere eraraudtee (19 km). Töölised majutati esialgu Lontovasse, hiljem kujunes tehase kõrvale töölisasula (Vanalinn).  Tsemenditehase Punane Kunda (1920–41 as Port – Kunda) rekonstrueerimisega (1957–74) kaasnes linna kasv; 1960 kuulutati tsemenditehas üleliiduliseks komsomoli löökehituseks.
• Jaama 11 -  Muuseumi väljapanek tutvustab tsemenditööstuse ajalugu Kundas. Muuseumi lähedal on säilinud 19. sajandi šahtahi. Püsiekspositsioonis on tsemendivabrikus kasutatud mehhanisme ja tööriistu, ajaloolisi fotosid ja dokumente. Muuseum asub tsemendivabriku endises kontorihoones, Kunda ainsas kellatorniga majas ja kuulub SA Virumaa Muuseumid koosseisu. Muuseum kogub kuulsate inimeste käejälgi, mida jäädvustatakse tsementi.

Kunda tsemenditehas rajati 1870ndatel ja paari järgneva kümnendi jooksul tuli juba kiirelt kaks tehasehoonet juurde ehitatada, kuna nõudlus ületas pakkumise. Tsemenditehase varemed on Kunda sümboliks. Samuti on omamoodi sümboliks hallid majad, aknad, tänavad ja hallid liiklusmärgid. Kui Kundas küsida, mis värvi on armastus, siis see on siin ilmselt hall nagu ka kõik ülejäänu, sest tehasest lenduv tolm on linna pikaks ajaks ära värvinud.

Tänapäeval pole olukord enam nii hull kui aastaid tagasi, kuna linnas töötab uus ja modernne tehas, kuid õhukest halli kihti võib erinevatel hoonetel endiselt märgata. Kundast leiab isegi tsemendile pühendatud muuseumi, kus on eraldi tuba, milles on tuntud eestlased jätnud tsementi oma käejäljed.

LAMMASMÄGI  asub Kunda mõisa lähedal. Lammasmäel oli asula juba keskmisel kiviajal VIII-IV aastatuhandel enne Kristust. (10 000 a tagasi) Leidudest järeldub, et tegemist on ühe vanima inimasulaga Eesti territooriumil; samal põhjusel on ta kuulus üle kogu Euroopa. Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Linnuse külas. See leiukoht on andnud nime Kunda kultuurile. 

 Lammasmäe puhkekeskus.

KUNDA KULTUUR oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr. (10 500-9000 aastat tagasi). Nimi ongi tulnud Lammasmäe leiukoha järgi. Eestis veel Pulli asula, Narva Joaoru asula, Sindi-Lodja, Uus-Ihaste (Tartu).  Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.

Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulevaid loomi. Ka pakkusid jõed ja järved metsadest paremaid liiklemisvõimalusi. Koduloomadest tunti vaid koera. Luuleiud näitavad, et kõige tihemini tabati jahikäigul põtru (nt Kundas 2/3 kõikidest luudest) ja kopraid.

Elamute jäänuseid leitud ei ole. Arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusjates püstkodades, mis olid kaetud okste, nahkade ja talvel ka mätastega. Keset püstkoda asus kividega piiratud kolle, mille kohal valmistati toitu ja mis andis valgust ning soojust.

Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid (ahingu-, oda- ja nooleotsi,), samuti kvartsist ja tulekivist väikeesemeid.  Kunda kultuuri ajal olid tööriistad veel küllaltki tahumatud. Näiteks polnud kirvestel silmaauke ja nad kinnitati varre külge nahast rihmadega.

MERELUULEPIDU

 29.08 2020 kell 20.30, muinastulede ööl, korraldab Viru-Nigula Kultuurikeskus Eesti Mereluulepeo Kunda rannas. Tegemist on mõttelise jätkuga Eesti juubeliaastal Rakveres toimunud Üldluulepeole.

Eesti autorite mereteemalisi luuletusi loevad armastatud luuletajad, näitlejad ja paljud teised. Ürituse patroon on Kundast pärit näitleja Argo Aadli, peo lavastab Tiina Mälberg. Autoritest on esindatud Jaan Kross, Fridebert Tuglas, Karl Ristikivi aga ka Juhan Liiv, Juhan Smuul, Juhan Saar. Loomulikult Ellen Niit, Kersti Merilaas, Marie Under, kuid ei puudu ka Doris Kareva, Leelo Tungla, Viivi Luige tekstid. Kõlavad Toomas Suumani, Andres Noormetsa, Jaan Tätte ja paljude teiste mereteemalised värsid. Ette saab loetud ka Kunda poeedi Harald Suislepa luuletus.

Elu on alguse saanud merest. Evolutsiooni käigus oleme tulnud veest ja õppinud maismaal elama. Samas pole mere kutse inimest kunagi jätnud. Rannarahvana tõmbab meid, eestlasi, ikka ja jälle mere äärde, et oma mõtteid koondada, tugevust taastada. Eesti mereteemalised luuletused kannavad endas meie igatsust vabaduse, armastuse, avastamata maade ja varanduste järele.

Me ei tohi kunagi unustada, et meri on alati vaba. Peame valmis olema, sest meri võib otsustada meile antud maa tagasi võtta. Meri on suur jõud, mis võiks inimesele tema ajutisust ja väiksust meelde tuletada. Kui meie muutlikus ja rahmeldavas elus on midagi püsiv, jääv, siis on see meri oma loksumise ja lainetusega.

Peo kunstnik on Krista Aren, valguskujundaja Märt Sell ja helikujundaja DJ Meelis Meri.

Piletid eelmüügis Piletimaailmas 7 eurot, kohapeal 10 eurot.

Lisainfo:
Tiina Mälberg

tiina@rakvereteater.ee

Keio Soomelt

keio.soomelt@viru-nigula.ee

Tel. 58 200 429