Kalamaja jt uusarendused

Zelluloosi kvartal
Tulekul moodne äri- ja elamukvartal, kõike hakkab ühendama soe ja rohke taimestikuga klaasgalerii, nimeks saab Fahle Park, suurimaks rentnikuks saab olema Eesti Meedia, kelle peamaja siia tuleb. Fahle Pargi esimese osa arendus peaks valmis saama 2019 sügiseks.
Senistel rentnikel on aga olnud suured probleemid (liig suured veearved, talvine temperatuur 14 nt batuudikeskusel).
Asub kesklinnast vaid 1 km kaugusel, samas hea sõlmpunkt - Tartu ja Peterburi suunalt tulejad kohe kohal. 1200 kohaline parkimismaja ka tulekul.
Kvartali tuumikuks on 1909-13 valminud paekivist hooned, mille autoriks on juugendarhitektuuri Eesti suurim meister Rosenbaum. Need rekonstrueeritakse maksimaalselt algupärasel kujul.

Paber leiutati Hiinas; Esimene eestimaine paberileht valmis väidetavalt Tartus alma materi asutamisaastal 1632 ja umbes 100 a hiljem, 1734 rajati Eesti vanim tänini tegutsev Räpina Paberivabrik. Toorainena kasutati seal kaltsu, mida 19 saj hakati segama puidumassiga ning hiljem tselluloosiga - viimase tootmist alustati Tallinnas 19 saj lõpul nn Fahle majas.

Liviko 
Asutatud 1898.
Osaleb Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu algatatud vastutustundliku alkoholitarbimise kampaanias "Kui võtad, võta vett vahele".
Alkoholi mõjul väljutab organism rohkem vett - võta vahele!
Vee joomine aeglustab alkoholi tarbimise tempot.


Telliskivi loomelinnak

Sõltumatu ettevõtluskeskus endise Balti Raudtee tehase territooriumil Kesklinna, Kalamaja ja Pelgulinna piiril. Vaba aja veetmise koht, hubane ja boheemlaslik alternatiiv Vanalinnale.

1500 inimest ja 250 firmat. Kalluriga andeid, oskusi ja kõva tööd (loomelinnaku kodukalt).
Maastikuarhitektid ja muiduarhitektid, Feministeerium, lilled, öko-, disain-i  jms poed-butiigid...
Vaba Lava Teater, Sõltumatu Tantsu Lava (kaasaegne tants), Erinevate Tubade Klubi (omanäoline multimeedia teater ja saal),
Laupäeviti kirbukad.
Muhu Pagarid, LaMuu kohvik, Lendav Taldrik, KiviPaberKäärid,
Hollandlase lillepood

KALAMAJA
oli keskajal ja hiljemgi Tallinna suurim eeslinn - ja üks vanemaid. Kalurite, mündrike, lootside asula. Enamik elanikke oli maalt linna tulnud. Linnamüüri lähedus ja sõjalaevade kaitse tegid sellest ühe turvaalisema piirkonna. Oli omapärane vahendaja maa- ja linnakultuuri vahel, samas sümbioos maakltuurist ja linna saksa-kultuurist.

Miks selline nimi? Legendid: 1) Kala-Mai, jõukam ja agaram kui teised; 2) esimeste asukate perenimed Tursk, Räim ja Haug, 3) Tõenäoliselt asusid siin juba muiasajal kalurite ajutiselt kasutatavad hooned-kuurid nn kalamajad.

Keskajal elasid Kalamajas peamiselt kalurid. Nad olid koondunud paatkondadesse ja allusid endi seast valitud vanemale "oldermannile". Nad olid kohustatud nii suvel kui talvel oma saagi värskena turule viima.Kariloomade pidmine oli neil keelatud - suvine heinategu oleks takistanud suvist suurpüüki. Sõjaohu korral laienes ka siinsetele meestele väeteenistuse kohustus, kuid on ka öeldud, et kalurid ei olnud head sõjamehed.

Lisaks elumajadele asus siin ka suur hulk kõrtse - sadama lähedus.

'Liivi sõja algul pages siia palju talupoegi, et saada linnamüüride vahelt kaitset Vene röövlite eest. 1561 vandus Tallinna raad ja linnakodanikud truudust Rootsi kuningale, et saada abi Vene survele. Kuldne Rootsi aeg kestis 150 aasstat, kuid algas õnnetult taudiga, mille rootsi süjamehed sisse tõid - haigestus ja hukkus tuhandeid tallinna elanikke.

Vaid 9 aastat hiljem koondus Tallinna alla suur vene vägi. Et mitte jättavenelastele head tugipunkti andis raad korralduse põletada 200 Kalamaja maja ja ka kirik. Pärast venelaste lahkumist majad taastatai, kuid 5 a pärasst tulid venelased uuesti ja rüüstasid kõik uuesti.

17 saj arenes jõudsalt vaatamata katkudele jms. Oli ööbimispaigaks linna tulejatele - linnamüürid suleti varakult. Jaan Krossi "Kolme katku vahel". Arengu katkestas Põhjasõda - venelased 1710 taas kohal, põletasid suure osa eeslinnadest, sh Kalamaja. Lisaks järgns uus katkulaine.

Kuid Kalamaja taasstus kiiresti, sest Peeter I hakkas siia ehitama süjasadamat, aga see tähendas ka elumajade ehitamist vene sõjaväelastele.

1854 tehti Kalamaja jälle maatasa - Krimmi sõja käigus ja käsu korras, ett mitte anda vaenlasele hääd tugipunkti. Nagu 200 a tagasi.

1964 kustutati Tallinn kindlustuste nimekirjast. Pärast seda hakkas järk-jäegult muutuma tööstusrajooniks. Tallinna Gaasivabrik, Balti Raudtee tehased (oma aja suurim ja moodsaim, 500 töötajat).

Enne IMS omandas enam-vähem praeguse ilme. Volta, Wiegand, Franz Krulli tehased + tööliste majad. Uued ehitised mitte enam 1korruselised 1pere-elamud, vaid mitmekorruselised üürimajad. Kõrged plankaiad ja nendest veel kõrgemad väravad.

Kalamajas oli oma släng, millejärgi võis selle piirkonna elanikud ära tunda.

1930ndatel taas "õitseaeg" - Salme kultuurikeskuse park, kivitrepikojaga majad...
1939 puhkes II MS. Vaid kuu pärast seda toodi vastavalt baaside lepingule sisse 25 000, pool aastat hiljem veel 80 000 punaväelast. Majutati ka Kalamajja - sundkorras pidid uhkemate majade omanikud need tõhjaks tegema ja üle andma...

1945 märtsipommiutamises sai kannatada ka Kalamaja. Nõuk ajal - osa Kalinini rajoonist.

ROTERMANNI kvartal

Tallinna ametlik keskpunkt. Ainulaadse arhitektuuri ja aktiivse linnaeluga ruum. Arendajaks Rotermann City OÜ, Sõõrumaa oma.
Renoveeritud on kruubi-, nisu- ja rukkiveski, prooviveski, katlamaja, jõujaam, aastal 2009 valiti Euroopa arhitektuuriauhindade finaalvooru laudsepatöökoda (torniga tehno-futu). Elevaatorihoonet peetakse eesti tööstusarhitektuuri kroonimata sümboliks, pälvis 2016 Muinsuskaitseametilt parima restaureeritud hoone auhinna.
Oranž, Pruun, Valge, Must, Kuldne  ja Punane maja.
Eksklusiivsed uusehitised -

19. saj - Rotermanni tehased, asutatud 1829, ka Kaubamaja Viru ja Mere tn nurgal, mis hiljem oli mitme kooli õppehooneks, sh pedagoogiline ülikool.
Tärklisevabrik, piiritusevabrik, makronivabrik (jahuveski),villavabrik.

1908 valmis soolaladu, tänini üks omapärasemaid paeehitisi Eestis, praegu Arhitektuurimuuseum.