Bastionid tulid kasutusele seoses tulirelvade purustusjõu suurenemisega. Bastionid rajas Rootsi 17. sajandi teisel poolel Toompea kaitseks. 17. sajandil tulirelvade vastu rajatud Tallinn muldkindlustused on kogu maailmas ainulaadsed. Kuskil mujal ei ole neid nii ulatuslikult valmis ehitatud või siis ei ole nad praktiliselt säilinud.
Vene impeerium muldkindlustuse vööndi rajamist 18. sajandil ei jätkanud. Pärast Teist maailmasõda kasutati käike kuni 1970. aastateni tsiviilkaitse eesmärgil. Varasemad käigud rajati tõenäoliselt alates 1630.aastaist Tõnismäe vastu püstitatud muldkindlustustesse, esmajärjekorras vana Wismari raveliini ehitusega.
Intensiivsemalt toimus käikude ehitamine alates 1672.aastast, kui rajati Rootsi bastion ja Ingeri poolbastion.
1686.a. kinnitatud kindlustamiskava põhjal valmisid 1710.aastaks Rootsi ja Ingeri bastionid, Wismari
raveliin ja raveliini ees De la Gardie reduut.
Ingeri ja Rootsi bastionid on tüüpilised viisnurksed muldkindlustused, mille muldkeha hoiavad välisküljel üleval kivist eskarbimüürid. Bastionide rajamisel oli nende ülesandeks linna ründamise korral mitmes suunas, eelkõige piki kindlustusi, tiibtuld anda. Suurtükid seisid bastioni ülaserval reas, bastionide vahel asus kolmnurkne Wismari raveliin, kindlustuste ees vallikraav, üle selle viisid pikad puusillad.
Bastionide muldkehasse rajati varjatud käigud, et muuta sõdurite, laskemoona ja muu varustuse
ümberpaigutamised vaenlase eest peidetuks ning tema tule eest kaitstuks. Käikudel oli ka luureülesanne- neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks.
Käigutunnelid on paekivist, reeglina 1,5 m laiad ning 2,5 – 3m kõrged, kaetud silindervõlvidega, seinte paksuks ulatub nelja meetrini. Piki eskarbimüüri kulgevates käikudes on kuni 2,5 m laiad kambrid – kasematid. Käikude lagedes on ventilatsiooniavad, erinevaid tasandeid ühendavad trepid, tunnelite kogupikkus ulatub sadade meetriteni. Külastajatele avatud käikude pikkus on 380 m.
XVIII sajandil hakati käike osaliselt kasutama laoruumidena. Muldkindlustused arvati sõjaliste objektide nimekirjast välja 1857.aastal ning pärast seda rajati Ingeri ja Rootsi bastionidele pargid.
1936.aastast alates kohandati bastionide maaalused käigud õhukaitse varjenditeks. Nõukogude ajal said need iseseisva elektri- ja ventilatsioonisüsteemi, ehitati välja veevarustus ja telefoniside. Tegemist oli omamoodi maa-aluse linnakesega koos magamis- ja tualettruumidega.
Aastatel 1976 - 1977 koristasid käike Kodulinna Maja lapsed. 1980.aastatel toodi Ingeri bastioni e. Harjumäe alla käikudesse Kunstifondi skulptuuriladu, kust see mõne aasta pärast varaste eest mujale koliti. Sellest alates on käigud seisnud tühjadena. Alates 1990.aastatest leidsid hüljatud käikudes peavarju kodutud.
Foto allolevalt lingilt
Vt ka
https://forte.delfi.ee/news/juskegaavastamas/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-tallinnast-oleks-voinud-saada-bastionitega-palistatud-barokklinn?id=82514177
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar