Luuletused

Me hoiame nõnda ühte (Paul-Erik Rummo, kirjutatud 22 a vanuses)

    Me hoiame nõnda ühte
    kui heitunud mesilaspere
    me hoiame nõnda ühte
    ja läheme läbi mere
    ja läheme läbi mere
    mis tõuseb me vastu tige
    ja läheme läbi mere
    ja muud me ei vaja tuge
    ja muud me ei vaja tuge
    kui üksteise selged õlad
    ja muud me ei vaja tuge
    kui ühised rõõmsad võlad
    kui ühised rõõmsad võlad
    mis üheskoos tuleb meil kesta
    need ühised rõõmsad võlad
    neid meri ei saa meilt pesta
    
    Ma tahan su rindade kaudu
    ka tuult mis neid puudutab mõista
    ja tahan su kandade kaudu
    sel maal millel seisad seista
    sel maal millel seisad seista
    ja mõelda kõigile maile
    see maa millel seisame seista
    on antud armastajaile
    
    Sa armasta siis minu silmi
    kui nendes on maailmataevast
    ja laula vaid seda mu salmi
    mis sõlmub mu südamevaevast
    mis sõlmub mu südamevaevast
    kui aiman tundmatuid ohte
    see salm on mu südamevaevast
    kas oskame hoida kõik ühte
    kas oskame hoida ühte
    kui heitunud mesilaspere
    kas oskame hoida ühte
    ja minna nii läbi mere.

Ta lendab mesipuu poole Juhan Liiv

Ta lendab lillest lillesse

ja lendab mesipuu poole; 
ja tõuseb kõuepilv ülesse - 
ta lendab mesipuu poole. 

Ja langevad teele tuhanded; 
veel koju jõuavad tuhanded 
ja viivad vaeva ja hoole 
ja lendavad mesipuu poole! 

Hing, oh hing, sa raskel a'al - 
kuis õhkad isamaa poole; 
kas kodu sa, kas võõral maal - 
kuis ihkad isamaa poole! 

Ja puhugu vastu sull' surmatuul 
ja lennaku vastu sull' surmakuul: 
sa unustad surma ja hoole 
ning tõttad isamaa poole!

Hing, oh hing, sa raskel a'al - 
kuis õhkad isamaa poole; 
kas kodu sa, kas võõral maal - 
kuis ihkad isamaa poole!

KOIDULA KREURZWALDILE

Meie armu kirjutasin

kindla kalju kivisse.

Sa needsamad sõnad panid

rannaliiva ülesse.

Mõne aja pärast tulin

tutvat paika vaatama -

Sinu sõnadest ei olnud 

ühtki tähte seleta!

Lained olid üle uhand,

tähed maha kustutand...

Olid nimed, olid armu

liiva peale istutand!

Aga täna veel ma leian

oma kirja kivi seest - 

kalju igavesti kestab

ja mu valu igavest.