Tallinna all-linn

LINNAMÜÜR

koos kaitsetornidega oli 16. sajandiks muutunud Põhja - Euroopa üheks võimsamaks ja tugevamaks kaitsesüsteemiks. Linnamüür oli siis 3 meetrit paks ja 16 meetrit kõrge ning moodustas koos 46 kaitsetorniga 4 km pikkuse ringi ümber linna.

Algsest müürist on tänapäevani säilinud 2 km ja tornidest 26.

Seiklushimulistel inimestel on meeldejääva elamuse saamiseks võimalus tõusta linnamüürile. Suur-Kloostri ja Väike-Kloostri tänava nurgalt võib tõusta Nunnatorni, seejärel minna läbi kaitsekäigu Saunatorni ja sealt edasi Kuldjala torni.

SUUR RANNAVÄRAV‚    1359

• Esinduslikkus + kindlustus. Sadama kaitseks.
• Mereni 100 m. Tee Toompeale.
• Esialgu  olid tammeplankudest uksed, raudlatt, riivpalk. Väljast kaitses väravat veel raudlattidega tugevdatud tammest  langevõre. (Läbipääsmatu, ent läbinähtav!). Valvemeeskond. Vallikraav.
• 1510  hakati  ehitama  "ümmargust torni, mis  peab  seisma  Suure Rannavärava  ees".Esialgu nimetati  seda  Roosikrantsi  torniks‚ (tallinlaste puhkenurk Rosengarden). 19 saj sai nimeks Paks Margareeta. On oletatud, et PM kavandas poola päritolu Clemens Pale.
• Läbimõõt 24 m, algselt 5 korrust:
•       1. korrus  - seinte paksus 5,1 m
•      2. korrus -  4,75 jne iga korrusega vähenes 35 cm
• Laskeavad:  32   suurtükkidele,    124    käsitulirelvadele.
• Tulistamisega kaasneva püssirohusuitsu eemaldamiseks olid seintes äratõmbekanalid.
• Tuleristsed  sai  värav  Liivi sõjas (1558 - 1583),  kui  linna ründas  Taani ja Lübecki ühendatud laevastik  (raudkuulid  läbimõõduga 15 cm).
• 18.  saj  II  poolel  kuulus  Admiraliteedile,  kes  hoidis  seal toidumoona. Vangla (kindlusevangid, sunnitöölised); Kasarmu. Vangla (rev liik tegel)
• 1954  Meremuuseum
• Värava  kohal  hilisgooti raidtahvel (1529),  Saaremaa  dolomiit. Sepised, lohepeadega veesülitid, kullatud tuulelipud  kadunud.
• Omaaegsetest linnaväravatest on alles veel Viru värav (2  torni), Pikale ja Lühikesele jalale viivad väravad.

OLEVISTE KIRIK, 15 saj

• Eelkäijat mainitud 1267.
• 7 x ümber ehitatud. Praegune  15.  saj-st (ca 1470). Kesklööv koori suunas ahenev (ebareeglipärane!)
• Torn n olnud 159 m kõrge, praegu 127. Kuulus Euroopa kõrgeimate hulka (praegu kõrgeim Ulm 161 meetriga). Praegu siis Baltimaade kõrgeim. Kõrge torn näitas linna rikkust ja võimsust.
• Tulekahjud  kahjustanud rohkem kui ühtegi teist Tallinna kirikut. 1820  taas  äike,  välk, torn kukkus  mürinaga  kokku nagu vulkaan: leek, tahm.
• Välisseinal kaupmes Hans Pawelsi  kenotaaf‚ (1513-16) inimskelett kärnkonna  ja  maoga, sümboliseerib elu kaduvust.
• Torni tipus oleva muna läbimõõt 112 cm.
• LEGEND. Tegelik nimi Norra kuninga Olav II Haraldssoni auks (Norra ristiusustaja, pühak). 
• Ehitajana  teada Olef Murmeister ja Andreas Segebaden  -  viimane kutsuti  Rakverre:  sõlmis  Rakvere  linnaga  allinna  rae   teadmata töölepingu, ähvardati 10 marga trahviga, kui läheb. Alles Rakvere orduvõimude palve peale lasti lahti.

MUSTPEADE GILD

• (madalmaade renessanss -  järgnes uusrenessanss, barokk  (teokarbi  vorm, kõrgvormiks rokokoo); eelnes gooti.
• MG loodi 1399, kestis 1940-ni
• MG tegutses ainult Eestis ja Lätis. Siia  kuulusid  vallalised välismaised kaupmehed, oli Suurgildi kõrval tähtsuselt 2. Nende vallaliste   hulgast valiti välja aasta Maikrahv (vt suurgild). Kui liikmed abiellusid, läksid nad edasi Suurgildi.
• Kaitsepühakuks Püha Mauritius, kristlasest neeger.
• Liikmete ülesandeks oli   osaleda  ka  linna kaitsmisel  (tuletõrje).
• Mustpead  pidasid  2  x  aastas  suuri  pidustusi  (aastavahetus, lihavõtted). Pidudel oli alati 2 peovanemat. Nende ülesanneteks olid  õlle ja   suupistete  eest  hoolitsemine, valgustuse   jt   mugavuste kindlustamine ning  daamidele tantsu ajaks kavaleride leidmine!
• Nendel pidudel võeti vastu ka uusi liikkmeid  nende seast, kes olid vähemalt 2 x pidustustest külalisena osa  võtnud. Ainult  1 x kogu ajaloo jooksul tehti erand ning uus liige  võeti vastu kohe 1. külastamisel (1711). Selleks oli Peeter I.
• P I on üldse    veel   mitmeti   Tln-ga   seotud.   1742-52   oli    Tln ülemkomandandiks mees, kes a-ni 1717 oli olnud P I kammerteenriks ja  sekretäriks. Hiljem juhtis see nutikas noormees  kindlustuste ehitamist, õpetas sõjakoolides matemaatikat ja inseneriasjandust, ülendati koguni kindraliks. Oli niisiis ka Tln ülemkomandandiks  A. Pushkini emapoolne vaarisa Abram Hannibal. Samuti on  Kadriorg nime  saanud P I abikaasa Katariina järgi (varem oli Fonne org   raesekretär Heinrich Fonne järgi, kellele siinsed maad  kuulusid 17. saj. II poolest)
• P I kannatas agorafoobia all (kartus suurte ruumide, avatud väljakute ees)

Selles  hoones  a-st  1495;
praegune  fassaad  1597, renessanss;
üleval õnnistav Kristus, all naisfiguurid Õiglus ja Rahu.

Alumise  korruse akende vahel Poola-Rootsi kuninga Sigismundi  ja tema  abikaasa  Austria Anna portreepead.

4  hansakontori  vapid: Brügge, Novgorod, London, Bergen.

Mustpeade kõrval  OLEVI GILDI HOONE Pikk 24

OG  tekkis  13  saj, on üks vanemaid.  

Oli  mittesaksa  rahvusest käsitööliste ja väikekaupmeeste organisatsioon.

köösnerid * lihunikud * puussepad * purjemeistrid * paadimehed * püttsepad * pottsepad * kirstumeistrid * voorimehed * õllekandjad * köiepunujad * kellamehed * hauakaevajad * - Gildi ei pääsenud kangrud, nende amet oli põlastusväärne - nende töö eeldas kedruse töötlemist uriiniga.

Riietumisreeglid: siidi, sametisse, tafti, kallitesse nahkadesse tohtisid riietuda ainult suurkaupmehed (Suurgild). Kuldketid. Olevi gildi liikmed tohtisid riietuda võrdselt teenijatega. 1697 anrti korraldus Olevi ja Kanuti gildi ühinemiseks. Kanuti võttis vastu küll kõik OG aarded ja raha, kuid mitte tema liikmeid! (KG - Pikk 20, sakslastest käsitöölised).

SUURGILDI HOONE;  1410

• Rae koosseisu võisid kuuluda ainult SG liikmed. Tallinna vapp = SG vapp = sidemed.
• SG oli nagu klubi. Pidustused, millest suurejoonelisimad maikrahvi pidustused - Rosengardenis valiti maikrahv, kes 8 iluduse seast valis endale maikrahvinna. Sellel päeval oli Maikrahvil õigus vabastada üks vang.
• Maja üüriti ka välja.
• Koputid: Paremal: "Issanda aastal 1410, Oo, au, kuningass Kristus, tule rahus / Vasakul: "Jumal õnnstagu kõiki, kes selles majas on ja kes siia veel tulevad".

MAIASMOKA KOHVIK; mis avas uksed 1864. aastal, on Tallinna ja kogu riigi vanim siiani tegutsev kohvik. Kohviku sisekujundus on püsinud muutumatuna peaaegu terve sajandi ning seal asub ka martsipani muuseum.

PÜHAVAIMU KIRIK‚   1361

• 15. sajandil ehitati Tallinnas peaaegu kõik, mis andis, ümber. Ainukesena on säilitanud 14. sajandi ilme Pühavaimu kirik.
• 2-lööviline
• Tallinna vanim stiilne tornikiiver
• kõrvalekalle ida-lääne orientatsioonist (vajadus arvestada tänavaid)
• Kivikatus - astmelised viilud, ainulaadsed Tallinnas
• Välisseinal Tallinna vanim kell
• Eesti vanim tornikell, 1433 - "Ma löön õigesti nii teenijale kui sulasele, nii emandale kui isandale, seda ei või keegi mulle ette heita."
• Kantsel vanim Tallinnas, säilinud kantslitest (17. saj).
• Pingid 16. saj-st
• Bernt Notke kappaltar - Lübecki meister, siinne kappaltar üks vähestest tõestatud Notke töödest, kuna on olemas Tallinna rae ja kiriku eestseisuse tellimiiskiri Notkele aatast 1483. Tõenäoliselt valmistas keskosa ise (Püha Vaimu väljavalamise stseen), ülejäänu tegid ilmselt abilised.
• PVK on kuulus ka selle poolest, et mitmed vaimulikud, kes seal teenisid, olid tugevad kultuuritegelased: kirikuõpetaja J. Koell tõlkis eesti keelde e.k vanima trükise Katekismuse; teine mees, Balthasar Russow, on "Liivimaa kroonika" autor. Liivimaa Kr ilmus 1578 alamsaksa keeles ja räägib Eesti- ja Liivimaa talupoegade raskest elust.

RAEKOJA PLATS

On sajandite jooksul kasutatud turu- ja laadaplatsi ning kogunemiskohana - juba enne raekoja ehitamist.

Platsil viidi läbi pidustusi, aga ka hukkamisi.

Suvekuudel välikohvikud, vabaõhukontserdid, käsitöö- ja jõululaat, keskaja teemalised laadad.

Talvel köidab tähelepanu Raekoja platsile toodud jõulupuu (selle kombe juured ulatuvad aastasse 1441).
Iga-aastaselt korraldatavaadVanalinna päevad - keskaegne karneval kaasaegsel moel. Ei puudu juba

möödanikust tuntud traditsioonid, nagu paraadid, rüütliturniir, papagoilaskmine ega Maikrahvi valimine.

Raeapteek - on Euroopa üks vanemaid tänaseni samas kohas töötavaid apteeke. Esimest korda ajalooürikutes aastal 1422, mõne arvamuse kohaselt peetakse seda veelgi vanemaks. Raele allunud apteegis müüdi lisaks ravimitele ka mitmesuguseid teisi kaupu. Sajanditega on apteek pisut muutunud, kuid kaasaegsete ravimite müügi kõrval on ometi tunda möödunud päevade hõngu. Tänapäeval apteegis enam keskaegseid ravivahendeid - jahvatatud nahkhiiri ja maonahku - ei pakuta, kuid proovida võib keskajast tuntud ja hinnatud vürtsitatud veini klaretti.

RAEKODA

On Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne raekoda. Esmakordselt mainitakse Tallinna raekoda aastal 1322 ning ürikute põhjal võib järeldada, et juba tollal asus see samas kohas, kus praegugi. Oma nüüdse väljanägemise sai raekoda pärast põhjalikku ümberehitust aastatel 1402-1404.
2004. aastal tähistati raekoja 600. aastapäeva. Tallinna rae kogunemiskohaks ehitatud
hoone oli keskaegse linna süda ning esindushoone, kus otsustati linnaelu tähtsaid küsimusi sajandeid.
Tallinna raadi on mainitud esimest korda Taani kuninga Erik V Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinnale kinnitatakse Lübecki õiguse kasutamise luba. Hoone esindusruumid asuvad teisel korrusel, kus tänapäeval korraldatakse pidulikke vastuvõtte ja kontserte. Keldrikorrusel asuv kolmelööviline saal on linnarahvale ja külalistele avatud näitustesaalina. Paekivist raekoja tuntuim ja armastatud detail on torni tipus asuv tuulelipp Vana Toomas, millest on saanud sümbol kogu linnale.

NIGULISTE        1310, praegune 15 saj-st

Meresõitjate kaitsepühak Nicolaus.

Muuseum-kontserdisaal.

Ehitatud kaupmeeste rahadega. All-linna ringmüür oli veel välja ehitamata, N pidi täitma ka kidluse funktsiooni. Välismüürides laskeavad, aknad kitsad ja kõrged.

15 saj kuulus kirikule rikkalik kuld- ja hõbeesemete kollektsioon. Sõja- ja näljaaegadel müüdi , vermiti rahaks, maksti palkadeks. Monstrants kongiti Põhjasõja ajal diplomaatilistel kaalutlustel vürst Menšikovile, kindlustamaks Tallinna privileege. Praegu on see monstrants (1474, valm Tallinna meister Hans Ryssenberg) Peterburi Ermitaažis. Osa väärtuslikest varadest päästis leidlikkus - lukuaugud valati tina täis.

Kelchi pärn - olla linna avnim, selle alla maetud kunagine N õpetaja Christian Kelch, kes 1710 suri katku.