Tallinn. Üld

• Tallinna vanalinn kuulub alates 1997 . aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11. - 15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned , aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega . Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole vanalinnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks.
• 1219 - vanim kirjalik allikas, Läti Henriku Liivimaa Kroonika. Juttu on sellest, kuidas Taani kuningas Valdemar II tuli 2000 laevaga ja pidas Lindanyse all ristisõda eesti paganate vastu. Sai endale nimeks Valdemar Võitja. Nime "Tallinn" kohtab kirjalikult alles 1536. Lindanise = linn danische. 
  1277 - säilinud vanim Tallinna pitsati kasutamine
  1248 - 15. mail andis Taani kuningas Erik Plogpennig Tallinnale Lübecki linnaõiguse, mainitakse esimest korda Tallinna raadi. Seda päeva  tähistataksegi Tallinna päevana. 
• ÜLEMISTE: Ujumine keelatud al 20. saj algusest, et ära hoida joogivee reostamist. Joogivett saab linn järvest alates 14. sajandist. Wikipedia andmetel kasutas linn 2005. aastal ca 61 000 kuupmeetrit vett ööpäevas, see on ca 850 raudteetsisterni ööpäevas... / Keskmiselt kasutab iga tallinlane 95 l vett ööpäevas.)
  Ülemiste - 3. koht pärast Peipsit ja Võrtsjärve (9,6 km2); sügavus kuni 6 m; 
• LENNUJAAM: üks 3480 m pikkune ja 45 m laiune asfaltbetoonkattega lennurada; 5 ruleerimisrada, 14 terminaliväravat; 2009 Lennart Meri nimeliseks; siiakohta ehitati 1928-29; lennujaama hoone seoses 1980 a OM-ga; 2,5-3 miljonit reisijat aastas; 2018 Euroopa mugavaim lennujaam (oma suurusklassis) - jõusaal, raamatukogu.
• LOOMAAED: asutatud 1939; esimesteks loomadeks olid ilves Illu ja 2 pruunkaru, Jüri ja Mari; TLSS (Sõprade Selts); pärast Mati Kaalu (kaaluta olek) direktoriks Tiit Maran; üle 11000 isendi 600 liigist; Põhjamaade põnevaim kollektsioon; maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste kollektsioon; tähistatakse nt rahvusvahelist jääkarupäeva (27. veebr); smartzoos.eu - õppeprogrammid; https://tallinnzoo.ee/kulastajale/kulastamiseeskirjad/; 
• TSELLULOOSIVABRIK: eelkäijaks juba 1664 asutatud Tallinna paberiveski; praegune hoonestus aastatest 1908-10; enne I MS andis 70 % Venemaa tselluloositoodangust (koos Pärnuga); arendajal plaanis korterid, bürood, hotell, moodne äri- ja elamukvartal.  Kõike hakkab ühendama soe ja rohke taimestikuga klaasgalerii, nimeks saab Fahle Park, suurimaks rentnikuks saab olema Eesti Meedia, kelle peamaja siia tuleb. Fahle Pargi esimese osa arendus peaks valmis saama 2019 sügiseks. Senistel rentnikel on aga olnud suured probleemid (liig suured veearved, talvine temperatuur 14 nt batuudikeskusel).
• Asub kesklinnast vaid 1 km kaugusel, samas hea sõlmpunkt - Tartu ja Peterburi suunalt tulejad kohe kohal. 1200 kohaline parkimismaja ka tulekul.
• Kvartali tuumikuks on 1909-13 valminud paekivist hooned, mille autoriks on juugendarhitektuuri Eesti suurim meister Rosenbaum. Need rekonstrueeritakse maksimaalselt algupärasel kujul.
• Paber leiutati Hiinas; Esimene eestimaine paberileht valmis väidetavalt Tartus alma materi asutamisaastal 1632 ja umbes 100 a hiljem, 1734 rajati Eesti vanim tänini tegutsev Räpina Paberivabrik. Toorainena kasutati seal kaltsu, mida 19 saj hakati segama puidumassiga ning hiljem tselluloosiga - viimase tootmist alustati Tallinnas 19 saj lõpul nn Fahle majas.
• LIVIKO: Asutatud 1898.
  Osaleb Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu algatatud vastutustundliku alkoholitarbimise kampaanias "Kui võtad, võta vett vahele".
  Alkoholi mõjul väljutab organism rohkem vett - võta vahele!
  Vee joomine aeglustab alkoholi tarbimise tempot.
• 
  
• LENNUSADAM: Põhja-Euroopa üks uhkemaid meremuuseume. Allveelaev Lembit (1930ndatest), jäämurdja Suur Tõll (ehitatud 1914, Euroopa suurim auru jõul liikuv jäälõhkuja), vesilennuk, paadid ja purjekad,... Ümbermaailmareis kollasel allvelaeval, mereve riietes pildistamine, suur akvaarium, simulaatorid,... Eesti kõige turistisõbralikum muuseum 2012, Europa Nostra Grand Prix 2013, Euroopa aasta muuseumi eriauhind 2014 jms. 
• STOCKMANN - ajalugu algab aastal 1852 Helsingis, mil Georg Franz Heinrich Stockmann asus tööle Nuutajärvi Klaasivabriku raamatu- ja kassapidajana ja 1859 kauplise juhatajana. Kolm aastat asutati firma Stockmann - mees omandas täieliku kontrolli äri üle, mida ta algusest peale oma nime all juhtinud oli.  Praegu üle 500 poe 17 riigis. Esimene kauplus Eestisse 1993, 2 x laiendatud, aasta 2000 ümberehituste-laienduste järel oli tükk aega Baltimaade suurim kaubamaja. 400-kohaline parkla. 
• COCA-COLA-PLAZA - kobarkino, avati 2001, 11 saali, kohti 1788. 
• 
  
• MAARJAMÄE MEMORIAAL e Maarjamäe mälestusala. Kõrgest soost Maria Orlova, kellele omal ajal see krunt kingiti, on andnud nime, kuid seda nime on kasutatud vähem kui 100 aastat - enne olnud Ristimäe, Suhkrumäe... Maarjamäe võtsid matmispaigana kasutusele punaväelased 1940ndal aastal. Siis tulid sakslased, kõrvale on maetud 3-4000 sakslast. Nõuk võim hakkas rjama suurejoonelist nn memoriaalkompleksi. Nüüd siis mälestusala.
• 100 miljonit inimest on maailmas kommunismi ohvreid: 65 miljonit Puna-Hiinas; Vietnamis, Kambodžas, Põhja-Koreas kokku 5 mio; Ida-Euroopas 1 mio. Maarjamäe - kommunismi ohvrid aastatel 1940-1991. Paul-Erik Rummo luuletus "Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere" - kirjutas selle 22 aastaselt. 22 000 ohvri nime, võimalik otsida interaktiivselt tahvlilt, kuid on tähestiku järjekorras. Nimede kokkukogumine on olnud ca 30-aastane töö, mida on teinud Eesti Mälu Instituut koos Mementoga. 
• Kenotaaf - kreeka keeles "tühi haud". Siin saame mälestada neid, kes maetud mujale või kelle matmispaik teadmata. Konkreetse isiku vastu suunatud kuritegu (mitte sõjas lngenud). Materjal: must teras - külm, sünge. Tee sõidab jõuliselt nõlva sisse, loodusest hoolimata - nagu riik inimese ellu. Id-lääne suunaline - nii kulges ka küüditatute tee. 
• Erinevad repressiooni kategooriad - nt varade äravõtmise kohta 300 000 akti. Kõige rängemalt sai kahjustada talukultuur. Lõpus iga eestlase unistus: koduaed (õunapuud). Õunapuud valitud selliselt, et õitseks eri aegadel. Igale nimele vastab mesilane. 20 000 ongi väiksema mesilastaru mesilaste arv. Väga konkreetsed mesilased, tänapäevaste vahenditega skaneeritud-prinditud. Niisiis samas ka esimene putukamonument!!! 
• NL-s võeti 30ndatel kasutusele mõisted "kulak" ja "kahjulik element". Igale piirkonnale määrati kvoodid, seejärel hakati otsima kartoteekidest inimesi, kes võiksid sobida. Moskvasse hakkasid saabuma NKVDlaste palekirjad, et kvoote suurendada... 20 kivi, millele kirjutatud kinnipidamiskohtade, tapmiskohtade või vangilaagrite nimed. Ja ohvitseride mälestusmärk - 794 tegevväelast. Augud luubiga, taga pilt. Kuna sein lõikub nii jõhkralt maastikku, võib seda kujutada ka kui mahalaskmisseina. 
• Nimesid võimalik lisada - iga aasta 23. augustil, mälestuspäeval, avatakse plaat lisandunud nimedega. 

Aja jälg kivis - Estonia teatrimaja https://arhiiv.err.ee/vaata/aja-jalg-kivis-aja-jalg-kivis-estonia-teatrimaja

Taanist ja Tallinnaga seotud legendidest: lipu langemisest, Taani lipu värvidest meie sümbolites, Tallinna nime saamisest, vapilõvidest ja esimestest Eestis vermitud müntidest räägib Tallinna Ülikooli vanemteadur Ivar Leimus.  https://vikerraadio.err.ee/948339/eesti-lugu-taani-jaljed-tallinnas

Huvitavaid fakte:

Millal toimus esimene suurem autoõnnetus Tallinnas?

24.juunil 1908.aastal toimus esimene surmaga lõppenud autoõnnetus Tallinnas. Rikas kivikaupmees

Einberg Sõitis Jaani kiriku juures otsa vanainimesele, kes järgmisel päeval suri. Kivikaupmees maksis

lesele 700 rubla kahjutasu ja ta mõisteti kaheks kuuks vangi. Peale selle mõisteti kihutajale veel nn.

kirikukaristus. Mees pidi aasta otsa igal pühapäeval istuma kirikus eraldi pingis, näoga rahva

poole. Viimane karistus oli kõige mõjuvam-kivikaupmees loobus autojuhtimisest hoopis.

Millal ilmus Tallinna tänavatele esimene auto?

Esimest sõiduautot demonstreeriti Tallinnas Telliskopli teel 23.augustil.Päriseks tuli esimene auto

Tallinna alles 1902. aastal. See oli pruugitud "Panhard-Levassor",mille 2500 rubla eest ostis ohvitser

kapten Fjodorov, autojuhiks palkas ta eestlase Julius Johansoni. Tasapisi nende arv kasvas ja

1908.aastal oli Tallinnas juba kuus autot. Needki tekitasid üsna palju segadust, pahandades kõige

rohkem voorimehi, kelle hobused autosid kartsid.

Millal hakkas Tallinnas tramm sõitma?

Praeguse trammi esiisa on rööbastel liikuv vanker, mida vedas hobune. Regulaarne trammiliiklus algas

Tallinnas üle saja aasta tagasi-24.augustil 1888.Hoburaudtee esimese liiniga sai sõita Kadriorust Vene

turuni (praegune Viru väljak). Pealinna tänavatel on liikunud ka aurutramm. Hobutrammi tegevus lõppes

1918 aasta novembris.

Bensiinimootoriga tramm alustas sõitmist 13.mail 1921 Narva maantee liinil. Elektri jõul hakkasid

trammid siin sõitma 28. oktoobril 1925, peaaegu 80a tagasi.

Millest sai Saiakäik oma nime?

Tallinna raekoja platsi Pika tänavaga ühendav käik on üks linna vanimatest tänavatest. Juba üle 600

aasta tagasi asus seal kaheksa väikest poekest. Nendes müüdi ka sarvesaiu. Sellest tuligi tänava nimi.

Hiljem ehitati puust kauplusehoonete asemele kivimajad.

Tallinna linna rannajoone pikkus on 46 km.