http://www.mulgikultuur.ee/turism/marsruudid/hummuli-torva-ala-karksi-nuia-abja-paluoja-moisakula/
Mulgi Kultuuri Instituut
BARKLAY DE TOLLY - . Kindralfeldmarssal on Eestiga seotud inimestest üks kuulsamaid ja ilmselt suurim vene väejuht, kelle põrm puhkab Eestis. Šoti juurtega balti aadliperekonnast põlvnev Vene väejuht etendas olulist rolli 1812-1814 a. võitluses Napoleoni vastu. Jõgevestega on Barclay de Tolly seotud 1791. a., mil ta abiellus ja sai Jõgeveste mõisa omanikuks. 1823.a. laskis Barclay de Tolly lesk 1,5 km kaugusele Jõgevestest püstitada oma mehele mausoleumi ja selle keldris asuvad vürsti ja vürstinna sarkofaagid.Tasumine sularahas!
TÕRVA
Hääldub teises vältes. Nime päritolu pole selge. See võib viidata endisaegsele tõrvapõletamisele piirkonnas või olla tuletatud 19. sajandi alguses Patküla mõisa alal esinenud perekonnanimest Törwas.
Linna nimest inspireerituna vee toredaid kohalikke nimesid: Lasteaed Tõrvalill, hotell Pigilind. .
Elanikke 2700
2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude korralistel valimistel ühinesid Tõrva linn, Helme, Hummuli ja Põdrala vald Tõrva vallaks, mille tulemusena sai Tõrvast vallasisene linn ja uue omavalitsuse keskus.
Esimesed teated Tõrva kohta pärinevad aastast 1834 mõisale kuulunud kõrtsihoone kohta, mis asus Valga, Pärnu ja Tartu maantee ristumiskohal. Kõrtsihoone renoveeritud ja seda peetakse üheks Tõrva linna sümboliks
MULGI MUGILA - kiirtoidukoht
RIISKA JÄRV - Pindala on 5 ha, sügavus 12,2 m. On tumedama veega, kasutatakse mitmes kohas suplemiseks ja ujumiseks. Järve äärde on rajatud ilus liivarand ja pallimänguplatsid.
KIRIK-KAMMERSAAL: Apostliku õigeusu Kristuse Sündimise kirik püstitati Valga tänavale aastail 1903-1904. avati 1905. aasta detsembris. Kirik ehitati maakivist ja talle pandi telliskivivooderdis. Kahe kupli ja kellatorniga kirikut kattis tsinkplekk-katus. Samale platsile ehitati preestrimaja ja köstrimaja. Kirik oli kõige uhkem Viljandi praostkonna apostliku õigeusu kirikute hulgas. Ägedate septembrilahingute ajal 1944 sai kirik tugevasti kannatada ja taastati alles 1990.a. kui kammersaal. Nõukogude ajal kasutati kirikut ka soola - ja tsemendilaona. Praegu on kirik-kammersaal luteri kiriku valduses.
KESKVÄLJAK Ligemale 13 000 ruutmeetril laiuval Tõrva keskväljakul on suurem osa ruumist jalutusradade ja tegevusplatside päralt. Haljastustöid tehti 5000 ruutmeetril, istutati peaaegu 2000 puud ja põõsast. Tõrva keskväljak kulgeb ajaloolisest kõrtsihoonest kuni Tõrva raekojahooneni ja sealt mõttelise osana edasi Veskijärvele.
KÕRTSIHOONE: oli esimene hoone Tõrvas Pärnu-Tartu ja Viljandi-Valga maanteede ristumiskohal. Esimesi teateid hoone kohta on 1834. aastast. Peale 1890. aastal tulekahjus siin asunud puidust kõrtsihoone hävimist ehitati praegune kivihoone. Kõrtsiruumid paiknesid hoone keskel. Valga-poolses oli suur ruum hobuste tarvis. Hoone oli hobupostijaamaks, Eesti Vabariigi aastatel olid hoones kauplused. Pärast II maailmasõda oli siin einelaud ja mitmed kauplused. 1998-2001 hoone renoveeriti. Nüüd peetakse hoonet Tõrva linna sümboliks ja ilusaimaks ehitiseks.
RAEKODA: 1890. aasta paiku ehitatud eramajale tehti hiljem juurdeehitus ja temast sai koolimaja. Hoone oli ühekorruseline, osaliselt mansardkorrusega. 1936-1937 ehitati maja kahekorruseliseks. 1944. a. sõja ajal hoone osaliselt hävis, aga taastati endisel kujul. Praegu asub raekojas Tõrva linnavalitsus.
Mälestuskivi raekoja juures olevas pargis. 7. juulil 1941 otsustasid kolm kohalikku meest viia raekoja torni eesti rahvuslipu. Samal ajal kui hoone katusel tegutsesid lipuheiskajad, sõitis kõrval asuvale turuplatsile Valga julgeoleku auto. Tärisesid NKVDlaste automaadid. Tapeti Voldemar Rull ja Eugen-Richard Jürisson. Kolmas nimi kivil on Enn Jaagusoo, kes tapeti 1. juulil 1941. Mälestuskivi avati 26. novembril 1989. aastal.
Linnamäge koos lähema ümbrusega tuntakse TANTSUMÄE nime all, kuhu 1970. aastatel ehitati vabaõhulava, kus korraldatakse laulu- ja tantsupidusid, esinevad suviti artistid üle kogu Eesti ja süüdatakse igal aastal jaanituli. 2013. aasta juulis süütasid alaealised laululava puidust katuse ja põranda ning laululava hävis tules peaaegu täielikult. Linna ühendab Tantsumäega Tõrva arhitekti Endla Raime kujundatud kaarsild.
VANAMÕISA JÄRV. Pindala 2 ha, sügavus 10,5 m. Vesi on selge ja soojeneb suvel hästi. Järve kohta on legend, et muiste asunud see paremal pool Tartu maanteed, olnud selge, läbipaistva, karastava veega. Rahvas pidanud järve pühaks. Kuid siis asunud järve kaldale elama uued inimesed, kes ei pidanud järve pühadusest midagi ja hakkasid vett reostama. See pahandanud seal elavat vetevaimu. Ühel suvepäeval tõusnud järvest suur must härg ja sammunud õhtukaare poole, tema järel voolanud järve vesi. Järve praegusesse asukohta jõudnud, vajunud härg sohu, tema kohal hakanud lainetama järv.
ÕHNE JÕGI läbib Tõrva linna 3, 5 km ulatuses. Jõel on palju lookeid. Annab Tõrvale koos linnas ristuvate orgudega kauni ilme, algab Veisjärvest. Jõe pikkus Veisjärvest Võrtsjärveni on 91 km, laius alamjooksul pärast suurima lisajõe Jõku suubumist on 30 meetrit. Alates Koorkülast on jõgi paadiga sõidetav. Suislepast Võrtsjärveni on jõgi sõidetav ka väiksematele laevadele. Jõgi ja tema kaldad ning org on paljudes kohtades maalilised ning meeleolukad.
Helme kalmistu taga Keisripalu oja kaldal paikneb kahe lohuga ohvrikivi. Kivis olevad lohud on pool meetrit pikad, 30 cm laiad ja 8 cm sügavad. Kivi olevat varem paiknenud Helmes hiies. Sealt oli see viidud Jõgevestesse, hiljem toodud praegusele asukohale. Kivi kohta on muistendi mitu varianti. Kirjanduslikult on rahvajutu ümber töötanud Jakob Tamm lugulaulus „Orjakivi”.
Rahvasuu kõneleb kivi kohta järgmist. Helme mõisas käinud tööl vaeslaps, kelle vanemad surnud ja õed-vennad katku koolnud. Vaeslapsel oli ainus tasu teol käidud töö eest kuivanud leivakannikas ja kuri sõna. Ühel külmal ja vihmasel õhtul tulnud orjalapsuke jälle jalgu järele vedades töölt. Varsti kadunud viimanegi jõuraas ihust. Märganud tee ääres kivi, roninud sellele puhkama. Ohanud “ime, et sinagi, külm kivi, minu peale halastasid, mulle istepaika pakkusid. Inimeste süda on rahnust kangem, kivist kalgim.” Lapse silmad vajunud igaveseks kinni. Hommikul tõstnud tööle ruttavad orjad väikese pambu kivi pealt maha ja avastanud, et kivil on magaja keha jäljed.
Pea igast Mulgimaakandist võid leida kauneid mulgiteemalisi puuskulptuure – Abjast mulgi mehe, Helmest mulgi naise. Paistus tervitab tulijaid istuv mulk, Karksis tantsiv mulgipaar, Pikasillas torupillimängija. Tarvastus ja Mõisakülas paelub pilku koguni terve mulgi pere. Tule ja leia nad kõik üles!
HELME ORDULINNUSE VAREMED - Arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel ehitatud muistsest kindlusest on osaliselt säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid. Legend jutustab kantsi tugevdamiseks sinna müüritud süütust tütarlapsest (talutüdruk Anne). Aegade jooksul on linnuses peremehetsenud sakslased, venelased, leedulased ja rootslased, kes kindluse 1658. aastal ka hävitasid.
Lossi varemete kohta on mitmeid muistendeid. Võib näidata kullatoobist jäänud jälge.
Et Helme lossi varemetes varandus on, mis sinna vanal ajal varjule pandud, seda tõendavad mitmed jutud ja jutukesed rahvasuus.
Kord elanud nimetatud mõisas härra, kellel himu tõusnud vanade varemete sees olevat varandust kätte saada, maksku mis maksab. Selleks otstarbeks valinud ta hulga töömehi ja lasknud neid varemete all olevaid keldrid või salaurkaid lahti kaevama hakata.
Mitu päeva teinud mehed ilma asjata tööd - peale mõne vana sõjariista ja ühe ehk teise tähtsuseta asja ei leidnud nad midagi. Kolmandal päeval jõudnud nad keldri juurde, millel tugev rauduks ees olnud. Suure vaevaga saanud mehed keldriukse lahti ja astunud sisse. Suures võlvitud ruumis olnud mitmesuguseid ja mitmes suuruses vaate ja tünne, mis meeste arvates vist kõik raha täis pidavat olema. Mehed tahtnud vaate keldrist välja hakata tassima, kui nad korraga ühe vaadi otsa peal väikese mustakarva toakoerakese istuma näinud, kes neile hambaid vasta näidanud ja kurjasti urisema hakanud.
Kohkudes jooksnud mehed kõik keldrist välja. Välja saades rääkinud nad lugu härrale, kes seda sugugi pole uskunud, vaid kurjaks saades ja mehi nuhtlusega ähvardades tahtnud neid uuesti keldrisse ajada, aga hirm musta koera eest olnud meeste südamates palju suurem kui härra viha kartus. Siiski võtnud veel mõned julgemad mehed südame rindu ja tõtanud kaevatud käikusid mööda keldrisse tagasi, kus nad uut viirastust näinud, sest koera asemel istunud nüüd varandusevaatide juures noor naisterahvas, üleüleni mustas riietes. Ta tõstnud kaebliku häält ja vaadanud nii põlevate silmadega meeste otsa, et see vaade neil südamest nagu nuga läbi läinud. Suure kisaga jooksnud nad tuldud teed tagasi ja kukkunud, kui koopast välja jõudnud, elutult maha. Teised mehed tõstnud eluta kehad üles ja ravitsenud neid nii kaua, kuni meestel elu tagasi tulnud.
Aga mis ime oli meestega sündinud? Ükski teist korda koopas käijatest meestest pole enam näinud, kõik olid pimedaks jäänud. Räägitakse veel, et ka nendele meestele, kes esimest korda koopas käinud, vana pimeduse valdade valitseja mõnda nuhtlust kaela saatnud, nii jäänud mõni neist kurdiks, teine jalutaks, kolmandal kuivanud käed ära ja veel mõnda muudki äpardust tulnud kurja vaimu võimul meeste kaela.
Härra lasknud lahtikaevatud keldri jälle uuesti kinni ajada ja Helme lossi varandus puhkab praegugi alles puutumata varemete all maapõues.
Ka käib veel rahva suus jutt, et Helme lossi müüridesse olla ka vanal ajal raha müüritud. Kord viinud sealt üks reisija toobi kulda ära. See käinud rahvajutu järele nõia nõu täites kolm uue aasta ööd järge mööda Helme lossis valvamas, kus talle siis vaim varanduse kohta näidanud. Praegugi võib müüri sees veel ümmargust auku näha, mida rahvasuu väljavõetud kullatoobi asemeks tunnistab.
http://www.valgark.ee/Kohamuistendid.htm
Linnusel oli 14. sajandil ehitatud kaks eelkindlustust. Esimese nimi on Keldrimägi. Sinna on maetud II maailmasõja ajal langenud 230 Nõukogude armee sõjameest. Keldrimäe vastas künkal asus muistne hiis ja ohvrikivi. Praegu asub siin 2008. aastal paigaldatud mulgi neiu kuju.
Linnuse all orus vuliseb Arstiallikas, mille vesi olevat rohuks seitsme tõve vastu.
KOOPAD, PARK, ALLIKAD 18. sajandil oli see looduslik ja inimese poolt täiendatud pargikompleks koos romantiliste lossivaremetega, liivakaldasse rajatud grottidega, vallikraavi ületavate sildadega, templikujuliste paviljonidega ja Friedrich Schilleri mälestusmärgiga üheks huvitamaks ja ilusamaks paigaks Liivimaal.
Linnusevaremetest põhja poole jätkuva seljaku kõrgel ja kitsal nõlval asub allikavete tegevuse tagajärjel tekkinud ja inimeste poolt laiendatud koobastik. Seda kasutati kas peidupaigana sõdade ajal või varuväljapääsuteena lossist. Kuni Teise maailmasõjani oli koobastik tunduvalt ulatuslikum. Koosnes seitsmest üksteisega ühendatud koopast. 1944. aastal toimunud lahingu käigus langes siia ja lähikonda mitmeid mürske. Nendest saadud põrutuste mõjul on koobastik valdavalt kokku varisenud viimase poolesaja aasta jooksul. Praegu pääseb kahte koopasse mäe idanõlvakult. Kolmas koobas (nn. Vanakurja vats) asub suures langatuslehtris. Koobastiku kivimiks on liivakivi, milles leidub kollast ja lillat savi ning halli aleuroliidi vahekihte.
Linnuse kohal all orus asub allikas. Nähtavasti oli siin muistne hiis. Rahvas käis siin veel 17. sajandil ristineljapäeval ja suvistepühal ohverdamas. Veel 20.sajandil käidi allikal vett toomas, kuna see pidi olema rohuks seitsme tõve vastu. Noored neiud ohverdasid siin aga helmeid, et säilitada oma ilu. Teine allikas asub oja kaldal.
Park mis laiub mõisa, linnuse ja koobastiku alal koosneb põhiliselt kodumaistest puuliikidest. Rohkesti on ka lehiseid, nulge, elupuid ja papleid. Puuliike on siin 39.
HELME MÕIS rajati linnusest paarsada meetrit ida poole. 1620. aastal sai mõisa omanikuks Rootsi väejuht Pontus de la Gardie. Peale Põhjasõda kuulus mõis pikka aega Edler von Rennenkampffide aadliperekonnale. 1866-1892. oli mõis von Transehede perekonna valduses. 1892. aastast kuni 1919. aastani kuulus mõis Riidaja mõisast pärinevale von Strykide suguvõsale. Mõisa häärber ehitati esinduslikuks 18. sajandi 70ndail aastail von Rennenkampffide valduses oleku ajal. Ühekordne hoone on varaklassikalises stiilis. Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud vaid mõned ehitised ja needki ümberehitatud kujul.
Mõisasse planeeriti pikka aega rajada klaverimuuseum. Juba 2005 loodi SA Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum, uksed loodeti avada 2012. Kümmekond näituseruumi 86 klaveri, harmooniumi ja klavessiiniga, Eesti klaveriehituse ja - õpetuse väljapanek, Eesti väljapaistvamate pianistide galerii - sellised olid ideed, kuid 2011 saadi EAS-ilt finantseerimise osas eitav vastus. Praegu -- pillihoidla. Miks klaverimuuseumi vaja peaks olema - tore lugu siin: https://elu.ohtuleht.ee/766214/klaverikoguja-alo-poldmae-klaveriehitus-on-eesti-nokia
Helme Põllutöökool avati 1927. aastal. Valmistas ette algharidusega taluperemehi ja perenaisi. Helme Maakutsekool nr. 30 organiseeriti 1944. aastal Helme Põllumajanduse Mehhaniseerimise koolina. Koolis valmistati ette traktoriste-masiniste ning elektriku kvalifikatsiooniga farmiseadmete ekspluatatsiooniremondilukseppi.
ALA -
TAAGEPERA - WAGENKÜLL
Taagepera lossis põimuvad elegantsus, maamiljöö, ajalugu ja tänapäev. Võimsa juugendstiilis lossi lasi oma elupaigaks ehitada parun Hugo von Stryk juba rohkem kui sada aastat tagasi. Otto Wildau projekteeritud mõisahoone valmis 1912. 1920ndatel kohaldati mõis kopsusanatooriumiks ja 1930ndate lõpus valmis härrastemaja lähedusse Alar Kotli projekti järgi uus funktsionalistlik hoone. Uuenenud lossikompleks on unikaalne miljööväärtuslik ala, kuhu kuulub juugendstiilis loss, à la carte restoran, luksuslik spaa, 1930-ndate stiilis hotell ja erinevad vabaaja veetmise võimalused.
KARKSI-NUIA
Karksi Peetri kirik on omapärane oma viltuse torni poolest, mis halva pinnase tõttu on kaldunud üle meetri lääne suunas. Keskajal oli Karksi kiriklik elu seotud linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Kiriku arhitektuur on äärmiselt lihtne, kirikusaalile liitub barokse kiivriga torn, idaküljele on lisatud käärkamber.
Karksi mõis asub otse Karksi südames, paar kilomeetrit Karksi ordulinnusest eemal.Peale Põhjasõda andis keisrinna Jelisaveta Petrovna selle tasuta kasutada oma väejuhile – Georg Reinhold von Lievenile.Restaureeritud valitsejamaja on külastajaile avatud. Majas asuvad raamatukogu ja külamuuseum.1425.a. olevat kohalik foogt saatnud Viljandi ordumeistrile kuus vaati õlut ja saanud selle eest vastu sõjavarustust. Konkreetsemad andmed õllepruulimise kohta Karksi mõisas pärinevad aastast 1795. Praegune õlle- ja veinitööstus on rajatud mõisa viina- ja õlleköögi hoonete jäänustele.
August Kitzberg on üks oma aja tuntuimaid näitekirjanikke. Viljandimaal Laatre vallas sündinud kirjamehele püstitati Karksi ürgoru servale 1990.a. mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite finantseerimisel, skulptoriks Jaak Soans. Huvitav teada: * Just tänu Kitzbergi teostele teame tänapäeval palju mulkide – siitkandist pärit ja linakasvatusega jõukaks saanud talumeeste – kultuurist ja elu-olust. * Mulgid ei võistelnud oma rikkusega mitte omavahel, vaid mõisnikega.
ABJA-PALUOJA
Vägilase mõõtu tammepuust mulk seisab Abja-Paluojal viie tee ristmiku juures, näoga Viljandi poole. Halliste vallast Vana-Kariste külast leitud tammest meisterdasid mulgi valmis Olustveres elavad kunstnikud Ly ja Raul Teder. Ly Teder rääkis, et külal oligi plaanis tamm maha võtta, sest puu oli ladva poolt haigeks jäänud. Tüvi oli korralik ning nõnda tuli ka Mulgi mees tugev ja toekas: 2 meetrit 60 sentimeetrit pikk ja kõige laiemast kohast ka täpselt samasuguse ümbermõõduga. Pandi püsti 2006.
ALLIKUKIVI KOOPAD
- Põhjavee poolt liivakivisse uuristatud koopad; 33m pikk ja 2,7 m kõrge.
- Muistendi järgi olevat selle koha peal maa alla vajunud jõukas talu, karistuseks selle eest, et pererahvas pulmapeo ajal kerjusele almust ei andnud.
VOLTVETI e TIHEMETSA MÕIS
- Esmamainimine 1601
- Aastal 1786 läks von Stryk'ide kätte (Taagepera mõisa omanik)
- Pärast võõrandamist - põllumajandustehnikumi omandusse
- 2016 Tihemetsa õppekoht suleti, 2020 suvel läks müüki (alghind 97 000)
- Hilisklassitsistlik peahoone 1830.
KILINGI-NÕMME
- 1600 elanikku
- Nimi 1560 rajatud Kilingi mõisa järgi (kuulus Schillingitele)
- Eesti kooli ajaloo suurim tragöödia: 20. aprillil 1937 tähistati Hitleri 48. sünnipäeva. Kilingi-Nõmme II algkoolis puhkes kinoseansil traagiline tulekahju. Filmilindi põlemisel tekkis klassis kuni 1500kraadine kuumus, mis surmas 18 ning vigastas rohkem kui 50 last.
